Küsitlus

Lähen tööle/vahetan töökohta, kui kuupalka pakutakse:

Ilm täna
Võru
17°
Põlva
17°
Otepää
17°
Tartu
17°
Antsla
17°
Valga
17°
Räpina
17°
Tõrva
18°
Võru
16°
Põlva
16°
Otepää
16°
Tartu
15°
Antsla
17°
Valga
18°
Räpina
15°
Tõrva
18°
Võru
17°
Põlva
17°
Otepää
16°
Tartu
18°
Antsla
17°
Valga
17°
Räpina
17°
Tõrva
17°

Kanalakinnistul ladustati suures koguses ohtlikke jäätmeid?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Sellesse Võrumaa kutsehariduskeskuse kõrval asuvasse kuuri toodi tundmatut materjali, millest võetud proov oli ülikõrge baariumi- ja pliisisaldusega. Foto: erakogu

Talv otsa veeti veoautodega mingit materjali Võru vallas Väimela alevikus asuvasse turbakuuri. Kuuri lähedal liikunutel muutus kurk kibedaks, silmad läksid punaseks ja/või läks süda pahaks, mistõttu lasid kohalikud materjali analüüsida Tallinna tehnikaülikooli laboril. Selgus, et ainest võetud proov sisaldas üüratus koguses ohtlikke mürgiseid aineid.

Turbakuur asub Väimela nn kanalakinnistul (Pärna tee 7), sellest otse üle tee asuvad Võrumaa kutsehariduskeskuse tehnomaja ja Rauameistri töökojad. Seetõttu käis materjalivedu kümnete silmapaaride pilgu all. Mõned käisid ka kuuriukse vahelt üle läve sisse vaatamas. Ruumi tagumises otsas oli suur laeni tõugatud halli värvi tuhahunnik. Kuuri eespoolsesse ossa tekkis aga juurde pruune, musti ja halle hunnikuid. See materjal ei olnud ei tuhk, liiv, muld, sõnnik ega turvas.
Igaks juhuks kirjutasid kohalikud üles kahtlasi hunnikuid kuuri vedanud valge kabiini ja sinise kastiga Volvo FL7 numbrimärgi 981BNM. Maanteeameti registrist numbrit kontrollides äratas kahtlust, et auto eest polnud makstud sentigi teemaksu, kuigi see vooris pidevalt Väimela vahet.
Viimati nähti Volvot Väimelas 12. aprillil, kui see kallutas oma sinisest kastist maha järjekordse pruunivärvilise koorma. 22. aprillil kohale toodud kopp hakkas Volvo toodud kraami traktorikärusse laadima, kohalikud jälgisid, kuidas koormad sõidutati üksteise järel Väiso oja äärsele põllule ja raputati sõnnikulaoturiga laiali.

Inimestel hakkas halb
Laadimistöödega samal ajal hakkas ümbruskonnas liikuvatel inimestel halb ning oli tunda kirbet lõhna. Võrumaa kutsehariduskeskuse töötajad pöördusid juhtkonna poole ning kurtsid ebameeldiva kurguärrituse ja halva enesetunde üle. Mõnel inimesel hakkasid silmad punetama ja vett jooksma, mõnel muutus kurk kibedaks, mõnel iiveldas. Kutsehariduskeskuses suleti aknad ja pärastlõunal saadeti osa õpilasi ära.
Samal päeval kutsuti kohale keskkonnainspektsioon. Juhtivinspektorid Merike Puhkim ja Kadri Visnap kinnitasid, et kohapealse kontrolli ja lisaks kogutud info põhjal oli tegemist OÜst Osula Energia ja UPM-Kymmene Otepää ASist saadud puutuhaga, mida Võhandu Põllumajanduse OÜ kasutas happeliste muldade neutraliseerimiseks. Võhandu Põllumajandus oli Pärna tee 7 kinnistu eelmine omanik, kes müüs selle kanalaarendaja Jäneselaanele.
Hingamisteede ärritusnähud püsisid mitmel inimesel õhtuni ja oli ka neid, kes pöördusid arsti poole, sest olemine oli kehv. Inspektorid oletasid, et tervisehädad võisid olla tingitud peenest tolmust ning tuulesuunast.

Proov võeti ülejärgmisel päeval
Merike Puhkim selgitas, et seadus lubab ka alevikus koolimaja külje all ladustada-käidelda väetisi, sh tuhka, ainuke piirang on see, et hoiuruumil peab olema katus. Mõlema puidutööstuse puutuhk on kantud põllumajandusameti hallatavasse riiklikusse väetiseregistrisse ning selle vastavust lubiväetisele esitatud nõuetele on kontrollitud.
„Sellest tulenevalt on lubiväetise edasise käitlemise osas riikliku järelevalve tegemise pädevus põllumajandusametil, kuhu keskkonnainspektsioon Väimela alevikus Pärna tee 7 kinnistul toimuva tegevuse kohta saadud info ka edastas,” selgitas inspektsioon. „Kuna keskkonnainspektsioonil puudub seadusest tulenev pädevus väetistest proovide võtmiseks, siis teostas proovide võtmise põllumajandusameti pädev esindaja.”
Põllumajandusameti väetisespetsialist Margus Mandel jõudis kohale ülejärgmisel päeval ning selleks ajaks olid pruunid ja mustad hunnikud juba minema kärutatud. Kuuris oli alles veel vaid halli tehasetuhka.
„Tegime erandi, et Osula Graanuli esindajaga Väimelasse proovi võtma läksime, meie ülesanne on registreeritud lubiväetiste kvaliteedi hindamine seda tootva ettevõtte territooriumil enne koormate väljasaatmist,” selgitas Margus Mandel. Tema sõnul määras põllumajandusuuringute keskus võetud proovist nende ainete sisalduse, mille kogus on lubiväetises limiteeritud: kaltsium (minimaalne kogus), tsink, vask, kroom, nikkel, arseen, elavhõbe, kaadmium ja plii (maksimaalne lubatud kogus). Kõik oli normi piires. Baariumi- ja naatriumisisaldust ei määratud, sest selleks vastav määrus ei kohusta.

Puidutehased pruuni tuhka omaks ei võta
Algul väitis Võhandu Põllumajanduse juhataja Peeter Pihu keskkonnainspektsioonile, et kogu turbakuuri veetud kraam, üle 700 tonni, on Osula Graanuli tehasest pärit puutuhk.
Kui tehase esindaja kinnitas, et Osula tehase tuhk on ühtlaselt hall ja väljastatakse eranditult tehase oma kinnistes hallikasmustades tuhakonteinerites, ümberlaadimist veoautokastidesse ei tehta ning auto 981BNM ei ole Osulast ühtegi koormat toonud, tuli Peeter Pihule meelde, et osa tuhka pärineb ka Otepäält UPM-Kymmene vineeritehasest.
„Mul on neli firmat, kelle teenuseid kasutan, kõigil on nõutavad sertifikaadid,” ütles Peeter Pihu ja väljendas veendumust, et Väimelasse on vaid puhast tuhka veetud.
UPM-Kymmene tegevjuht Silver Rõõmussaar andis teada: „Auto 981BNM kuulub meie andmetel transpordiettevõttele Ökopesa ja on UPM-Kymmene Otepää ASi tellimusel meie tuhakonteinerite vedu teostanud. UPMi konteinerid on kinnised ning eranditult musta värvi.” Ka vineeritehase tuhk on hallikas, mitte pruun.

Mida tõi Volvo sinise kastiga?
Ökopesa juhataja Triin Peips kinnitas, et tegu on tõesti nende ettevõtte autoga ja see on vedanud Väimelasse Otepää vineeritehasest tuhka. Triin Peipsi sõnul toimus tuhavedu vaid tehasest saadud konteinerites ja midagi muud nende auto pole vedanud. Samuti peab ta enda sõnul täiesti usaldusväärseks nimetatud auto juhti, kuid tunnistas, et autol pole peal GPS-seadet, mis võimaldaks kontrollida masina täpset liikumist.
Kuna must tuhakonteiner käib veoautole külge kasti asemel, tekkis kohalikel küsimus, mida vedas sama auto siis, kui tuhakonteineri asemel oli küljes sinine kast? Triin Peips eitas, et nende veoauto üldse midagi sinise kastiga vedas, kuigi seda nägid Väimelas kümned tunnistajad.
Ja miks pole ettevõte maksnud Volvo veoauto eest teemaksu? „See võib olla minu näpukas, lasen kohe raamatupidajal kontrollida,” vastas Triin Peips.

Tuha asemel ohtlikud mürkmetallid
Väimela inimesed jõudsid turbakuuris asunud kahtlastest materjalihunnikutest enne proovi võtta, kui need minema viidi. Tallinna tehnikaülikooli laboris tehtud analüüsi vastustest selgus, et tegu pole tuhaga. „Proov 1 nimetusega must muld on pinnase ja lubiainese segu,” kommenteeris Siim Pajusaar, Tallinna tehnikaülikooli maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna insener. „Mineraalse koostise poolest on põhikomponendid kvarts (SiO2), kaltsiit (CaCO3), lisandina portlandiit (Ca(OH)2) ja ortoklass (KAlSi3O8). Proovis paistis üksikuid söetükke. Proov 2 nimetusega pruun muld on lubiaines. Mineraloogilise koostise poolest on põhikomponentideks kaltsiit (CaCO3), portlandiit (Ca(OH)2), pirssoniit (CaNaCO3), lisandinda barüüt (BaSO4). Pirssoniit on arvatavasti kuivamise käigus lubiainese pinnakihis kohapeal tekkinud mineraal.”
Tegu pole loodusliku materjaliga, pigem võib see pärineda keemiatööstusest.
Pruunis olluses oli liiga palju pliid, tsinki ja naatriumi. Kõige röögatum oli aga baariumisisaldus. Keskkonnaministri määrus sätestab baariumi (Ba) sihtarvuks pinnases 500 mg/kg ja piirarvuks tööstusmaal 2000 mg/kg – sellest suurema näidu korral loetakse pinnas saastunuks. Väimela kuurist pärit olluses oli baariumisisaldus 17 076,2 mg/kg, seega on tegu ülisaastunud kraamiga.
Maaülikooli mullateaduse õppetooli juht professor Alar Astover ütles, et mulla väetamise osas ei ole ta elu sees niisuguste näitajatega kokku puutunud: „Kui pliisisaldus oli üle 400, siis on seda kordades rohkem kui lubiväetiste piirmäär ette näeb.”
Tallinna ülikooli keskkonnatehnoloogia teaduslabori juhataja professor Marina Trapido kinnitas, et juhul kui baariumisisaldus on sedavõrd suur, pole tegu tavalise pinnase, vaid jäätmetega.
„Baarium on mürgine ja ohtlik nagu kõik raskemetallid ning plii mõjub ajule toksiliselt,” ütles Tartu ülikooli farmakoloogia ja toksikoloogia professor Aleksandr Zharkovski. Farmakoloogia teadur ja neuroteaduste doktor Monika Jürgenson lisas, et baarium kuulub veekeskkonnale ohtlike
ainete nimekirja, seda sisaldavate jäätmete viskamine keskkonda on täielikult lubamatu. Baarium võib põhjustada ägedat või kroonilist mürgitust, ohtlik on ka õhus lendlev baariumitolm.

Ohtlikud jäätmed käitluskeskusesse
Saastunud pinnase jmt ohtlike jäätmetega, mida põletada ei saa, tegeleb ASi EcoPro Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus Ida-Virumaal. „Vaivara on õige ja peaaegu ainus koht, kuhu tulnuks need ained tuua,” ütleb EcoPro keemik Kristo Järvesalu.
Kust kohast võib ülisaastunud, mitmeid aineid ohtlikus koguses sisaldav ollus pärineda? „Väikesed kogused võivad olla laborikemikaalid, metallide töötlemisel võib tekkida, galvaanikas. Seda võib leiduda vanade mahutite põhjasettes või vanade väetisehoidlate põhjades – see kõik on teoreetiline oletus,» ütles Kristo Järvesalu. Tema sõnul on toodud Vaivarasse baariumi sisaldavaid jäätmeid väikestes kogustes, kõigest mõni kilo, need on olnud pärit laborist. Tonnides pole toodud.

Miljoniäri
Mis võib olla ajendiks vedada ohtlikud jäätmed Vaivara asemel mujale? Konks võib peituda selles, et ohtlike jäätmete vastuvõtmise eest tuleb maksta ja mitte vähe, kõik sõltub jäätmete koostisest. Tonnihind võib kõikuda 400–500 eurost enam kui 4000 euroni.
Kohalike hinnangul oli Väimelas kahtlast pruuni ja musta ollust ligikaudu pool kogu kuuris olnud materjalist, silma järgi paar-kolmsada tonni. Kui kogu sodi olnuks sama saastunud kui võetud proov, pidanuks teoreetiliselt jäätmete käitlemise eest välja käima miljoni euro ringis.
Kohalikud elanikud on selle kõige valgusel mures oma kaevuvee, Väiso oja kalade ja Võhandu jõe pärast. „Baariumi piirväärtus joogiveeallikana kasutatavas põhjavees on 1 mg/l, sel juhul kuulub põhjavesi I kvaliteediklassi ja töötlemine joogiveeks ei ole vajalik,” kirjutasid Katrin Erg ja Siim Tarros Eesti geoloogiakeskusest oma hüdrogeoloogilises uurimuses põhjavee kohta. Pinnavees tohib olla baariumi kuni kui 0,01 mg/l. Väimela kuurist veeti jõe äärde Väiso põldudele ainet, millest võetud proov sisaldas põhjaveele lubatust 17 075,2 korda ja pinnaveele lubatud normist 170 752 korda rohkem baariumi.

Kes on pädev kahtlasest ainest proovi võtma?
Kas keskkonnainspektsioon kavatseb Tallinna tehnikaülikooli laboris analüüsitud proovi tulemusel midagi ette võtta? „Keskkonnainspektsioon lähtub oma tegevuste planeerimisel vaid pädevate isikute poolt vastava metoodika järgi jälgitavalt võetud proovide analüüsi tulemustest,” väitis inspektsioon vastuseks, andes mõista, et kohalike võetud proov ei ole pädev.
Kuna inspektsioon väitis ka enda oleva proovide võtmiseks mittepädeva, põllumajandusamet peab hindama vaid lubiväetiste kvaliteeti neid tootva ettevõtte territooriumil, kes siis on pädev võtma proovi, kui tekib kahtlus, et väetise asemel ladustatakse kuuris ohtlikke jäätmeid? Ja kes on pädev võtma proovi Väiso põllumullast, kuhu kohalike silme all kahtlased koormad jõudsid?

 "Kuigi eraisikute võetud proovid ei ole ametlikult pädevad, siiski keskkonnainspektsioon tegeleb nendega," täpsustas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.

Proov Väimelast

Lubatud piirväärtused

Baarium
17 075,2 mg/kg

lubatud sihtväärtus pinnases 500 mg/kg
lubatud piirväärtus tööstusmaal 2000 mg/kg
lubatud sisaldus põhjavees 1 mg/l
lubatud sisaldus pinnavees 0,1 mg/l

Plii
402,3 mg/kg

Lubatud piirväärtus lubiväetises 100 mg/kg
Keskmine sisaldus Lõuna-Eesti muldades 6–9 mg/kg

Tsink
1855,2 mg/kg

Lubatud piirväärtus pinnavees 0,01 mg/l

Allikad: TTÜ, keskkonnaministri määrus

 

Autor: Tiiu Ritari
Viimati muudetud: 20/05/2019 08:47:43

Lisa kommentaar