Ülestõusmispüha on kristliku kiriku tähtsaim püha

Marko Kaunis. Foto: erakogu

Kui paljude usukaugete eestlaste meelest on jõulud olulisim kirikupüha aastas, siis usklike sõnul on tähtsamad siiski ülestõusmispühad, sest sel ajal tõusis Jeesus surnust üles, võitis Saatana ja kinkis inimestele rõõmu.

Ülestõusmispühad on ühelt poolt kristliku maailma kõige kurvemad pühad, sest siis löödi Jeesus risti, teisalt kõige rõõmsamad, kuna Jeesus tõusis kolmandal päeval surnust üles.
Ülestõusmispühadele eelneb 40 päeva kestev paastuaeg. „Tänapäeval võib paastuajal ka lemmiktegevustest loobuda, näiteks interneti kasutamisest või televiisori vaatamisest,” ütles Marko Kaunis, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Võru Katariina koguduse juhatuse esimees. Toidupaastu ta enda sõnul rangelt ei pea, kuid televiisorit ei vaata sel ajal üldse.
Paastuajale järgneb suur ehk vaikne nädal, mis algas viis päeva tagasi, palmipuudepühal. „Täna, suurel neljapäeval on meie kirikus tavapärane jumalateenistus armulauaga,” ütles Kaunis ja märkis, et need toimuvad peale tööpäeva lõppu.
Ta sõnas, et armulaual käijad tunnetavad osadust Jeesusega. Suure neljapäeva pühal õhtusöömaajal võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis sellest igale jüngrile tüki ning lausus, et „sööge, see on minu ihu”. Samal söömaajal pakkus Jeesus karikast igale jüngrile veini sõnadega, et „see on minu veri, uue lepingu veri, mida paljude eest pattude andeksandmise eest valatakse”.
„Luteri kirikutes pakutaval armulaual sümboliseerib leib Jeesuse ihu, vein aga tema lunastavat verd,” selgitas Kaunis.
Homme, suurel reedel on Jeesuse ristilöömise päev ning Katariina koguduse õpetaja Andres Mäevere loeb kirikus selle päeva kirjakohti piiblist.
„Igal konfessioonil on oma rõhuasetus. Luterlik kirik on sõna kirik, mis tähendab, et õpetaja loeb alati päevakohaseid kirjakohti piiblist ja seletab need pikemalt lahti,” täpsustas Kaunis.
Üksi kodus piibli lugejad ei pruugi kõike õigesti mõista ning ka Jeesus rääkis tähendamissõnadega. „Tuntuim Jeesuse lause on „Kellel on kõrvad, see kuulgu”, millega ta tahtis öelda, et kes pidi aru saama, see ka sai,” tõi Kaunis lihtsaima näite.
Suurel reedel on kirikus hommikune teenistus armulauaga. See on aeg, kus koguduse liikmed enne ja pärast teenistust üksteisega suhtlevad. Kõneldakse oma elusündmustest, lastest, nähtud filmidest, arusaamistest jne.

Esimesel ülestõusmispühal on kolm teenistust

Suurele reedele järgneb vaikne laupäev, mis on ootuste ja hingamise päev, ning kodudes tehakse ettevalmistusi Jeesuse ülestõusmise tähistamiseks. Kirjasõna järgi võetud Jeesus ristilt üheksandal tunnil ja maetud kaljusse tehtud hauakambrisse.
„Kui Jeesuse ihu oli hauas, käis ta surmavallas korda loomas ning ülestõusmise ajal olid surmavalla võtmed juba tema käes,” rääkis Kaunis. Ta lisas, et Jeesusega toimunu näitab, et maise ihu panekuga hauda elab inimese hing ja vaim edasi.
Kristliku traditsiooni järgi tõuseb Jeesus üles kolmandal päeval pärast surma. „Jeesuse ülestõusmine ongi rõõmusõnum, sest ta on läbi ülestõusmise võitnud surma,” sõnas Kaunis. Teisalt tähistab see tema sõnul Kristuse võitu Saatana üle.
Pühapäeval on Võru Katariina kirikus tihedaim päev aastas. Hommik algab jumalateenistusega kell seitse. Järgmine teenistus on kell 11. Selle järel toimub kirikus toiduosadus. Koguduse diakooniatöötaja Hille Vaht katab laua, mille ääres koguduse liikmetest soovijad saavad juttu ajada. Päeva lõpus on ka kolmas, armulauata jumalateenistus.
„Kuna ülestõusmispühad on kirikuaasta kõige suurem püha, on meie koguduses sel päeval kolm jumalateenistust,” selgitas Kaunis ja lisas, et pühadeaegne viimane teenistus toimub teisel ülestõusmispühal pastoraadis. Võrdluseks, jõulude ajal toimuvad jumalateenistused Võru Katariina koguduses kolmel päeval, ülestõusmispühade ajal aga neljal päeval.
Enamik, ka need, kes ei ole kirikuinimesed, on varunud kanamune, et neid tavakohaselt pühadeks keeta, värvida, rõõmsalt kinkida ja koksida. Keedetud kanamunade söömine on kristlikus maailmas üldlevinud tava. Teisalt, muna on elu alguse ja kasvu sümbol, seda on keedetuna mugav koksida. Teiseks paastujärgseks toiduks on pasha.

Kogudusel on juhatus, nõukogu ja kirikuvanemad

Need, kes kirikus kord aastas teenistusel käivad või uudistavad hoonet kui arhitektuurimälestist, ei pruugi teada, et kõigil luteri kogudustel on lisaks õpetajale ka juhatus, nõukogu ja kirikuvanemad.
Ligi 20 aastat Võru Katariina koguduse liige Marko Kaunis on juhatuse esimees olnud 14 aastat. Esimehe üks töid on kord kuus juhatuse liikmed mitmesuguste küsimuste aruteluks kokku kutsuda, sest alati on mõni teema, mida on vaja omavahel arutada. „Juunis toimub kiriku kõrval asuva platsi avamine ja sellel sündmusel on koguduse inimestel oma roll,” tõi Kaunis näite ühest praegu arutatavast teemast.
Eestis on 12 praostkonda. Võru praostkonda kuuluvad Võru, Vastseliina, Pindi, Rõuge ja Urvaste kogudus Võrumaalt ning Kanepi, Põlva ja Räpina kogudus Põlvamaalt, samuti Vana-Saaluse, Mehikoorma ja Petseri.
Marko Kaunis kuulub ka Võru Katariina koguduse nõukokku. 21-liikmeline nõukogu saab kokku tavapäraselt kord aastas, kus kinnitatakse möödunud majandusaasta aruanne ning räägitakse läbi ja pannakse paika uue aasta plaanid.
Kirikuvanemaid on Katariina koguduses seitse. Nende roll on kirik teenistuse alguseks ette valmistada ja tagada kord jumalateenistuse ajal. Ükski kirikuvanem küll otseselt turvamees ei ole, aga silmad hoiavad nad ikkagi lahti, seda enam, et ruum on suur.
Võrus tegutsevad luteri, õigeusu, metodisti, advendisti, baptisti, päästearmee ja hosianna kogudus. „Kõik konfessioonid aktsepteerivad üksteist ja tunnistavad, et Jeesus on meie päästja ja lunastaja,” sõnas Kaunis. Ta lisas, et taevas ei küsita, millisesse kogudusse keegi kuulus. Piiblis on kirjutatud, et kes usub Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimu ja on ristitud, see päästetakse.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 18/04/2019 09:53:53