Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
-1°
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Kiidjärve laanekuklased vajavad metsa

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Villu Soon. Foto: erakogu

Vt ka „Pilte kuklaste kuningriigist” LL 21.02.2019

Kiidjärve kuklaste kuningriigis võis mõne aja eest näha raietööd, mis jättis senise korraliku metsa asemele hõreda raiesmiku. Kuna see mets on tuntud seal elutsevate kuklaste järgi ja sinna on rajatud lausa populaarne kuklaste elu tutvustav matkarada, pahandas selline tegevus paljusid kohalikke elanikke, looduskaitsjaid ja matkajaid. 
Kuid majandusliku poole pealt oli tegemist raieküpse metsaga. Erandina võeti isegi ette aegjärkne raie, mille käigus raiuti esialgu vaid pooled puud. Alles hiljem, kui uus mets juba sirgumas on, raiutakse enamik esialgu kasvama jäänud puudest. 
Kõnealuse metsatuka käekäigust on huvitatud mitmed asjaosalised alustades riigimetsa majandamise keskusest kuni looduskaitsjate, matkajuhtide ja teiste loodusehuvilisteni. Arvamusi on mitmesuguseid ja valdavalt keerleb arutelu tegelike kohalike elanike – kuklaste – heaolu ümber. Mida võiks aga raiest arvata kuklased ise ja kuidas see mõjutab Eesti kuklaste asurkonna käekäiku?
Eestist on leitud ligi 20 liiki kuklasi. Neist kõige laiemalt tuntud kuhilpesi ehitavad liigid moodustavad omaette seltskonna, mida on nimetatud metsakuklasteks. Neid on Eestis kuut liiki ja kõik nad vajavad metsa või sellesarnaseid elupaiku, sest sealt kogutakse vajalik toit. Sipelgad vajavad toiduks suhkruid, millest saab energiat tegutsemiseks, ja valke vastsete kasvatamiseks. Suhkruid saadakse põhiliselt lehetäidelt ning valguvajaduse saab rahuldatud küttides kõiki pisiloomi, kellest jõud üle käib. 
Ometi ei sobi alati igasugune mets ja siinkohal on eri liikidel erinevad eelistused. Enamik liike armastavad sooja ja valivad pesa rajamiseks koha, kuhu paistab päike. Tavaliselt võibki kuklase pesa kohata just päikselises metsaservas ja sellistele liikidele tekitab metsaraiumine sobivaid elupaiku juurde. Mõned liigid aga eelistavadki pesitseda keset metsa, näiteks palukuklane ja laanekuklane. Neist viimast ongi nimetatud Kiidjärve metsade põhilise asukana...

 

Täismahus artiklit saad lugeda LõunaLehe paberväljaandest, mis on saadaval ajalehtede müügikohtades ja maksab vaid 0.99 !

Autor: Villu Soon, putukateadlane
Viimati muudetud: 14/03/2019 09:13:39

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia