Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

LõunaLehe valimisdebatt 5

LõunaLeht jätkab valimisdebatti. Kuni valimisteni ilmub igas lehenumbris üks Kagu-Eesti inimesi ja elu puudutav põletav küsimus, millele vastavad siit riigikokku kandideerivad poliitikud. Igale küsimusele saab vastata iga erakond, vastaja valib erakonna nimekirjast välja LõunaLeht. Mõni kandidaat võib saada võimaluse vastata ka mitmele küsimusele. Debatte on kokku kuus, viimasel neljapäeval enne valimisi saavad korraga sõna kõikide erakondade esinumbrid.

Küsimus nr 5: Milline Kagu-Eestile omapärane kultuurinähtus on niipalju väärtuslik, et hakkasite riigikokku saades selle hoidmiseks-arendamiseks (lisa)rahastust välja võitlema? Miks just see?

Kalmar Luisk (EKRE):

Suitsusaunakombestik pakub elamust

Nii enda kui ka Eesti jaoks väärtuslikuks kultuurinähtuseks pean suitsusaunatraditsioone, mis on laialdasemalt levinud just Kagu-Eestis. 2014. aastal kanti Vana Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Suitsusauna lahutamatu osa on saunas küpsetatud liha. Olen isegi nooruspõlves lihasuitsutamisega kätt proovinud. Eheda suitsuliha maitse on võrratu ja omapärane. Laatadel on suitsuliha oluline müügiallikas, mis viitab, et nõudlus selle järele on suur.
Sauna kütmine ning ühtlasi lihasuitsutamine nõuab kogemusi, teadmisi ning on ajakulukas. Kombestiku ja oskuste edasipärandamine on mahukas protsess ning üha kiirenev elutempo on suitsusauna pärandile suureks ohuks.
Suitsusaunakombestik on elamusi pakkuv omapärane kultuurinähtus, mis on välja kujunenud turismiallikaks. Usun, et suitsusaunadel on potentsiaali muutuda Kagu-Eestis olulisteks turismiobjektideks, mida külastaksid nii sise- kui välisturistid. UNESCO tunnustus, unikaalsete suitsusaunaelamuste turundamine ning saunade ehitamise, restaureerimise ja lihasuitsutamise õppeprogrammid suurendaks nii kultuuripärandi pakkumist kui ka nõudlust.

Ülo Needo (Reformierakond):

Kindlam rahatugi tippüritustele

Kogu Kagu-Eesti on eriline, kultuuri poolest väga rikkalik ja vajab rohkem tähelepanu. Siin on eriline Võrumaa ja Setomaa. Siin on alguse saanud ja nüüd juba üle Eesti levinud lõõtsapillimuusika. Meie kanti tuntakse ka suitsusaunade piirkonnana.
Kagu-Eesti kultuuri ja elulaadi hoiavad kohalikud inimesed ja nende armastus oma piirkonna vastu. Kultuuri ja elulaadi hoidvate ja külalistele tutvustavate ürituste alleshoidmiseks oleks vajalik täiendav piirkondlik rahaline fond.
Aktivistid väsivad lõpuks ära, kui peavad piirkonda tutvustava ürituse jaoks kirjutama mitukümmend projekti ja niimoodi raha kerjama. Kagu-Eesti kümnele tippüritusele võiks olla vähemalt 60% riiklik toetus. Nende ürituste kaudu külastab rohkem inimesi piirkonda ja elavdab kohalikke turismifirmasid.
Kagu-Eesti kultuurielu saab parandada, suurendades Vana Võromaa ja seto pärimuskultuuri programmide rahalist mahtu vähemalt poole võrra. Väärtustada on vaja kohalikku pärimuskultuuri, elulaadi, tavasid ja keelelist omapära. Hea näide on mul endal Moostes. Pärimusmuusika festivali toomisega Mooste mõisa elavnes kohalik elu tunduvalt. Festivali korraldamine vanas hobusetallis andis järjest ideid juurde. Mõisa tühjalt seisvast lehmalaudast sai Kagu-Eesti parim ja suurim kontsertsaal ning festivali korraldajate hasardiga rajati Moostesse rahvamuusikakool. Samuti on siin Kagu-Eestile omaste saviehitiste õppekeskus. Kõik see on toonud siia töökohti. On tulnud noori ja nad on jäänud siia.

Toomas Piirmann (Isamaa):

Omapärane kultuuritelg seto-võro-mulgi

Järjest enam on esile kerkinud uus lähenemine Kagu-Eesti kultuuri omapärale: kultuuritelg seto-võro-mulgi. Sellisel suhteliselt väikesel maa-alal on kolm erilist ja ka üksteisest erinevat kultuuri, mis on hoolimata ajaloo tormituultest säilinud. Võibolla on see meie Nokia. Selleks et meid rohkem märgataks, võiksid kõik meie teeviidad olla kakskeelsed: eesti ja ajaloolise piirkonna keeles. Meil võiks olla kultuurinädal, kus kõik käime kas rahvariietes või linases riietuses. Praegu märkavad kõik meie inimesed, aga ka siia tulijad meie busse vahvate kirjadega „Aigu om” ning sümbolitega. Võibolla peaksime ka endi autod selliseks tegema?
Kindlasti suudaksime mitme maakonna koostöös rohkem ja eks koostööst tekkiv sünergia annab suurema summa kui liidetavate endi matemaatiline summa.
Mulle meeldib elada siin, olen juured ajanud sügavale mulda ning tunnetan meie keskkonna võlusid iga päev (ka siis, kui on raske).

Epp Petrone (Eesti 200):

Pärandkultuurikeskusi tuleks juurde teha

Plaan on tekitada juurde elujõulisi seltsimaju. Kui seisab tühjalt vana külakool või mõni muu tondiloss, siis rahval olgu võimalus see korda teha.
Oleks vaja KredExi tüüpi laenugarantiisid külaseltsidele ja vallale kohustust võtta enda kanda osa riske, aga oluline on ka teavitustöö abifondide kohta.
Tulemuseks oleksid pärandkultuuriga seotud keskused täis elu: lastehoid, pikapäevarühm, hobiharidus nii lastele kui täiskasvanutele, võibolla väike külakool (mille asutamise soovin teha lihtsamaks). Mulle oluline teema on ka roheline haridus ja seda saaks seostada tugevamalt pärandkultuuriga. Eesti Kultuurkapitalile võiks lisanduda sihtkapital, kust saaks taotleda raha just taaskasutusega seotud kultuuri arendamiseks.
Olenemata sellest, kas mulle usaldatakse mandaat riigikogusse, on mul plaan Obinitsa külakeskusesse rohkem elu saada, tegutsen sealses algatusrühmas, olen käinud uurimas teemat Moostes, Sännas ja Urvastes.
Suvel näen sellistes keskustes võimalust õpetada pärandkultuuri laagrite vormis, nii omadele kui ka väliseestlastele ja linnalastele. Lisaks tegelen suvise talutöölaagri ideestikuga. Meie endi talus tuleb selline laager pilootprojektina, aga lootus on tekitada talulaagrite võrk, kus tutvustatakse pärandkultuuri võimalikult isemajandavas vormis, töökasvatusena, nagu see oli endisaegses talus.

Andre Laine (Keskerakond):

Oleme pildil tänu laulu- ja tantsupidudele

Mul on hea meel, et Kagu-Eestis on palju omapäraseid kultuurisündmusi. Sellega tagame oma piirkonna rahvuse ja kultuuri säilimise.
Kultuuri toetuseks eraldatakse raha enamasti Eesti Kultuurkapitali kaudu, kuid võitleksin riigikogus selle eest, et olulised kultuurisündmused saaksid otse rahastatud riigieelarvest. Kõige tähtsamaks pean maakondade laulu- ja tantsupidude jätkamist. See on meie traditsioon ning riigi ja kohalike omavalitsuste hooleks on selle võrgustiku elushoidmine ja arendamine.
Seisan ka selle eest, et üldlaulu- ja -tantsupidudele pääseksid kõik kollektiivid, mitte ei toimuks konkurssi, kust paljud head rühmad peavad kahjuks välja jääma. Kui riigikaitsesse antakse igal aastal suured summad, siis iga nelja aasta tagant toimuvale üldlaulu- ja –tantsupeo korraldamisse tuleb tunduvalt rohkem panustada, et meie rahvus ja kultuur säiliks. Kagu-Eesti kultuur on meie tublide sädeinimeste toel pidevalt pildil just tänu laulu- ja tantsupidudele. Olgu selleks lauljate Uma Pido, tantsijate Kagu-Eesti tantsupidu või pillipidu Harmoonika. Tuleb hakata võitlema selle eest, et kultuuritöötajad saaksid oma töö eest ka väärilist palka.

Eda Veeroja (Elurikkuse erakond):

Kultuur nakkas kotost

Kultuur om kõik mi mõttõ, arusaamise, uskmise, väärtusõ, toimõtamisõ ja tegemädä jätmise. Elo üte sõnaga. Riigikogoh ei nakka ma kimmähe määndsegi ütsigu kultuuriosakõsõ jaos eräle rahha kauplõma. Rahha om vaia tuu kultuuri jaos, midä om nätä kontserdisaalih, teatrih, kinoh. A päält tuu korgõ kultuuri om esivanõmbide käest perändusõs saadu mi uma egäpääväkultuur ja mõtlõmise viis, mille avvuh pidämises ja edesi andmises latsile ja latsilatsilõ olõ-õi niivõrd vaia rahha, kuvõrd uma egäpääväelo ülekaemist.
Kultuur nakkas kotost, mitmõ põlvõ inemiisi üteh toimetamisest, mõtsah käümisest, rahuligust tüütegemisest ja töö man juttõ kõnõlamise aigu ilmavaate säädmisest, üheh laulõ laulmisest, tulõtegemisest, rõõmsast meelest egä päävä üle ja tsillukõisi märke märkamisest. Kultuuri vii edesi hää tunnõ hingeh – ilo, rõõm, meeleliigutus, uhkus a ka hirm ja häbü. Inemine tege perrä tuud, miä näge ja süämeh tund.
Ilma rahalda saami kittä vanõmbit, kiä ummi latsi kotoh terves, tüüga ja loodusõga sõbras kasvatasõ. Ilma rahalda saami latsiaiah vabatahtliste vanaimäde käsitüü- ja jututunde pitä, koolih oppamise mano inämb inemiisi kutsu egält eloalalt, inämb klassist ja koolist väläh elo edenemist oppi ja nuuri üteh toimõtama kutsu.

Rein Järvelill (SDE):

Ilma põliskultuurita oleme üks igav põhjamaa

Kagu-Eesti on väga rikas omakultuuripiirkond oma mulgi, võru ja seto keele ja kultuuriruumiga. Kahjuks on suur osa sellest pärandist unustuste hõlma vajumas ning mida vähem on põliskultuuri kandjaid, seda vaesemaks jääb meie kultuurimaastik. Eesti ilma selle elusa põliskultuurita on üks igav põhjamaa, millel puudub selge eripära ja unikaalsus. Oma põliskeele õppimise ja edasikandmise motivatsiooni tekitamine nõuab väga suurt pingutust, mis ei saa toimuda ilma riikliku toetuseta. Kultuuriruumi säilimiseks on vaja pidevalt luua vastavat keskkonda: omakeelne meedia, kirjandus, muusika, ajakirjandus, filmi- ja videokunst. Seda kõike pole võimalik ainult õhinapõhiselt luua, vaid on vaja raha selleks.
Vastavad riiklikud programmid on olemas, kuid pole siiski piisavad ning nendesse tuleb leida lisavahendeid ja toetada otse neid organisatsioone, kes tegelevad pärimuskultuuri hoidmisega.
Sõltumata sellest, kas osutun valituks riigikogu liikmeks, jään toetama seto kultuuri elus hoidmist ja arendamist, kirjastades setokeelseid raamatuid, luues setokeelseid saateid ning setokeelset, traditsioonil põhinevat muusikat.

Marika Parv (Vabaerakond):

Arendame talukultuuri ja kohalikku toitu

Peame oluliseks igati toetada ja arendada Kagu-Eesti talukultuuri. Kõige enam väärtustame kohalikku toitu ja selle tootmist. Kohalik toit annab lisaväärtust nii kultuurile kui turismile. Kagu-Eesti maastikku arvestades on talutootmine oluline siinsele piirkonnale. Selle koha erilisuseks on just talu kui elulaad ja siia kuulub kõik, mis on eluga maal seotud: tootmine, töötlemine, kultuur, sport, külaelu.
Et kohalikku toitu ja talutootmist väärtustada, vajame lisavõimalusi. Mida kaugem on piirkond pealinnast, seda suuremad peaksid olema regionaalsed toetused.
Veel on oluline kehtestada vääriline tasu koori-, orkestri- ja tantsujuhtidele, tagades sellega laulu- ja tantsupeotraditsiooni kui eesti rahva kõige emotsionaalsema väärtuse kestmise.
Samuti tuleb tagada kultuuriasutuste rahastamise kestlikkus riigi- ja omavalitsuste eelarvest. Sellele, et maal säiliks aktiivne kultuurielu, aitab kindlasti kaasa see, kui muudame tulumaksuvabaks residentidest juriidiliste isikute annetused ja kingitused vabaühendustele.

Zoja Mellov (Eestimaa Rohelised):

Tantsides targaks, kuulates arukaks

Eesti rahvakultuur on rikas, mitmekülgne ja omapärane. Rahvatants on rahvakultuuri üks osa, mille hoidmine vajab erilist tähelepanu. Tantsupeod on läbi aegade toitnud rahvustunnet, kandes endas rahva vaimse elu ja iseloomu paremaid jooni, olles samas väljundiks ka kõigile tegutsevatele rahvatantsuharrastajatele. Rahvatants ühendab eri vanuses ja erinevates eluvaldkondades tegutsevaid inimesi, ühisest tantsuloomest tunnevad kõik rõõmu.
Kagu-Eesti oskab väärtustada oma kultuuri ja head looduskeskkonda. Mullusest Põlvas Intsikurmus toimunud III Kagu-Eesti tantsupeost „Kuula!“ võttis osa ligi 3000 tantsijat Põlva, Võru, Valga ja Tartu maakonnast. Kui kaks eelmist tantsupidu keskendusid elule külades („Elu keset küla“) ja inimestele nende sees („Minu inimesed“), siis kolmas pidu kutsus meid kõiki üksteist kuulama. Peo lavastaja ja idee autor oli Andre Laine, Kanepist pärit noor koreograaf. Tantsupeo selge sõnum innustas otsima vastust küsimustele, mis väärtus on üksteise mõistmisel? kas kuuldakse traditsioonide jätkumist? miks peame üksteist ja ka ennast kuulama? Selle laulu järgi loodud tantsumuster ühendas tuhanded inimesed ja andis sellele hetkele selge sõnumi: kuula oma maa hingamist, kuula, millest räägib silmapiir, kuula, mida on öelda inimesel sinu kõrval, kuula oma südame häält, kuula, millest räägivad esivanemate traditsioonid! Kagu-Eesti tantsupidu kannab endas järjepidevust, selle elava traditsiooni hoidjatena on meil vastutus nii oleviku kui ka tuleviku ees.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/02/2019 09:41:59

Lisa kommentaar