Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Jätkub ohtliku taimekaitsevahendi kasutamine maanteedel ja raudteel

RoundUp on potentsiaalselt vähkitekitav. Foto: internet

Teadlaste hoiatustest, mesinike palvetest ja roheliste ühenduste soovitustest hoolimata jätkub ka sel suvel mürgist glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite, eelkõige Roundupi kasutamine maanteede ääres ja raudteel, sest riik ei plaani seda piirata.

„Maanteeameti hooldepartnerid lähtuvad taimekaitsevahendite kasutamisel kehtivatest regulatsioonidest,” selgitas maanteeameti lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt. „Maanteeamet on andnud umbrohutõrjel täpsema tehnoloogia valiku hooldepartneritele ja taimekaitsevahendite kasutamise üle teeb järelevalvet põllumajandusamet. Maanteeametil on küll plaanis tulevastes teede korrashoiulepingutes (alustades Jõgevast) osaliselt piirata taimekaitsevahendite kasutamist, aga täieliku keelustamise otsust maanteeamet teha ei saa.”
Võru maakonnas teid hooldava ASi Eesti Teed korrashoiudirektor Tarmo Lood kinnitas, et mullu kasutas ettevõte Võru maakonnas glüfosaati 100 liitrit ja tänavu kasutab ligikaudu samas mahus. „Koolide, lastaedade ja veekogude läheduses me taimekaitsevahendeid ei kasuta,” ütles Lood. Tema sõnul annab ettevõte enne protseduuri sellest ajakirjanduse vahendusel teada.
Mesilaste mürgitusjuhtumite tõttu on umbrohutõrje üle viidud öisele ajale. Vähendamaks glüfosaadi jõudmist vette, lõpetakse umbrohutõrjevahendi pritsimine veepiirist vähemalt 20 meetri kaugusel.
Põlva ja Valga maakonnas maanteid hooldava Trev2 Grupi teehooldetööde valdkonna juht Meelis Seppam ütles, et nende ettevõte mullu glüfosaati sisaldavaid umbrohutõrjevahendeid ei kasutanud. „Mis puutub eelolevasse suvesse, siis praegu on keeruline seda lõplikult hinnata,” ütles ta. „Meie eelistus on sellist tõrjeviisi mitte kasutada, ent kui see peaks vajalikuks osutuma (nt ilmastikust tingitud massiline umbrohu kasv), siis seda kaalume. Kui umbrohutõrjet kasutame, siis rangelt lähtuvalt kehtivatest regulatsioonidest ja maanteeameti viidatud tehnoloogiast, sh ka töötajaskonda vastavalt kehtivatele nõuetele koolitades. Koolide ja lasteaedade läheduses meie oma hoolduspiirkondades umbrohutõrjet ei kasuta.”
Kui maanteede ääres kasutatakse mürgiseid tõrjevahendeid liiklusmärkide ja tähispostide ümbruse umbrohust puhtana hoidmiseks, siis raudteel pritsitakse sellega kokku kogu rööbastik.

Riiklik tegevuskava piiranguid ei kavanda
Maaeluministeerium on koostanud taimekaitsevahendite säästva kasutamise viieaastase tegevuskava aastateks 2019–2023. 18. märtsini sai selle kohta ettepanekuid esitada.
Ministeeriumi teatel on tegevuskava fookuses taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate tervise- ja keskkonnariskide vähendamine.
Kava kohta on avaldanud arvamust Eestimaa Roheliste ja Elurikkuse erakond, Eestimaa looduse fond, mahepõllumajanduse koostöökogu ja kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks.
Kõik ühendused märgivad, et tegevuskava eesmärk on küll sõnades õige, aga kui samas lubatakse mürgiseid taimekaitsevahendeid sama palju või rohkem kasutada, ei saa nende mõju inimeste tervisele ja loodusele väheneda. Kavas on aga kirjas, et ministeerium loeb arengut positiivseks ka siis, kui taimekaitsevahendite jääkide piirnormi ületavate proovide osakaal suureneb praeguselt 38,5 protsendilt 50 protsendile.
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks hindab, et taimekaitsemürkide regulatsioonide lõdvendamine nii lõpp-produkti mürgisisalduse, põhjavee mürgisisalduse kui ka eeldatavate seaduserikkumiste taseme osas on vastuolus Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga, Euroopa Parlamendi rahvatervise kaitse nõuetega, hea põllumajandustavaga ning säästvusele suunatud eesmärkidega. Ühendus tegi ettepaneku varustada jaemüügis olevad pestitsiidid hoiatussiltidega ning eemaldada need järk-järgult müügilt.
Mesinikud soovivad, et lõpetataks herbitsiidide kasutamine vähemalt raudteel ja maanteede ääres, viidates juba aastaid mesilaste hukkumisele taimekaitsevahendite üle- või väärkasutuse tõttu.
Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on klassifitseerinud Roundupi toimeaine glüfosaadi potentsiaalselt vähkitekitavaks. USAs tehtud värske teadusuuringu järgi suurendab tihe kokkupuude glüfosaati sisaldavate taimekaitsemürkidega 41% riski haigestuda mitte-Hodgkini lümfoomi. Veeloomastikule on glüfosaadi jäägil kas otseselt surmav või geneetilisi ja arenguhäireid põhjustav toime. Glüfosaadi tõttu väheneb mulla viljakus.
Glüfosaadipõhise umbrohutõrjemürgi Roundup tootja Monsanto (kuulub Saksa hiigelettevõttele Bayer AG) vastu on ainuüksi Ameerika Ühendriikides esitatud üle 9000 kohtukaebuse. Mitmed hagid on kohus juba rahuldanud.
Kaks aastat tagasi pikendati Euroopa Liidus glüfosaadi kasutusluba viieks aastaks tavapärase viieteist aasta asemel. 2018. aastal keelustasid glüfosaadi Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa, Holland ja mitmed teised riigid.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/03/2019 09:25:10

Lisa kommentaar