Küsitlus

Kas laatadel käid?

Ilm täna
Võru
20°
Põlva
21°
Otepää
22°
Tartu
23°
Antsla
20°
Valga
19°
Räpina
23°
Tõrva
18°
Võru
20°
Põlva
21°
Otepää
22°
Tartu
23°
Antsla
20°
Valga
19°
Räpina
23°
Tõrva
18°
Võru
22°
Põlva
22°
Otepää
21°
Tartu
22°
Antsla
21°
Valga
21°
Räpina
22°
Tõrva
21°

Kagu-Eesti miljonär jäi riigikohtus süüdi, aga pääses vanglast

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kanepi külje all asuva Vapa lauda renoveerimiseks soovis Vitkin poolt miljonit eurot, aga ilma skeemitamata polnud lootust PRIA käest toetust saada. Foto: Ülle Harju

Kagu-Eestis peamiselt loomakasvatuse ja autotranspordiga tegeleva kontserni Ekso omanik, Võrus elav Egrit Viitkin (38) ja tema endine kompanjon Eero Mikenberg (45) jäid riigikohtus lõplikult süüdi soodustuskelmuses ehk PRIA käest toetuste väljapetmise katses.
Riigikohus otsustas 13. mail, et ärimehed on süüdi erinevate skeemide abil PRIA käest kokku umbes 1,8 miljoni euro eest investeeringutoetuste väljapetmise katses ja jättis jõusse Tartu ringkonnakohtu otsuse, millega Viitkin ja Mikenberg said tingimisi 3 aasta 6 kuu ja 3 aasta 10 kuu pikkused vangistused nelja aasta pikkuse katseajaga. Ringkonnakohtu otsus oli leebem, kui sellele eelnenud maakohtu otsus – maakohus oleks määranud meestele reaalse kahekuise šokivangistuse.
Riigikohtu kriminaalkolleegium muutis oma otsusega seisukohta soodustuskelmusele esitatavatest nõuetest. Varasemat praktikat muutes selgitas Riigikohus oma otsuses, et karistusseadustiku soodustuskelmust käsitlev paragrahv ei sätesta eeldust, et petja ning soodustuse saaja peavad olema üks ja sama isik. Ehkki paragrahv sõnastab, et soodustuse saaja peab olema majandustegevuses osalev isik, ei sea see majandustegevuses osalemise nõuet petjale.
Kui raha taotlejad on näiteks ettevõtted, siis vastutavad kõik firmade nimel tegutsenud inimesed, kes pettuse organiseerisid või selles osalesid.
Viitkin ja Mikenberg taotlesid PRIA-lt investeeringutoetusi ettevõtete Setu Veis, Veskivilly ja Megarunner nimel, lisaks taotles Mikenberg firma Gateway kaudu üle 99 000 euro, millest sai kätte 33 000 eurot. Sellest suurema osa sai riik tagasi konfiskeerimisega, mille tagamiseks arestiti Mikenbergile kuuluv kinnistu.
“See oli riigikohtu arvamus, aga süüdi ma ennast ei tunne. Minu südametunnistus on puhas,” kommenteeris Viitkin riigikohtu otsust Äripäevale. Mikenberg lisas: “No tore ta ei ole, aga vähemalt saabus nüüd mingi selgus.” Mõlemad mehed märkisid, et kaaluvad Euroopa Kohtusse pöördumist.
Juba mullu jaanuaris, kui Viitkin ja Mikenberg maakohtu otsuse edasi ringkonnakohtusse kaebasid, ütles Viitkin, et ei tunne ennast süüdi. „See oli täiesti ebareaalne otsus, prokurör on tahtnud mingit etteastet teha,” rääkis ta siis LõunaLehele. „Reaalset kahju pole PRIA saanud seoses nende toetustega, milles meid süüdistatakse. Kõik ehitustööd, millega on alustatud ja mille jaoks on toetust küsitud, on nüüdseks lõpule viidud oma jõududega, ilma PRIA abita. Keegi, ei PRIA ega prokurör pole isegi suvatsenud kohale tulla ja vaadata, mis tehtud on!”
Egrit Viitkin lisas, et paika ei pea ka süüdistused, nagu oleks tema ettevõtted ehitanud midagi muud, kui PRIA toetuste taotlustes kirjas oli.


Suurejooneline skeemivõrgustik
Kuidas käis erinevate ettevõtete abil skeemivõrgustiku punumine, millest prokuratuur noppis lõpuks välja kokku seitse kuriteoepisoodi, sellest tegi ülevaate Äripäev.
Viitkin tahtis aastaid tagasi Põlvamaal Maaritsas asuva Sika veiselauta rekonstrueerida ja püsti panna lüpsikoda ning osta seadmed. Selleks tundus Viitkinile piisav summa ligi 500 000 eurot.
Kuid siis kerkis probleem. Ekso Farm tahtis samal ajal umbes poolt miljonit eurot ka Kanepi külje alla asuva Vapa lauda töödeks, kuid PRIA reeglid ütlesid, et sama suurt summat kontserni kuuluvale ettevõttele programmiperioodil rohkem ei anta. Sika laut aga kuulus kontserni ettevõttele Ekso Agro. Nii läksid käiku skeemid, millega PRIA nõuetest mööda minna.
Süüdistusest jooksid läbi ettevõtted Megarunner, Setu Veis ja Veskivilly. Aastal 2014 asus Egrit Viitkin kõigi kolme süüdistuses mainitud firma omanikuks ja juhatuse liikmeks.
Prokuratuur leidis, et Viitkin mõtles Mikenbergiga välja ebaseaduslikke skeeme ja kasutas sisuliselt varifirmasid, mille omanikud või juhatuse liikmed olid tema lähedased, äripartnerid või tuttavad. Viimastele tähendas see samamoodi kohtupinki istumist. Kahtlustus esitati alguses paljudele isikutele, samuti Viitkini abikaasale Kadile ja alluvale Erki Aniottile – mõlemad mõisteti ringkonnakohtus õigeks.


Näited skeemidest

Ettevõte Setu Veis
(Sarnase käekirjaga taotleti toetusi ka firmade Megarunner, Veskivilly ja Fundus Agro nimelt.)


Taotlus number 1.
Setu Veisel ei olnud PRIA-le vajalikku müügitulu näidata. Seetõttu koostasid Egrit Viitkin ja Eero Mikenberg enne taotluse esitamist valearveid. Arvete tellija oli süüdistuse järgi Viitkin ja faktiline koostaja Mikenberg. Taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemist ja muid asjaajamisi korraldas Mikenberg Viitkini tellimusel, seisab süüdistuses.
Peale selle läks käiku kahtlase maiguga hinnapakkumine. Viitkin, Mikenberg ja UPA Building leppisid kokku, et viimane võidab.
Süüdistuse põhjal esitasid ka Kental Ehitus ja Krona Teetööd pakkumise, mis olid kallimad UPA Buildingu omast. Sealjuures küsis UPA Building summat, mis oli reaalsest ehitushinnast kopsakam, mis tähendas, et investeeringu saanuks teha väikese omafinantseeringuga või täiesti ilma.
Seejärel palus Setu Veis PRIA-lt investeeringutoetust. Kusjuures taotluse menetlemise ajal „kolisid“ ka mõned Ekso Agro loomad Setu Veise nimele, kuigi tegelikult jäid Ekso Agro bilanssi. See samm tehti, sest firmal oli õigus rahale, kui tegeleb looma- või linnukasvatusega.
Toetust PRIA ei andnud, sest Setu Veis jäi teistele taotlejatele alla. Ka vaidlustusest polnud kasu.


Taotlus number 2.
Viitkin ja Mikenberg tahtsid süüdistuse järgi PRIA-lt 27 600 eurot vaaluti ja kaaruti ostmiseks. Taas läksid süüdistuse põhjal käiku valearved. PRIA nõustus raha jagama, kuid peagi muutis meelt, sest ametnikud avastasid müügituluga manipuleerimise. Toetus jäi välja maksmata.


Taotlus number 3.
Järgmise, 2011. aasta sügisel üritas Setu Veis lauda rekonstrueerimiseks PRIA-lt uuesti toetust saada, seekord 493 500 eurot. Prokuratuur leidis, et juba aasta varem koostasid Viitkin ja Mikenberg valearveid, kuigi tootmist ja müüki polnud. Hilisema arvega müüs Setu Veis justkui heina SIA Ekso Latviale, mis on Egrit Viitkinile kuuluva Ekso ASi transporditehnika ostu, müügi ja rendiga tegelev tütarfirma. Hinnapakkujana tuli jälle mängu UPA Building. PRIA keeldus raha andmast, sest märkas taas manipuleerimist müügituluga.

Taotlus number 4.
Aastal 2011 küsis Setu Veis PRIA-lt raha põllumajandustehnika ostmiseks. Kuna Ekso kontsern ei sobinud taotlejaks töötajate liiga suure arvu tõttu, palus toetust Setu Veis. Prokuratuuri süüdistuse järgi tegutsemise käekirjas muutust ei olnud – PRIA-le saadetud dokumentide seas leidusid valearved. PRIA avastas ka sel korral müügituluga manipuleerimise ning ei olnud nõus rohkem kui 70 000 eurot Setu Veisele maksma.
Hoones oli algusest peale plaanis jätkata Ekso Calves Tradingu tegevust kogumiskeskusena. Juttu tehti ka oksjonikeskusest, et teenida rohkem punkte innovaatilisuse eest.
PRIA määras ettevõttele 300 000 eurot, kuid müügitulu ja ehitushindadega manipuleerimise tõttu peatas raha maksmise.


Teine kriminaalasi lõppes üle 76 000eurose karistusega
Lisaks riigikohtu otsusega lõppenud suuremahulisele kohtuasjale oli Egrit Viitkin, temaga seotud ettevõtted Ekso Farm, Ekso Agro ja Fundus Agro ja Viitkini õe Egle kohtu all ka teises kriminaalasjas („Kohus mõistis Võru miljonäri ettevõtetelt välja üle 76 000 euro”, LL 15.03.2018). Firmad mõistis kohus 9. märtsil 2018 süüdi soodustuskelmuses ja määras nendele karistuseks kokku 17 000 eurot. Lisaks konfiskeeris riik ühelt firmalt 68470 eurot kriminaaltulu.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt taotlesid süüdistatavad pettuse teel PRIA-lt toetusi, vormistades äriühingute nimelt näilikke dokumente müügitulu kohta, mida tegelikult ei eksisteerinud. Nende valeandmete alusel määras PRIA toetuse ja maksis sellest välja 205 000 eurot.
Kolme karistatud ettevõtte nimel otsuseid teinud Egrit Viitkini ja tema õe Egle Viitkini suhtes lõpetas Tartu maakohus neile esitatud süüdistustes kriminaalmenetluse. Egle Viitkin kohustus kohtumäärusega tasuma riigituludesse 2500 eurot.
Kohus leidis, et Egrit Viitkinit mõjutab piisavalt talle suuremas kriminaalasjas mõistetud karistus – jutt on sellestsamast kohtusaagast, mis nüüd riigikohtus lahendi sai.

 

Autor: LõunaLeht, lounaleht@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 23/05/2019 08:57:38

Lisa kommentaar