Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
-2°
Põlva
-3°
Otepää
-3°
Tartu
-2°
Antsla
-3°
Valga
-2°
Räpina
-3°
Tõrva
-2°

Süük iks mahus söögi pääle!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Maikuus algab Vana-Võromaa maitsete aasta. Toidupiirkonna tiitel meelitab gurmaanid Eesti kagunurka siinse toiduga tuttavaks saama. On päris selge, et kohalik toit mekib kõige paremini ikka kohapealses õhustikus.
Heast korralikust söögist on Vana-Võromaal alati lugu peetud. Päris õiged ja maitsvad Vana-Võromaa toidud on ise tehtud, umatettü – nõnda nagu emad ja vanaemad on teinud. Kraam, millest süüa tehakse, pärineb kas omast majapidamisest või kohalikelt inimestelt lähiümbruse taludest ja väikeettevõtetest. Nii saab kindel olla, et söögil on eriline maitse ehk uma mekk.
Kohaliku toidu kaubamärk UMA MEKK märgistabki toiduaineid ja toite, mis on kasvanud või pärit Vana-Võromaa piirkonnast. Märki UMA MEKK on välja antud juba kümme aastat. 2019. aasta aprillis näitas arvepidamine, et UMA MEKI märki kannab üle 220 tooraine, toidutoote ning ligi 80 menüüd ja rooga kokku ligi sajalt ettevõttelt.
Vana-Võromaal hoitakse au sees vanu tavasid, aga tervitatakse ka kasulikke uuendusi. Praegusel ajal süüakse üle Eesti enam-vähem ühtemoodi. Vanemast ajast on aga teada mitmeid ainult Vana-Võromaale või laiemalt Lõuna-Eestile omaseid toite, mida mujal Eestis ei tuntud. Kõigile teada-tuntud kohupiim on Lõuna-Eesti toit, mis on siit üle kogu Eesti levinud. Kohupiimast tehtavat sõira tunti vanasti ainult Setomaal ja Vana-Võromaal ning Lõuna-Lätis. Sõira armastavad võrokesed ja setod tänapäevalgi, seda valmistatakse kodudes, väiksemates piimakäitlemisettevõtetes, turismitaludes, kohvikutes. Sõir on üks meie esindustoite, mida pakutakse nii oma perele kui külalistele. Vana-Võromaa ja Setomaa sõiratootjad taotlevad oma sõirale Euroopa Liidu kaitstud geograafilist tähist.
Oma ja kordumatu mekk on võrokeste saunasuitsulihal. Liha suitsutamine saunas on Vana-Võromaal elujõus komme, mis on suitsusaunakombestiku osana UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas. Omaks peame ka tatraputru, läätserooga ja kanepitoitusid, sest Lõuna-Eestis on nende söökide toorainet läbi aja kasvatatud. Kuidas maitsevad paksu kapsta, uatamp, jahheruug, kesväkarask või rüäjahuvatt, saad teada, kui tuled Vana-Võromaa maitsete aasta ettevõtmistest osa saama.
Peale oma toitude, millel on põnevad võrukeelsed nimetused, on võrokestel omad kombed, mis käivad söögivalmistamise ja -pakkumise ning söömise juurde.

 

Autor: UMA MEKK
Viimati muudetud: 25/04/2019 07:54:47

Lisa kommentaar