Küsitlus

Mida arvad tasuta loosidest?

Ilm täna
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
14°
Tartu
14°
Antsla
14°
Valga
15°
Räpina
14°
Tõrva
15°
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
18°
Tartu
18°
Antsla
18°
Valga
18°
Räpina
18°
Tõrva
18°
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
18°
Tartu
19°
Antsla
19°
Valga
18°
Räpina
19°
Tõrva
16°

Kaitseliitlased valmistuvad uue põlvkonna lahingutandriks – lahinguteks linnas

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tartu maleva kergjalaväeüksus laservestidega harjutamas linnalahingut. Foto: Kadi Salu

20. sajandil hoo sisse saanud globaalne linnastumine on viinud selleni, et praegu elab Euroopas ja Põhja-Ameerikas linnades juba 75 protsenti elanikest. Militaarsest aspektist vaadatuna tähendab see, et linnad muutuvad järjest enam lahinguvälja võtmeobjektideks.

Linnastumistrendi poolest pole erand ka Eesti. Kui praegu elab 14 suuremas linnas 59 protsenti Eesti elanikest, siis ligi 30 aasta pärast 61 protsenti. Praeguste rahvastikusuundumuste jätkumise korral kasvab Eesti rahvastikus peamiselt Tallinna ja Tartu elanike osatähtsus. Seda eriti Tallinna puhul: kui praegu elab pealinnas 31 protsenti elanikkonnast, siis 2040. aastal juba 35 protsenti.

Lahingud asulates annavad suure eelise kaitsjatele, mistõttu ründav pool üritab üldjuhul linnalahinguid vältida niipalju kui võimalik ning rünnakutel eelistab asulaist pigem mööduda.

Kui aga ründav pool on sunnitud asulat puhastama, siis tuleb sellest verine heitlus, kus ilmne ülekaal on kaitsjatel. Lahingud linnades annavadki näiteks oma kaitseplaanides suure eelise ka väikeriikidele, kuid miinuseks on asjaolu, et linnalahingud on laastavad nii taristule kui rahulikule elanikkonnale.

Väljaõpe nagu päris

Kuid nagu armastuses, nii on ka sõjas mitmeid varjundeid ja välistatud pole ka stsenaariumid, kus hoopis meie üksused peavad vabastama võtmeobjekte, kuhu on tunginud meile vaenulikud elemendid.

Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna kolmeaastases õppetsüklis ongi tänavune aasta pühendatud linnalahingute oskuste lihvimisele ning sarnaselt eelnevate aastatega rõhutakse väljaõppes otsese tagasiside andmisele.

Tavapäraselt viiakse õppused läbi paukmoonaga ning instruktorid otsustavad, kes sai „surma“ või „haavata“. Paraku on see subjektiivne ning õppusel osalejad ei saa kohe tagasisidet, see on aga väga tähtis, sest mõni valesamm või tegematajätmine tähendaks pärislahingus surmaotsusust.

Kaitseliidu Tartu malev kasutabki seetõttu väljaõppes paintball-relvi või laserveste, mistõttu saavad võitlejad kohe aru, kui verine tegelikult üks linnalahing on.

„Ründava poole kaotuste protsent võib linnalahingus olla isegi kuni 80, mistõttu siinkohal on ülioluline korralikult viimistletud taktika. Paintball’i ja laservestide kasutamine aitab seda taktikat lihvida, kuna tagasiside on kohene,“ ütles Tartu maleva lahingukompanii ülem leitnant Märt Reedi.
Lõuna maakaitseringkonna tänavune väljaõppetsükkel lõpeb suurõppusega Sibul, mis leiab aset 13.–15. septembril Valgas ja selle ümbruses.

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 14/03/2019 09:00:03

Lisa kommentaar