Küsitlus
Ilm täna
Võru
14°
Põlva
15°
Otepää
14°
Tartu
14°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
14°
Tõrva
13°
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
19°
Tartu
20°
Antsla
19°
Valga
20°
Räpina
19°
Tõrva
20°
Võru
19°
Põlva
20°
Otepää
19°
Tartu
19°
Antsla
19°
Valga
19°
Räpina
20°
Tõrva
20°

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Väimela vanade lautade asemele võib siiski kanala kerkida. Foto: Ülle Harju

Võru vallavalitsus uuendas hiljuti OÜ-le Jäneselaane väljastatud kanala projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse ning on ka astunud teisi kanalat soosivaid samme, mis tähendab, et erinevalt avalikkusele jäänud muljest pressib kanala ikka Väimelasse.
Mäletatavasti said Väimela inimesed läinud sügisel halva üllatuse osalisteks, kui tuli välja, et Võru vallavalitsus varjas avalikkuse eest, et Väimelas oli samal ajal teoksil kaks kanalaprojekti. Mitte ainult see Eesti suurim 360 000 linnuga munakanala, mille vastu 627 inimest oma allkirja andis ning mille kohta algatatud detailplaneeringu vallavolikogu novembris avalikkuse survel lõpetas. Teist kanalaprojekti ajas avalikkuse eest varjatult ja ilma detailplaneeringuta OÜ Jäneselaane, vald oli väljastanud sellele ehitusloa juba 2017. aasta detsembris ja PRIA on andnud selle kanala ja sõnnikuhoidla ehituseks pool miljonit eurot toetust.
Kahe kanalaehitaja vahel valitseb tihe seos ja nad on oma koostööplaane ka avalikult ajakirjanduse vahendusel tunnistanud ning avaldanud koguni lootust, et Väimelasse mahuvad ära mõlemad kanalad. Väimela inimestele on nende koostöö tähendanud salajast topeltmängu ja soovi kohalikel nahk ilusate lubaduste varjus üle kõrvade tõmmata. Sest sel ajal, kui Lõuna-Eesti Talumuna planeeris väidetavalt moodsat ja keskkonnasäästlikku parima võimaliku tehnoloogiaga ja sõnniku äraveoga kanalat, mille eriti keskkonnahoidlikuks muutmiseks kaotati koguni põhjatuul ära, hankis Jäneselaane vallast ehitusloa poollahtise sõnnikuhoidla ehitamiseks. Poollahtine sõnnikuhoidla on odavaim variant, mitte parim võimalik tehnoloogia.
Kogukond, nende seas Rauameister ja Võrumaa kutsehariduskeskus, andis sügisel valla kohtusse. Vallavalitsus omakorda asus oma varasema tegevuse üle riiklikku järelevalvet tegema – seadus on nii ette näinud. Järelevalve käigus tuvastati mitmeid seaduserikkumisi ja vigu, nüüd on vald asunud nii-öelda vigu parandama.
Projekteerimistingimuste väljastamise osas on menetlust juba uuendatud ja järgmisena võtab vald ette uue ehitusloa väljastamise menetluse. Nii on vald Tartu halduskohtule teada andnud. Ja ehitisregistris on nähtav uus kanalaprojekt, kus sõnnikuhoidla on endale mullusest kõrgemad seinad saanud, aga siiski mitte päris kinniseid seinu.


Vald: avalik huvi puudub
Vald võiks keelduda OÜ-le Jäneselaane ehitusloa andmisest – seadus lubab seda ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. Kuid Võru vald seda teha ei kavatse, valla seisukohta näitab kiri kohtule: „Vastustaja arvates ei saa 11 kaebaja tahet ja arvamust lugeda ilmselgeks domineerivaks avalikuks huviks. Avalikkuse tugev vastuseis ilmnes Pärna tee 7 ja 9 detailplaneeringu koostamise käigus. Neid kahte menetlust aga ei saa võrrelda ja koos vaadata kuna lähteandmed on oluliselt erinevad. Käesoleval juhul ei ole vastustajal võimalik teostada analüüsi avalikkuse vastuseisu osas ja sõnnikuhoidla osas kuna esitatud ehitusprojekt on koostatud eesmärgiga ehitada uued hooned ja vanad lammutada.”
Niisiis, valla arvates olid Väimela inimesed oma 627 allkirjaga vastu ainult Lõuna-Eesti Talumuna 360 000 kanaga kanalale. Sest Jäneselaane kanala ja sõnnikuhoidla vastu ju allkirju ei kogutud! Muidugi ei kogutud – sest allkirjade kogumise ajal ei olnud väimelalased Jäneselaane salakanalast teadlikud. Ja neil lihtsalt ei jagunud fantaasiat, et oletada: ühele ja samale kohale võib mitu osaühingut oma kanalad „ülestikku” ehitada.
Ühesõnaga – 11 kaebust Võru valda ei morjenda. Ei morjenda ka see, et nende 11 kaebaja seas esindab näiteks Võrumaa kutsehariduskeskuse kaebus sadu õpilasi, õpetajaid-töötajaid ja lapsevanemaid. Ja Rauameistri kaebus esindab sadakonna töötajaga stabiilset ettevõtet. Ja üheksa kohaliku elaniku kaebus ei morjenda valda ammugi – need on valla meelest lihtsalt rahulolematud.


Ülejäänud kanalahooned lisanduvad
Veel on vald asunud seisukohale, et 106 meetrit pikk ja kolmekorruselise maja kõrgune sõnnikuhoidla ei ole ka avalikku huvi põhjustav rajatis. „Jäneselaane OÜ projekteerimistingimuste väljastamise taotluse alusel puudus vallal seadusest tulenevalt kohustus algatada Pärna tee 7 kinnistu osas detailplaneering,” kirjutab Võru vald kohtule. Ühesõnaga, see pisike sõnnikuhoidla ei peaks kedagi häirima ja seepärast pole vaja isegi keskkonnamõju hinnata. Rääkimata sellest, et Pärna tee 7 kinnistu paikneb Võru valla üldplaneeringust lähtuvalt alas, millele on ette nähtud detailplaneeringu koostamine. Vald küll möönab, et Pärna tee 7 kinnistu on detailplaneeringu kohustusega ala, kuid libiseb planeeringunõudest osavalt kõrvale avaliku huvi puudumise tõttu ja seetõttu, et taotleja käsitleb sõnnikuhoidlat rajatisena, mitte hoonena. Oleks sõnnikuhoidla kinniste seintega hoone, nagu oli seda Lõuna-Eesti Talumuna sõnnikuhoidla, siis peaks keskkonnamõju hindama. Et sellest mööda hiilida, tuleb seinad osaliselt lahti jätta, siis on rajatis. Ja see on ka põhjus, miks selles kõige uuemas kanalaprojektis on sõnnikuhoidla seinad osaliselt lahti jäetud.
Ometi on vald kohtule saatnud ka ühe Võru valla dokumendiregistris registreerimata jäänud kirja. See on 03.11.2017 e-postiga saadetud Jäneselaane OÜ esindaja Ats Alberti kiri, kus muu hulgas seisab: „Selgituseks lisan, et lammutus- ja ehitustööd toimuvad etapiti – esimeses etapis on plaanis lammutada kõik kinnistul olemasolevad hooned ning rajada üks uus kanalahoone ja katusega tahkesõnnikuhoidla, ülejäänud kanalahooned ja ladu lisanduvad järgmistes etappides. Märgin ära ka, et maksimaalne rajatavate ehitiste kõrgus ei ole suurem kui 10 meetrit.”
See kiri heidab valgust ettevõtja tegelikele plaanidele ja tundub, et vald on asunud ettevõtja, mitte kohalike elanike, oma valla kodanike poolele.
„Vallaelanike õiguste ja huvide kaitse asemel on vald arusaamatul kombel antud vaidluses asunud kaitsma kolmanda isiku ärihuve,” ütleb Eesti Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus, kes on halduskohtus ka Rauameistri, Võrumaa kutsehariduskeskuse je enamiku kaebajate esindaja.

Kommenteerib Võru vallavanem Kalmer Puusepp:

Võru vald on olnud algusest peale seisukohal, et ei saa keelata ettevõtjal temale kuuluval kinnistul oma hooneid rekonstrueerida. Viga oli selles, et OÜ-le Jäneselaane väljastatud projekteerimistingimused ja ehitusluba ei olnud kooskõlas ehitisregistri kannetega.
Vald on tunnistanud, et vallaametnikud on teinud vigu, oleme tühistanud ehitisregistri kanded. Uuendasime menetluse seetõttu, et ehitisregistri kanded viia kooskõlla valla väljastatud projekteerimistingimuste ja ehitusloaga. OÜ-l Jäneselaane on uuendatud menetluses võimalus esitada ehitusprojekt kooskõlas väljastatud projekteerimistingimustega.
Õigusaktid ei piira sõnnikuhoidla suurust, piirangud on kehtestatud kanade arvu järgi.
Kuna kodanikud on andnud valla kohtusse, siis ootame kohtu otsust, kas meie haldusaktid on õiguspärased või mitte.
360 000 kanaga kanalat ehitada sooviv OÜ Lõuna-Eesti Talumuna on samuti kohtusse pöördunud: vaidlustanud vallavolikogu otsuse lõpetada detailplaneeringu menetlus. Kohus lubas otsuse teha 20. Juunil: kas vald peab detailplaneeringut edasi menetlema või siis luuakse pretsedent, et avaliku huvi tähtsus on sedavõrd suur, et detailplaneeringu menetluse lõpetamine oli põhjendatud.
See kohtuotsus on väga oluline selles küsimuses, kas avalikkuse vastuseisul on sedavõrd suur mõju, et detailplaneeringu menetlus lõpetada. See otsus pakub kindlasti huvi ka tselluloositehase rajajatele.

 

Autor: Tiiu Ritari, Väimela elanik
Viimati muudetud: 11/04/2019 09:12:46

Lisa kommentaar