Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kirik lõhkus muistses pühapaigas

Kiriku otsusel on see püstkoda nüüd maa pealt kadunud. Foto: erakogu

Maausuliste pühapaika rajatud Otepää kivilabürindi kõrval paiknenud püstkoja lasi kirik lammutada ja ka infotahvel on kadunud, avastas labürindi looja tütar aprilli lõpus.

«Luua on raske, lõhkuda lihtne. Mind tabas suur kurbus, kui avastasin, et minu ema hoole ja armastusega loodud Otepää kivilabürindi ala on... Ei teagi, kuidas kõige õigem oleks öelda. Lõhutud, rüvetatud,» märkis kivilabürindi loonud Kulla Võrno tütar Ene sotsiaalmeedias.
EELK Otepää Maarja kirikust üle tee asuva Otepää kivilabürindi rajas Kulla Võrno 2013. aastal. Sellest on saanud turistide seas populaarne vaatamisväärsus, mida on hooldanud lisaks rajajaga seotud inimestele ka Otepää vallavalitsus.
EELK Otepää Maarja koguduse juhatuse esimees Jaan Uibo kinnitas ajakirjandusele, et tema otsustas püstkoja lammutada, väites, et püstkoja latid olid mädanenud ja koda seega varisemisohtlik. Infotahvli eemaldamist ei võta aga omaks kirik ega vallavalitsus.
Küll lasi Jaan Uibo paigaldada kohta eravalduse sildi – labürint asub EELK Otepää Maarja koguduse omanduses oleval maal.
Jaan Uibo väitis Õhtulehele, et selle looja ja eestvedaja Kulla Võrno lahkus meie seast 2017. aastal, pärast seda pole sellel olnud kindlast eestvedajat ja hooldajat. "Me lubasime koguduse poolt seda maad kasutada väikesemahuliseks ja oma tarbeks loodud labürindiks. Tegelikult ta ehitas ja kujundas sinna väga suure atraktsiooni, millega me ei arvestanud," lisas ta.
Kulla Võrno tütar Ene sõnas selle peale, et ema midagi omavoliliselt ei rajanud. "Kuna ala asub muistsel hiiemäel ja territooriumil asub ka iidne allikas, siis soovis ema seda ala kaitsta ja pidi läbima mitmeid väga pingelisi kohtumisi, ümarlaudu ja muud bürokraatiat, et antud koht säiliks ikkagi looduslikuna ning sai loa rajada sinna kivilabürint ehk omavoliliselt poel seda rajatud ja kiriki oli ka sellega nõus," selgitas ta.
Kodulehe otepaa.eu on kirjas, et Otepää kivilabürint on endise hiiemäe osa, tugevalt maaenergiaga laetud väepaik. See koosneb kahest objektist: kuldlõike spiraalist ja Chartres’i labürindist.
Spiraal annab rahu ja tasakaalu inimese närvisüsteemile. Labürindis mõjutavad inimkeha paralleelselt kaks jõudu: maakiirgus ja kosmiline kiirgus. Labürint on Prantsusmaal Pariisi lähistel asuva maailmakuulsa Chartres’i labürindi koopia, mis koosneb 11 rajast, on 11 meetrit lai ja 500 meetrit pikk.
Salapäraselt kadunud infotahvli lasi omal ajal paigaldada Otepää linnavalitsus.
„Minu jaoks ei ole Otepää enam see paik, mis enne... Hoopis teine energia valitses seal seistes ja vaadates seda, mis mu ema loodust alles on jäänud. Lihtsalt kurb!” kirjutas Ene sotsiaalmeedias.
„Nagu artiklist (mõeldud on Õhtulehe artiklit - LL) nähtub, kinnitas kirik, et püstkoja lammutasid maha nemad, põhjendades asja sellega, et see olevat olnud varisemisohus! Seda see kindlasti ei olnud ja tundub, et tegemist on vaid otsitud ettekäändega.
Kirik väidab, et kivilabürint on hooldamata. Siiani on see koguaeg korras olnud. Inimesed on minu ema mälestuseks seda hoidnud ja võimalusel käin ka ise seal. Ja huvitav, huvitav… kirik ütleb välja, et sooviks on ehk labürinti luua hoopis RISTIRETKE tee! Jah, see on kiriku maa, kuid ta ise lubas selle labürindi omal ajal sinna rajada. Mäletan, et ema sõnul tekkis probleem ikkagi lõpuks, kui nähti, et kiviringis käis rohkem rahvast kui kirikus ja omal ajal olevat kirik nõudnud ka seda, et ema paigaldaks labürindi kõrvale nö annetuskasti, kuhu inimesed saaksid KIRIKULE annetusi teha. Seda siiski ei juhtunud. Ometi pole aga kirik rumal – olid ju kirikud algselt hoopis midagi muud kui ristiusu pühakojad. Vanad kirikud olid inimeste jaoks loodud energiate parandamiseks ja aitamiseks, ning analoogseid labürindid olid paljudes katedraalides. Nagu näha on kirikul mõttes võtta see koht nüüd üle ja muuta minu ema poolt loodud sügava mõttega koht ristiretke teeks ja kasutada nüüdseks juba meie seast lahkunud inimese nö elutööd enda huvides. Minu ema ei loonud seda nüüdisaegse kiriku ehk religiooni tarbeks, sellel oli palju sügavam tähendus.”
 

 

 

Autor: LõunaLeht, lounaleht@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 09/05/2019 08:57:47

Lisa kommentaar