Küsitlus
Ilm täna
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
19°
Tartu
18°
Antsla
19°
Valga
20°
Räpina
20°
Tõrva
20°
Võru
20°
Põlva
20°
Otepää
19°
Tartu
20°
Antsla
20°
Valga
20°
Räpina
20°
Tõrva
20°
Võru
20°
Põlva
20°
Otepää
19°
Tartu
20°
Antsla
19°
Valga
20°
Räpina
19°
Tõrva
20°

Marju Kõivupuu: kergliiklustee ohustab Rosma ristimetsa

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Marju Kõivupuu on mures Rosma ristimetsa pärast. Foto: Ülle Harju

Ristipuude eksperdi Marju Kõivupuu hinnangul on Rosma ristimetsa kõrvalt mööduma hakkav kergliiklustee plaanitud traditsioonilist kombetalitust ohustavalt.

„Viga on tehtud juba maanteelaienduse käigus: pole jäetud võimaliku kergliiklustee jaoks piisavalt ruumi,” hindas Marju Kõivupuu üleeile Rosmal olukorraga tutvudes. „Kui Põlva-Võru maantee laiendamisel juba ristipuid maha võeti ja sellest väga suur pahandus tekkis, siis oleks võinud mõelda ju kaks sammu edasi ja varuda maad kergliiklustee jaoks. Kui rätsep hakkab ülikonda õmblema, siis mõtleb ta ju ka riiet ostes, et ehk läheks lisaks pükstele vaja veel vesti ja pintsakut!”
Praeguses kergliiklustee ehitusprojektis on maanteeamet nõudmisel kavandatud kapitaalne piirdeaed maantee ja kergliiklustee vahele. Kõivupuu on sellele kindlalt vastu. „Tara on väga halb mõte. Tegu on kultuuripärandiga ja inimesele peab jääma võimalus risti lõigata,” selgitas ta. „Kui tara ette pannakse, siis olemasolevad ristipuud küll säilivad, aga kombetalitus läheb keeruliseks.”
Teepiire tähendab automaatselt tee ääres peatumise keeldu, aga kombe kohaselt peatub surnuaeda suunduv matuserong just tee ääres. Ristilõikaja ehk kombetalituseks välja valitud usaldusisik suundub ristimetsa ja teeb kadunukesele puu sisse nn hingeristi. Seejärel liigub matuserong surnuaeda.
Kõivupuu leidis, et kuna teisel pool maanteed on lage plats, võinuks maanteed kas sinnapoole laiendada või siis nüüd kergliiklustee teisele poole plaanida.
Rosma ristimets ei tohi tema hinnangul kergliiklustee pärast ohtu sattuda. See on Kagu-Eesti suurim ja esinduslikem – terve teeäär on ristipuid täis. Esimesed ristid on sinna tehtud enam kui 120 aastat tagasi, kokku on ristipuid mitusada.
„Plaanime Rosma ristimetsa võtta esimesena muinsuskaitse alla,” kinnitas Kõivupuu, kes juhib muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu. „Paljud kardavad, et kui midagi võetakse muinsuskaitse alla, siis ei tohi seal enam mitte midagi teha. Praegusel juhul tähendab muinsuskaitse alla võtmine seda, et inimesed võivad rahulikult riste edasi lõigata ja mitte keegi ei tohi minna nende puude kallale, millele on rist lõigatud.”
Muinsuskaitseameti arheoloogianõunik Martti Veldi ütles, et kindlasti soovib muinsuskaitseamet plaanitava kergliiklustee ehitamise küsimustes kaasa rääkida, et leida lahendusi selleks, et ristipuud oleksid teelt juurdepääsetavad. „Ristimetsa ajutise kaitse alla võtmist me hetkel algatanud ei ole. Kindlasti soovime Põlva vallaga sellel teemal enne läbirääkida,” ütles ta.
„See on uus info, peame nüüd hakkama arutama, mis saab,” kommenteeris Põlva vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja Mihkel Kala. Ta möönis, et vallavalitsus ei taibanud kergliiklusteed planeerides mõelda ristilõikamise kombetalitusele, Marju Kõivupuu selgitus asetab tema sõnul asja hoopis teise valgusse.
„Kergliiklustee projekteerimise käigus andis küll RMK nõusoleku tingimusel, et tee-ehituse käigus ristipuid ei puututa, aga rohkem tingimusi ei esitatud,” ütles Kala.
Alternatiive tema hinnangul praegu eriti pole. „Probleem on, et kergliiklustee valmimise tähtaeg on 2020. aasta suvel, projekt on niigi veninud ja ühe suvega ei ehitaks sellises mahus kergliiklusteed küll valmis,” selgitas Mihkel Kala. „Uue trassi jaoks tuleks korraldada täiendav hange, mis tähendab aja- ja rahakulu.”
Kala ütles, et ka olemasolev kergliiklustee projekt pole veel saanud maanteeameti kooskõlastust. Vald tegi maanteeameti nõudmisel kergliiklustee ehitusprojekti parandused juba jaanuari lõpuks, amet menetleb asja aga siiani. EAS eraldas kergliiklustee jaoks toetuse juba aasta tagasi ja vallavanem Georg Pelisaar tunnistas LõunaLehele jaanuari lõpus, et ükski valla projekt pole nii hullusti veninud kui see.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 14/03/2019 09:28:35

Lisa kommentaar