Küsitlus
Ilm täna
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
18°
Tartu
19°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
19°
Tõrva
19°
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
19°
Tartu
20°
Antsla
19°
Valga
19°
Räpina
19°
Tõrva
19°
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
19°
Tartu
19°
Antsla
19°
Valga
20°
Räpina
20°
Tõrva
20°

Riigikogu liige sundis inspektsiooni veidi liigutama

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Keskkonnainspektsioon uurib sellest kuurist võetud proovi. Foto: erakogu

Keskkonnainspektsioon võttis 20. mail proovid Väimela turbakuurist, kuhu läinud talvel-kevadel ladustati suures koguses mitmesuguseid tuhkasid. Kohalike elanike tellitud analüüsid näitasid ülisuurt baariumi- ja pliisisaldust ja kuigi inspektsioonil paluti juba kuu aega tagasi ametlikud proovid võtta, siis paraku see viibis. Nüüd viimaks kuu aega hiljem tehti kontrollproovid ja selles mängis suurt rolli riigikogu keskkonnakomisjoni liige Peeter Ernits.

„Suhtlesin mitmel päeval inimestega inspektsiooni peamajas ja nõudsin, et kohalikud inspektorid tööle hakkaksid,” ütles Peeter Ernits. „Mulle lubati, et esmaspäeval-teisipäeval tulevad inspektorid ja võtavad proovid.”
Nii ka läks, esmaspäeval oli Peeter Ernits ise ka Väimelas käimas, tolle tuhakuuri ees said kõik juhtumisi kokku. Kohal oli ka Võhandu Põllumajanduse OÜ esindaja Toomas Pihu, kes kinnitas, et pärast 1. aprilli pole ühtegi koormat toodud.
Paraku on tõsiasi see, et viimase pruuni koorma tõi Volvo FL7 981BNM kuuri 12. aprillil. „Kas selle kohta on foto või videod olemas,” nõudis Pihu. Inspektorid kinnitasid, et on olemas.
„See, et saasta veetakse koolimaja vastu üle tee ja Rauameistri vastu, aleviku joogiveekaevust mõnikümmend meetrit, on omaette ooper. Samuti see, kuidas keskkonnainspektsioon on käitunud, nagu ei peaks: Eesti on piisavalt küps, et ametnikud töötaksid iga päev kompetentsete ametnikena. Riigikogu liige ei peaks ametnikke kohale ajama, nii nagu see nüüd oli,” rääkis Peeter Ernits.
Ka on tema arvates Väimelas asi üldse enam kui tõsine. „Nende mõne päevaga on see mulje ainult süvenenud, kõik see kanalaga seonduv. Praegune vallavalitsus mängib ühte väravasse ja ma võtan seda väga tõsiselt. Tallinnas Toompeal on jäetud mulje, justkui elaksid ja töötaksid Väimelas mingid mürkrohelised veidrikud, kes on igasuguse ettevõtluse vastu. Paraku ongi nii, et kanala lihtsalt ei sobi Väimelasse, see ei ole see koht.”
Peeter Ernits kohtus kooli, Rauameistri ja kohalike esindajatega ning käis ja vaatas oma silmaga üle selle Väiso peakraavi äärse paarihektarise põllusiilu, kuhu veeti tuha pähe sada tonni ollust, millest võetud proovide analüüs näitas ülisuurt baariumi- ja pliisisaldust. Samuti kohtus ta Väiso küla inimestega, kes muretsevad oma joogivee ja keskkonna pärast.
Mõneti ootamatu on see, et ka keskkonnainspektorid ei ole pädevad proovivõtjad, st nende võetud kontrollproovid on sama pädevad kui kohalike võetud proovid. Pädevat proovi saab võtta akrediteeritud labor. Miks inspektsioon pädevat proovivõtmist ei tellinud? „See võib meile väga kalliks maksma minna, isegi kuni tuhat eurot,” ohkas keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo juhataja Ardi Lepp.
Kontrollproov on tükk maad odavam, see sisaldab ainult materjali analüüsi.
Mis puudutab keskkonnainspektsiooni väidet selle kohta, et nad võtsid 20. mail kontrollproovid samast kohast, kust võtsid proovi ka kohalikud elanikud, siis kahjuks see väide ei vasta tõele. See hunnik, kust kohalikud võtsid, veeti Väiso põllule. Õige oleks öelda, et inspektorid võtsid arvatavasti proovi sarnasest materjalist, millest kohalikud olid võtnud – kuuri seina äärde oli värvi poolest sarnast materjali veidi alles jäänud.
Juba on Väimela tuhkade vastu huvi tundnud ka Tartu ülikooli keemikud, sest Tallinna tehnikaülikooli baariuminäit 17 075,2 mg/kg tundus liiga suur ja uskumatu. Kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli professor Toomas Tenno palus ka neile saata väikse koguse seda baariumirikast tuhka ja laskis ülikooli füüsikutel maailma tipptehnikaga analüüsida. „Tulemus on uskumatu, meie füüsikud said 20 000 mg/kg. Ma ei ole varem üheski tuhas midagi sellist näinud,” ütles professor Tenno.
Tahame Väimela tuhateemaga kindlasti edasi tegeleda, ütles ta.

Kommentaar:

22.04. laekus keskkonnainspektsioonile kaebus selguseta päritoluga aine põldudele laotamise kohta. Kohapealse kontrolli käigus selgus, et tegemist on lubiväetisena kasutatava puidutuhaga, mida Võhandu Põllumajanduse OÜ kasutas happeliste muldade neutraliseerimiseks.
Kohalike elanike võetud proov näitas suurt baariumi-, tsingi- ning pliisisaldust. Keskkonnainspektsiooni inspektorid võtsid 20. mail endisest väetisehoidlast kontrollproovid, sealhulgas samast kohast, kust võtsid proovi ka kohalikud elanikud. Kontrollproovid saadetakse analüüsimiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laborisse.
Samal ajal selgitab keskkonnainspektsioon asjaolusid, kes ja mis tingimustel ning kogustes väetisehoidlasse tuhka on vedanud.
Samuti teostab keskkonnainspektsioon veeproovide võtmise Väiso peakraavist kohtadest, kuhu on väidetavalt laotatud suure raskmetallide sisaldusega tuhka.

Keskkonnainspektsioon
 

 

Autor: Tiiu Ritari
Viimati muudetud: 23/05/2019 08:45:05

Lisa kommentaar