Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Aimi Hollo: suure missioonitundega Kreutzwald oli oma ajast ees

Aimi Hollo. Foto: Ülle Harju

Aimi Hollo on heas mõttes hämmingus missioonitundest, mida kandsid meie 19. sajandi haritlased, ja sellestki, kui palju suutis teha neist üks, oma ajast ees olev dr Fr. R. Kreutzwald.

Eesti 101. sünnipäevale pühendatud Võru linna kontsertaktusel tunnustati linnapea vapimärgiga nii muusikaõpetajat Silja Otsarit kui ka Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi juhatajana töötavat Aimi Hollot.
Viimane ütles mõni päev hiljem, et mõistab talle antud vapimärki kui Kreutzwaldi tunnustamist linna poolt, sest varasematel kümnenditel ei ole 19. sajandil 44 aastat Võrus elanud-töötanud tohtrist kirjanikku peetud Võru linna kodanikuks.
„Peale seda, kui linnapea Anti Allas tuli Kalevipoja riietuses muuseumiööl Kalevipoja kuju avama ja oli peaosaline liisuheitmise mängus lastefestivalil, hakkasid paljud mõistma, et lõpuks on ka Kreutzwald linnale oluline,” meenutas juhataja.
Aidahoonet võib tänapäeval nimetada ka Kalevipoja majaks, sest seal on palju raamatuid ja rahvuseepose kangelase kujusid, elumajas on Kreutzwaldi perele kuulunud mööblit ja asju.
Juhatajal on hea meel, et kultuuriministeeriumi alluvuses olev muuseum on saanud Võru linnale oluliseks.
Tähtis on seegi, et siin toimuvad viimastel aastatel raamatuesitlused, luulelugemised, tantsufestivali kontserdid, lastefestivali etendused ja linnapäevade üritused, sest need kõik näitavad muuseumi avatust.
Äsja loeti siin taas Koidula luulet, mida tuldi esitama ka Eestimaa teisest otsast. Mullu tutvustas siin viis autorit oma raamatut ja selleks aastaks on üks autor juba oma luulekogu esitluseks ruumid broneerinud.
Kreutzwaldi memoriaalmuuseum avas uksed 1941. aastal ja selle kõrval, mis siin aastakümnete jooksul tehtud, on tänavu elektritööde ja akende vahetusega ühele poole saamine, ees ootav katuste parandus ja küttesüsteemi ajakohastamine juba väiksemad tööd.
„Tohtrist kirjanikul tegeles majandusküsimustega tema proua Maria- Elisabeth, mind toetab neis tegemistes Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba,” sõnas juhataja, kes peab olulisemaks Kreutzwaldi loomingu veelgi paremat näitamast ja temast sisukamalt rääkimist.
Kreutzwald oli väga mitmekülgne, ta jõudis tohtritöö, raamatute ja artiklite kirjutamise kõrvalt pidada oma aja haritlastega, nagu Koidula, Faehlmann, Hurt, Köler ja teised, tihedat kirjavahetust, tegeles arheoloogiliste väljakaevamiste, ilmavaatluse ja muugagi.
Võru tohtrist kirjaniku kirjavahetus on kuues köites kõigile kättesaadav. Need raamatud meeldivad muuseumi juhatajale kõige rohkem, sest kirju lugedes avaneb Kreutzwald ja tema aeg kõige paremini – inimest mõistad ikka kõige paremini, kui tead, millises ajas ta elas.
Aimi Holloga on nii läinud, et mida enam ta Kreutzwaldi kirjutatut loeb, seda suurem kiindumus on tekkinud nii autori loomingu kui ka isiku vastu.
„Mind hämmastab 19. sajandi eesti haritlaste suur missioonitunne ja see, et nad tunnetasid suurt vastutust oma maa ja rahva tuleviku eest,” sõnas usutletav.

Soov kõik raamatstendid uuendada

Jalutame Kreutzwaldi-aegse kõrvalhoone esimesel korrusel, kus asub ka kompleksi makett, kuid tähtsamad on kirjaniku loomingut ja temaga seotud 19. sajandil tuntud haritlasi tutvustavad 21 raamatstendi, igal neist on neli tahvlit.
„Suurim soov on stendidel loetamatud koopiad uuendada ja teha vastavaks originaalile, selliseks, nagu juba on Köleri tahvel,” ütles juhataja. Ta lisas kohe, et kahjuks ei ole kõiki tuhmunud kirjaga tahvleid tänavu ega vist veel ka tuleval aastal rahapuudusel võimalik uuendada.
Tahvlitel olevad tekstid on osaliselt ka gooti kirjas ning Aimi Hollo ei pea kirja asendamist vajalikuks, sest Kreutzwaldi ajal kasutati gooti kirja.
Seinal on huvilistele tutvumiseks gooti tähestik. „Õpilaste tarvis koostasin töövihiku, kuhu nad saavad gooti kirjas tekstide lugemise järel kirjutada laused, millest nad aru said,” nimetas ta töövihiku ühe eesmärgi.
Raamatstendidel on eestikeelse tutvustuse all lõimimise eesmärgil venekeelne tekst, inglis- ja saksakeelne tekst on abilehtedel.
Peatume stendi ees, kus on Kreutzwaldi poolt 1838. aastal kirja pandud järgmine mõte: „Kooliolude tõeline parandamine eeldab seminaride asutamist, kus tulevased koolmeistrid võiksid niipalju haridust anda, et nad oma õpilastele peale lugemise, kirjutamise ja rehkendamise ka mõtlemist õpiksid kasvatama.”
„Mõtlema õpetamine peab ka tänapäeva koolide eesmärk olema, sest testide täitmisest palju olulisem on, kui noored oskavad oma peaga mõelda,” sõnas ta.
Muuseumis käib palju noorte gruppe, mille giididel on peamine soov, et rääkige kõigest, aga lühidalt.
„Vastan neile, et räägin siis ühest teemast, kuid põhjalikumalt, sest nii jääb noortele midagi meelde,” sõnas juhataja, kes Kreutzwaldist võib põhjalikult ja pikalt pajatada.

Õpetajast muuseumitöötajaks

Aimi Hollo ei tulnud kohe peale Tartu ülikooli filoloogi, eesti keele ja kirjanduse õpetaja diplomiga Võrumaale. Ta suunati Palamusele, kus tema sõnul ootas ees Oskar Luts.
Palamusel omandas ta õpetaja ja klassijuhataja kogemused, kuna sai õpetajatöö kõrvalt viienda klassi juhatajaks, mida juhatas selle lõpetamiseni, 11. klassi lõpuni.
Erilist heameelt tunneb ta siiani, et ühest tütarlapsest sai kõrgkooli lõpetamise järel eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning ta töötab tänini Jõgevamaal.
Seejärel tõi elutee ta Võrumaale lähemale, Põlva keskkooli. „Seal töötasid väga toredad eesti keele ja kirjanduse õpetajad. Siiani on meeles kolleeg Aime Klingi soovitus, et õpetajat on vaja tagasihoidlikele õpilastele, sest tugevad lähevad ise edasi,” meenutas ta.
Põlva-aastatesse jääb laste sündimine, pärast seda muutus töötamine keerulisemaks. Kui õpetajast emal tuli paar korda nädalas poole ööni parandada 120 vihikut, kannatasid eelkõige oma lapsed.
Aimi vanemad elasid Missos ja ta kolis neile veelgi lähemale, Võrru. Siinne haridusosakond tema teeneid õpetajana ei vajanud, kuid inspektoriks ei soovinud ta ise.
Peagi leidis ta kohalikust ajalehest kuulutuse, mille kaudu otsiti Kreutzwaldi muuseumi teadurit. Esimene tuttav laitis Aimi mõtte maha, sest muuseumis olla seis halb ja kohe pidavat ekspositsiooni tegema hakkama.
„Ma ei teadnud üle 35 aasta tagasi vist täpselt sedagi, mida tähendab ekspositsioon, aga ma nägin võimalust midagi omamoodi teha ja nii ma läksingi direktor Aleksander Krulli jutule. Kui viimane kuulis, et olen pärit Missost ning minu isa oli seal kooliõpetaja, oli otsus tehtud,” meenutas ta muuseumi töölesaamist.

Unistus filmist „Kalevipoeg”

Aimi mäletab selgelt mullust kohtumist tundmatu 10–15aastase noormehega, kes seisnud tänaval näoilmega, mis pani naise küsima, kas temaga on midagi juhtunud.
„Te peate seda filmi nägema, tulin just seda vaatamast ja alles peale „Seltsimees lapse” nägemist mõistan meenutuste sisu, mida vanaema on aina rääkinud ja rääkinud,” meenutas usutletav noormehelt kuuldut. Ta loodab, et tuleb aeg, kus keegi seisab Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi ees ja ütleb seisatajale: „Peate seda muuseumi nägema.”
„Filmi „Seltsimees laps” oli tal plaanis vaatama minna, seda enam, et ema lähedased saadeti külmale maale ning lapsena elas Aimi Misso koolimaja teisel korrusel ning nägi, kuidas esimeselt korruselt läksid talvel valgesse riietatud julgeolekutöötajad süütuid kinni võtma.
„Eks ma olen ju ka seltsimees laps, sest õppisin algkoolis ajal, kui aabitsa kaanel oli Stalini nägu,” naljatas ta.
Praegu jookseb kinolinadel teine eestlastele oluline film, „Tõde ja õigus”.
„Vahel mõtlen, et miks küll Kalevipojast ei ole filmi, kuid loodan, et peagi jõuab järg sellenigi, sest meil on juba tõsiseid noori tegijaid. Teisalt on hea, et filmi Kalevipojast ei ole, sest eepos ei ole paljudele kerge lugemine. Ütles ju Kreutzwaldki, et tema kirjutised on ajast ees ning nende lugejad ei ole veel sündinud,” arutles ta.
Alanud sajandil on Kreutzwaldi kirjapandu lugejaid kindlasti enam kui tema eluajal.
Ühe Kreutzwaldi testamendis märgitud soovi täitumisest on usutletaval hea meel. Ligi 20 aastat on välja antud Kreutzwaldi stipendiumi, mille on saanud igal aastal Kreutzwaldi sünnipäeval üks tubli noormehest õppur, sest just noormeest pidas Kreutzwald silmas. Alguses sai stipendiumi Kreutzwaldi-nimelise kooli, nime muutumise järel üks tubli õppur Vana-Võromaa koolist.
Igal aastal Kreutzwaldi sünnipäeval annab muuseum mälestusmedali lauluisa tegevuse jäädvustanule. Mullu said medali Guntars Godinš eepose läti keelde tõlkimise ja Rauol Annion pilteepose eest.
Juhataja ütles lõpetuseks, et külastajatel aitavad muuseumis töötavad Marika Sepp, Malle Avans, Heli Raudsik, Ene Sokk ja Tuuli Hass Kreutzwaldi ja tema aega paremini mõista. „Kõik nad on väga olulised inimesed,” tunnustas Aimi Hollo kolleege.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 07/03/2019 08:34:31

Lisa kommentaar