Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Irja Suvisilla salvides saavad kokku meie ravitsejate tarkused ja imeline Hiina meditsiin

irja Suvisild põdrakanepit korjamas. Foto: erakogu

Irja Suvisild on üks seitsmest väikeettevõtjast, kelle kolm salvi said kuu alguses Põlvamaa Rohelisema märgi. Salvide valmistamise kõrval tegeleb naine ka traditsioonilise Hiina meditsiini loodusteraapiaga.

Rohelisema märgi andmise komisjoni üks liikmetest Kaire Mets märkis üle-eelmises LõunaLehes, et esimest korda kümne aasta jooksul taotleti märki looduskosmeetika toodetele. Ta usub, et Irja Suvisilla Rohelisema märgiga Imesalv, Elujõusalv ja Kuusevaigusalv avavad tee märgi taotlemiseks selle tooterühma tegijatele.
Suvisild on kindel, et nimetatud märk aitab toodete päritolu paremini tutvustada.
Salve hakkas ta valmistama 15 aastat tagasi oma perele. Esimeseks oli praegu kõige nõutavam, tosinast komponendist koosnev Imesalv, mille koostisosi on ta aastate jooksul täiendanud.
Imesalv leevendab liigese- ja lihasevalu, põletikke, nohu, köha, kurguvalu jne.
Elujõusalv turgutab väsinud jalgu, parandab vereringet, veenipõletikku jne. Kuusevaigusalv on mõeldud huulte hoolduseks, kätele ja jalgadele tekkinud lõhede raviks.
Naisi huvitab kindlasti Ilusalv, mida valmistaja soovitab öökreemi asemel kasutada, sest Ilusalvis on just naha noorendamiseks ja elastsemaks muutmiseks vajalikud ained. Päevaks soovitab ta naistel kaheteistkümne õli salvi kasutada, kuna see imendub kiiresti, on väga hea naha toitja ja niisutaja. Praegu valmistab ta kümmet salvi.
Lisaks sellele, et paljud on saanud ja saavad tema valmistatud salvidest leevendust oma hädadele või neist üldse lahti, on tal neid valmistades teinegi eesmärk. Nimelt soovib Irja Suvisild oma tegevusega Eestis kasvavate ravimtaimede kasutamist ja nende väärindamist propageerida. Sellest, mis kasvab meile kõige lähemal, on meile kõige rohkem kasu.
„Valmistan salve tulenevalt inimeste vajadusest, kuid kõige enam soovitakse liigeste vaevusi ja põletikke vähendavat Imesalvi,” lausus usutletav. Kõige olulisemaks peab ta salvide valmistamisel tooraine puhtust ja tootmistehnoloogia täpset järgimist.
Taimede korjamisel on väga tähtis järgida vanarahvatarkusi. „Tänu väga täpsele valmistamisele säilivad minu valmistatud salvid aasta ja neis ei ole säilitusaineid, emulgaatoreid ega teisi töödeldud naftasaadusi,” rääkis ta.
Välismaistest õlidest on olulisemaks tooraineks viinamarjaseemneõli ja kookosõli. Viinamarjaseemneõlist valmistab ta ka massaažiõlisid, kuna see õli on väikseima molekulaarmassiga ja imendub kõige paremini, viies ravimtaimede kasulikud omadused sügavale kudedesse.
Kes salve kalliks peab, neile ütleb valmistaja, et kõik salvid on käsitööna valminud. Ühest purgitäiest salvist jagub ligi pooleks aastaks.

Tee looduskosmeetika juurde algas varasest lapsepõlvest

„Kasvasin Ihamaru külas Põlvamaal, kus päevad möödusid taimetargast vanaema Marta-Adele seltsis, kes ravitsemise eesmärgil valmistas taimedest leotisi ja tinktuure ning veidi ka seaploomirasvasalvi,” meenutas usutletav lapsepõlveaastaid, kui ta väikese tüdrukuna oli kogu aeg kaasatud vanaema tegemistesse. See oli aeg, kus emad pidid tööle minema lapse kolmekuuseks saamise järel.
Koolilapsena veetis Irja samuti kõik suved vanaema juures Ihamarus, kus oli nii aitaja, kuulaja kui ka õppija. Vanaema maja on sügisest kevadeni juba paar aastat külmal ajal Tartus elavale Irjale ja teda tegemistes igati toetavale abikaasale Raulile suvekoduks. Selle ümbruse metsadest ja niitudelt pärinevad salvide tegemiseks vajalikud ravimtaimed.
Koduaias kasvatab Irja juba aastaid saialilli, kummelit, kuldvitsa, üheksavägist, rukkililli, pojenge ja teisi raviomadustega taimi. „Kuna viljapõlde pritsitakse, siis ma neilt rukkililli ega teisi vajalikke taimi ei korja,” annab usutletav mõista, et kasutab salvide valmistamiseks ainult puhtas ümbruses kasvavaid taimi.
Õuenurgas kasvab kortsleht, raudrohi ja naistepuna. Ta on seda usku, et taimi, mis kellegi õues ise kasvavad, on just sellele inimesele raviks tarvis.
Salvide valmistamiseks kasutab ta ka metsataimi, nagu kanarbik, sookail, põdrakanep jt, samuti nuluvõrseid, mille saamiseks istutas nulud suvekodu aeda.
Tuginedes kogemustele julgeb ta kinnitada, et Eestimaal kasvavad väga heade raviomadustega taimed. „Kõikides minu valmistatud salvides on koos palju erinevaid taimi. Üks taim aitab mitme häda korral ja ühte vaevust saab leevendada mitmete taimedega,” sõnas Irja. Ta tõi näiteks kortslehe, mis naistel üleminekuea vaevusi leevendab, kuid salvide koostises toetab naha normaalset toimimist.
Salvide valmistamisviisi soovib naine oma ärisaladuseks jätta, kuid ta ei tee saladust, et on tegelenud ja tegeleb praegugi traditsioonilise Hiina meditsiiniga. Hea meelega jagab Irja oma teadmisi loengutes.

Pidev enesetäiendaja

Irja Suvisilda võib julgelt pidada naiseks, kes ei ole seisma jäänud noorena omandatud tarkuste-oskuste juurde.
Vanaema tegemised ja temast alles jäänud läinud sajandi esimesest poolest pärinevad raamatud ravimtaimedest ja nende kasutamisest olid olulisemaks tõukeks, miks Irja hakkas salve valmistama. Nooruses huvitus ta käsitööst ja toiduvalmistamisest ning lõpetas Kehtna kõrgema põllumajanduskooli, mõni aasta hiljem sai ärijuhtimise eriala diplomi Mainori kõrgkoolist. Viimases omandatud teadmistest on tänastes tegemistes palju kasu.
„Mainori kooli järel läbisin Krautmani massaaži- ja terviseakadeemias traditsioonilise Hiina meditsiini loodusterapeudi eriala ja sooritasin oma kursuselt ainsana riikliku kutseeksami, tänu millele võivad minu juurde teraapiasse tulijad kindlad olla, et saavad kvaliteetse teenuse,” rääkis usutletav, kes on seda meelt, et ennast peab pidevalt täiendama, ning on selle reegli järgi kogu aeg elanud.
Krautmani koolis õpetati kahe aasta jooksul tavameditsiini, Hiina meditsiini ja loodusteraapiaid, kuid Irja käis selle kooli kõrvalt veel ise erinevatel kursustel, koolitustel ja terapeutide juures teadmisi ja praktilisi oskusi omandamas. Reikist lugu pidavad inimesed teavad teda kui reikimeistrit.

Hindab vett ja mett

Pool tundi enne hommikueinet on tema sõnul kasulik juua klaas toasooja vett, kuhu on lisatud teelusikatäis mett, sest vesi käivitab ja puhastab organismi ning on seedesüsteemile kasulik. Klaasitäis jooki tasub õhtul valmis segada. Veele võib lisada ka veidi värsket sidrunimahla või õunaäädikat.
Kõige kasulikum on vesi, mis on seisnud päikesepoolsel aknalaual ja tänu sellele on vesi päikeseenergiaga laetud. Suveperioodil on väga kasulik vee n-ö laadimiseks ravimtaimi kasutada. Vett saab laadida ka poolvääriskividest kristalle kasutades.
„Vee joomisse tuleb ikkagi arukalt suhtuda, sest liigne vee tarbimine uhub kehast mikroelemendid ja mineraalained välja,” soovitab ta.
Ravimtaimeteed soovitab ta juua, kuid veelgi kasulikum on peeneks jahvatatud ravimtaimed meega segada ja lusikatäis segu sisse võtta. Sellisel viisil on ravimtaimede kasulike omaduste mõju organismile kuus kuni kaheksa korda kiirem ja tõhusam.
Ka nägu soovitab ta õhtuti veega ja looduslikest ainetest valmistatud seebiga pesta, sest need on näole kõige paremad.
Selleks, et energia hakkaks kehas liikuma, tasub hommikul enne söömist teha väike hommikuvõimlemine. Eriti tore on hiinapärane võimlemine, mida Irja ka oma loengutes õpetab: masseerida nägu, pead ja kõrvu. Patsutada käsivarsi, jalgu jm.
Kellel pikaaegse arvutiga töötamise tagajärjel hakkab parem õlg ja käsivars valutama, peaks tavalise hiire vahetama ergonoomilise hiire vastu, sest viimase kasutamisel jääb käsi normaalsesse asendisse ega ole pinge all.
Valu käes aitab leevendada ka mesi, millega tuleb tund enne sauna minekut käsivars sisse määrida.
Irja Suvisild ütles lõpetuseks, et kui ta osaleb laatadel ja messidel, nagu maamess Tartus või Uma Mekk Võrus, saavad soovijad temalt alati ka nõu.

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 28/02/2019 08:33:44

Lisa kommentaar