Vene ballile Tartu kontserdimajja saabujaid tervitas fuajees Sillamäe vene rahvapillide orkester. Glamuursed tualetid, säravad silmad, vahuveinipokaalide kõlin, tervitushõiked ja muusika segunesid lustakaks meluks. Fanfaaride trillerdav hõise kutsus ballilised saali.

Kui Tartu ülikoolis füüsikuna töötanud Adriana Elango eestvedamisel korraldati kümme aastat tagasi Vanemuise kontserdimajas esimene vene ball, ei aimanud keegi, et sellest kasvab siinsele vene kogukonnale aasta oodatuim kultuurisündmus.

”Korraldajad on asja kogu südamest teinud. Publiku nägudelt peegeldub hingestatus, nad on balli ootuses olnud ja selleks valmistunud. Selline pidulik ball toimub Eestis ja just ülikoolilinnas ju vaid kord aastas,“ jälgis Venemaa saatkonna kultuuriatašee Polina Esiera kontserdimajas hoogsa balli kulgemist.

Poeet Severjanini preemia keeleõpetajale

Vene balli üheks rituaaliks on saanud kultuuriseltside preemiate kätteandmine. Tähtsaimaks on Eesti Severjanini Kultuuriseltsi preemia inimesele, kes on oma tööga enim kaasa aidanud venekeelse elanikkonna lõimumisele Eesti ühiskonda. Tänavu pälvis oma elu kaks viimast aastakümmet Toilas elanud ja Tallinna maetud vene poeedi Igor Severjanini nimelise preemia Tallinna Puškini-nimelise täiskasvanute keelekoolituskeskuse direktriss, pedagoogikateaduste doktor Inga Mangus.

”Mulle on meeldiv üllatus saada tunnustatud preemia,“ sõnas Tartus vene keelt ja kirjandust õppinud Mangus, kes on viieteistkümne koolidele mõeldud vene keele õpiku autor. ”Olen Tallinnas eesti-vene peres kasvanud. Mu Valgast pärit juristist isa Johannes kohtus emaga Moskvas õppides. Oma meest, kirjanikku ja hispaania filoloogi Andrei Krasnoglazovit kohtasin ka Moskvas õppides. Juhtumisi sai tema esimese Severjanini preemia mitme aasta eest siin ballil.“ Koos vanematega olid ballil ka nende eesti koolis õppivad tütred Triin ja Anett.

Füüsikaõpingud tõid paarikümne aasta eest Taga-Karpaatiast piiriäärsest Solotvino külast Emajõelinna ka ungarlase Janos Tsonka. Nüüd Budapestis elav ja ASi Budampax üks osanikke Tsonka kostitas oma firma poolt peolisi Ungari vahuveini ja veinidega. ”Ma pole kümme aastat Tartus käinud. Siin on nii palju muutunud. Ballil olen küll esimest korda, kohtasin siin paljusid oma kunagisi õpingukaaslasi.“ Veidi eesti keeles rääkiv ungarlane eelistas siiski venekeelset vestlust.

Anne Veski ikka hinnas

Preemiate kätteandmisele järgnesid tervitused Tartu Slaavi Kultuuriühingu esimehelt, linnavolikogulaselt Oleg Nestrenkolt. Tervitussõnu laususid ka juba kontserdimaja direktrissina vene ballile õla alla pannud kultuuriminister Laine Jänes, Tartu meer Urmas Kruuse, Tartu maavanem Esta Tamm ja Pihkva külaliste esindaja.

Peagi oli saal hoogsalt tantsusamme keerutajate päralt. Ballile tuldigi ju tantsima, rikkalikku programmi nautima ja sõpradega kohtuma. Fuajee ja kohvikud tühjendas lavale astunud balli naelesineja Anne Veski, kes esitas oma igihaljast ja uut repertuaari nii eesti kui vene keeles.

Laval esines muusikuid ja tantsijaid kogu Eestist ja külakosti tõid pihkvalased. Ansamblite Vivat ja Lootos ajaloolistes vene kostüümides tantsijad esitasid vanu vene tantse. Ballilikkust lisasid Stiili peotantsijad ladinaameerika tantsudega.

“Nii palju pole ballil kunagi rahvast olnud – ligi 1500 külalist koos esinejatega,“ tõdes Oleg Kurnossov, üks vene balli käimalükanutest.

“Tore on vaadata rõõmu, mis särab inimeste nägudel. Olen ju hoopis füüsik, aga minu kunagine idee balli vajadusest on nii tänuväärset vastukaja leidnud,“ rääkis vene balli ristiema, Petserist pärit Adriana Elango soravas eesti keeles. Tal endal on käimata jäänud vaid kahel ballil.

Ohtralt kõlas eesti keelt

Juubelihõngulise balli üks suur iseärasus oligi, et saalis, fuajees ja korraldajate vastuvõtul kõlas eesti keelt ohtramini kui varem.

“Siin kohtan neid, keda pole kümneid aastaid näinud. Ballilt saab nii palju positiivseid elamusi, head energiat. Professionaalsel tasemel esinejad rahvamuusikast popmuusikani,“ jutles keelekeskuse Dialoog juht Nadežda Valk oma kaaslastega sulaselges eesti keeles. Ta tuli pärast Petseris keskkooli lõpetamist 40 aasta eest Tartusse vene filoloogiat õppima.

“Kasvasin Petseri lähistel Pankarevitša külas. Vanemad oskasid üksikuid eestikeelseid viisakussõnu. Mu kooliõpetajana töötanud isa rõõmustas väga, kui Tartusse õppima tulin. Ta saatis mind teele sooviga, et õpiksin ka eesti keele selgeks,“ muheles Valk. Juhiamet keeltekoolis viis ta kokku oma praeguse kaasa Valeri Nesmašnoviga. “Olen ise pärit Kasahstanist, noore lennundusinsenerina saadeti mind Tartusse tööle,“ seletas eesti keele ära õppinud mees naerusuiselt.

Vene saatkonna kultuuriatašee Polina Esiera sõnas, et teist aastat Eestis töötades teab ta eesti keelt suhtlemiseks veel vähe, aga natuke oskab temagi siinset keelt. Politoloogiks õppinud moskvalanna oli korra varem ka Tartus käinud, kuid ball oli talle uueks meeldivaks kogemuseks. “Inimesed on avatud ja vahetud, “ kostis koos saatkonna esindajatega Tartus olnud Esiera.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:08