Küsitlus

Mida arvad tasuta loosidest?

Ilm täna
Võru
15°
Põlva
14°
Otepää
14°
Tartu
14°
Antsla
15°
Valga
15°
Räpina
14°
Tõrva
16°
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
18°
Tartu
18°
Antsla
18°
Valga
18°
Räpina
18°
Tõrva
18°
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
18°
Tartu
19°
Antsla
19°
Valga
18°
Räpina
19°
Tõrva
16°

Kirik kempleb vallaga – mängus on 100 000 eurot

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Muinsuskaitseamet andis ligi 20 000 eurot erakorralist toetust, et köstrimaja kokkukukkumisest päästa. Foto: Ülle Harju

Üle 200aastasest Kanepi köstrimajast võiks saada uhke kihelkonnamuuseum, leiavad vald ja Kanepist pärit turvafirma juht, kes toetaks ettevõtmist 100 000 euroga. Paraku pole arhitektuuripärli omanik, Kanepi kogudus, nõus selle nimel hoonet ära andma.

„See on Eesti üks vanemaid puitmaju, mis väärib uhket kihelkonnamuuseumi, ja meie kultuurilugu on tohutult rikkalik, mida seal näidata: Milvi Hirvlaane kogutud laulu- ja kooliajalugu, Kanepi kihelkonnast on pärit näiteks riigimees Heinrich Mark, uuemast ajast Karl Kikas ja Valdo Pant,” loetles Kanepi vallavanem Andrus Seeme kirglikult ühe hingetõmbega. Paraku lõppes kirglik sõnavõtt sügava ohkega. Arhitektuurimälestiseks olev hoone kuulub EELK Kanepi Jaani kogudusele, kes aga ei taha hoonet muuseumi jaoks ära anda, aga ei jõua sellega ka ise midagi ette võtta.
Mõte, et väärikast hoonest võiks välja ehitada kihelkonnamuuseumi, on Kanepis ringelnud juba mitu aastat. Hoone on aga muinsuskaitse all ja kehvas seisus.
Kogudus sai mullu muinsuskaitseameti käest erakorralise rahasüsti ligi 20 000 eurot, et köstrimaja kokkukukkumisest päästa. Praegu lõpetavad töömehed uue laastukatuse löömist.
Kogudus on näpuotsaga ka oma raha avariitööde alla pannud, aga hoone renoveerimiseks pole kirikurahval ei raha ega jõudu. Muuseumi saaks luua ja pidada kohalik omavalitsus või vastav sihtasutus.

Miks kirik maja ära anda ei taha?
„Ma ei näe Kanepi vallas kultuuriinimest, kes muuseumi tegemist eest võtaks,” põhjendas Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail oma vastuseisu hoonest loobumisele. Seisukohta valgustab järgmine lause: „Mul on kodus huviline (Margit Laili abikaasa Peeter Lail – ÜH), aga paljalt entusiasmist muuseumi ei tee, vaja on ka raha.”
Et vald võiks oma raha muuseumi alla panna, seda Margit Lail aga enda sõnul ei usu. „Aga kes see vallas on, kes muuseumi vastu huvi tunneks?” küsis ta. „Kellelgi pole sellist mõtetki! Volikogus on muuseumi eest seisnud vaid Arno Kakk, aga tal pole toetajaid. Majanduslikus mõttes pole muuseum eriti perspektiivikas, võrdleme kasvõi Pokumaaga, millele ju peale makstakse.”
„See jutt ei vasta tõele!” pahvatas Andrus Seeme Margit Laili seisukohta kuuldes. „Vald on kihelkonnamuuseumi tegemisest väga huvitatud ja veaksime selle loomist hea meelega. Meil on selleks piisavalt nii võimekust kui raha.”
„Muuseumi loomine on kirjas ka valla viie lähiaasta strateegias, aga täpsemalt pole volikogu teemat arutanud,” lisas Kanepi vallavolikogu esimees Kaido Kõiv. Arno Kakk kinnitas oma jätkuvat huvi muuseumi loomisele kaasa aidata.
Kuna vallavanem Andrus Seeme osutus just valituks riigikokku, avaneb tal võimalus toetada muuseumi näiteks katuserahaga. Lisaks on vallal lootus saada suur toetussumma Kanepiga seotud metseenilt.

100 000 eurot toetust, kuid mitte otse kirikule

Kanepist pärit turvafirma G4S Eesti ASi juht Priit Sarapuu pakkus juba 2016. aasta sügisel vallale, et annab hoone kordategemiseks vähemalt 100 000 eurot tingimusel, et kirik loovutab hoone kas vallale või loodavale sihtasutusele. «Mu vanaema-vanaisa on Kanepi kultuurielu edendanud, mu ema elas seal, olen ka seal kasvanud,” põhjendas viimase Kanepi köstri Oskar Kleemeieri tütrepoeg toonasele Kanepi vallavolikogule. „Meie perekond seda maja endale ei taha. Tahan anda midagi kohale, kus on mu juured.”
Priit Sarapuu kinnitas LõunaLehele, et tema pakkumine kehtib endiselt. „Mul on väga hea meel, kui uus vallavalitsus võtab asja tõsiselt. Kui tekib selge visioon, eestvedaja ja projekt, siis ühinen hea meelega,” ütles ta.
Miks ei taha Sarapuu anda raha otse kirikule? Kas umbusk on seotud kirikuõpetaja abikaasa kriminaalse minevikuga? 15 aastat tagasi mõistis kohus Peeter Laili süüdi riisumises ametiseisundi kuritarvitamise teel suures ulatuses. Süüdistuse järgi tekitas Lail Palamuse Oskar Lutsu kihelkonnamuuseumile varalise kahju 277 852 krooni (ligi 17 000 eurot): tegi fiktiivseid tehinguid ja omastas muuseumi vara.
Sarapuu vastas, et eelkõige on põhjuseks tunne, et kirikust ei saa muuseumi loojat. „Ma ei tahaks raha lihtsalt kirikule annetada, kui ma ei saa kindel olla, kuhu see abi võib minna,” märkis ta. „Aga pole probleemi, kui kirik on osaline sihtasutuses, millel on selge eesmärk luua ja hallata muuseumi. Kirikul endal oleks vaja oma ressursse panustada eelkõige kirikusse endasse – see on ju Kanepi au ja uhkus seal mäe otsas.”

Muuseumile on vaja vedurit
„Olen valmis muuseumi ideed toetama, selle hälli juures seisma ja igatpidi kaasa aitama,” ütles legendaarne Kanepi ajaloo-uurija Milvi Hirvlaane. Ta kinnitas, et on nõus ka oma arhiivist andma loodavale muuseumile materjali, kui on näha, et ettevõtmine tõesti käima läheb ja vald sellele hingega eestvõtja ehk veduri leiab.
Hirvlaane nägemuses võiks alustada majale õige, köstrimaja sildi panemisest – koolimajana on seda vaid ajutiselt kasutatud. Muuseumis võiks olla ekspositsioon seal elanud köstritest, eriti köstrist Ludvig Treffnerist, tänu kellele loodi Kanepi lauluselts ja sõitis meeskoor 150 aastat tagasi esimesele laulupeole, ning tema kolmest nimekast pojast, nende seas ka kuulsast koolipapast Hugo Treffnerist. Köstrite seas oli palju kuulsaid meeskooridirigente, Kanepi muusikaelu hingi.
Leili Sarapuu on viimane seal sündinud köstritütar, tema saaks viimase köstri kohta ekspositsiooniosa kavandada,” lisas Hirvlaane, märkides, et köstrite ekspositsioon võiks ka kirikule meelepärane olla.

Hoone päästmisega on kiire
Muinsuskaitseamet on alates 2002. aastast Kanepi köstrimaja toetanud kokku 21 108 euroga.
Muinsuskaitseameti Põlvamaa nõunik Anu Lepp selgitas, et eelmise aasta alguseks oli riikliku kaitse all olev ehitismälestis avariilises seisukorras. „Läbijooksud katusest, aga ka 20. sajandi alguses pööningule õpetaja eluruumide ehitamisel tehtud ehitusvead olid põhjustanud hoone kagunurgas puitkonstruktsioonide ulatuslikke mädanikkahjustusi ning katuse ja välisseinte laialaivajumist. Osaliselt oli sissevarisenud ka kooliruumipealne vahelae konstruktsioon,” ütles ta.
Praeguseks on avariilised tööd tehtud ja kohe saab ka uus laastukatus peale.
Anu Lepp ütles, et veel on hädavajalik vahetada välja kooliruumi idapoolseim laetala, asendada kogu hoone vundamenti kaitsev pehkinud veelaud ning teha mädanikkahjustuste piirkonnas seenetõrje. „Samuti on väga halvas olukorras lääneotsas olev eeskoda ning kooliruumi laudpõrand,” lisas ta ja nentis, et töö käigus võib ilmneda veel seniteadmata konstruktsioonikahjustusi.
Lepp toonitas, et kui hoone edasine hävimine peatatud, on kiiremas korras vaja leida hoonele funktsioon ning koostada sellest lähtuvalt restaureerimisprojekt. „Restaureerimine on loomulikult kulukas ja aeganõudev ettevõtmine. Kui aga arvestada maja pikka ajalugu ning rohkelt säilinud kultuurväärtuslikke kihistusi, saab tulemus olema kindlasti seda vaeva väärt,” hindas ta. „Seetõttu loodaks, et omanik EELK Kanepi Jaani kogudus ei jää siin üksi, vaid leiab ka asjast huvitatud koostööpartnereid.”
Margit Lailil köstrimajaga tegelemiseks aga aega pole. „Mul on lisaks kirikuõpetaja tööle teine tegevus veel ja Kanepi kiriku tegemistest on esikohal kiriku katuse parandamine,” sõnas ta.
Koguduse juhatuses on aga kokku kaheksa inimest, kas juhatus võiks siiski jõuda otsusele anda köstrimaja muuseumi heaks ära? „Teeme otsuse veel sel kuul,” kinnitas koguduse juhatuse liige Merike Klemmer.

Foto: Ülle Harju

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 14/03/2019 09:35:37

Lisa kommentaar