Enne kui Kaja Solomist sai 2011. aastal Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskuse juhataja, töötas ta ligi 30 aastat tervishoiusüsteemis. Foto: Mari-Anne Leht

Võrumaal dementsusega inimeste lähedaste tugirühma eestvedava Kaja Solomi sõnul on tänu dementsuse kompetentsikeskusele kõigil võimalik sellest haigusest rohkem teada.

Heaolu kasvades elavad inimesed kauem ning eluea pikenedes kaasnevad terviseprobleemid, mille hulka kuulub paraku ka dementsus, mida nii osa haigestunuist kui ka nende lähedased veel häbenevad.
Mullu moodustasid sotsiaalministeerium, Tallinna diakooniahaigla, Viljandi haigla, Tartu tervishoiukõrgkool ja MTÜ Elu Dementsusega dementsuse kompetentsikeskuse ning viimane tegutseb üle Eesti.
Keskus tegeleb kõigi inimeste teadlikkuse arendamisega, nõustamisega, inimestele teabematerjali jagamisega, hooldustöötajate koolitusega ning tugirühmade töö toetamisega.
Kompetentsikeskuse tegevus on suunatud ka omavalitsuste kaasamisele ja sealhulgas dementsusega inimestele vajalike teenuste arendamisele. On olemas üleriigiline infoliin, kuhu võib igaüks helistada ja individuaalset nõu saada. Infoliin töötab E, T, N, R kell 12–16 ja K kell 16–20, telefon on 644 6440.
„Meil on dementsusele siiani vähe tähelepanu pööratud ning seetõttu teavad ka inimesed sellest veel napilt. Kuna paljud inimesed panevad dementsusele halvustava sildi, siis selle haiguse all kannatajad häbenevad alguses oma hädasid, nende lähedased ei taha kodus valitsevast olukorrast samuti rääkida,” kõneles Kaja Solom, kes on dementsusega inimeste lähedaste tugirühma eestvedaja Võrumaal.
Ta täpsustas, et tugirühm moodustati juba paar aastat tagasi, et lähedased saaksid üksteiselt kokkusaamistel toetust ning ka spetsialistidelt nõu küsida. Solom on kokkusaamistele kutsunud psühhiaatriaõdesid, psühhiaatriakliiniku sotsiaaltöötajaid ja ka Eesti tuntuima dementsusprobleemidega tegeleja neuroloog Ülla Linnamäe Tartust.
Tugirühm on Võrus koos käinud kuus-seitse korda aastas. Järgmine kokkusaamine on 6. augustil, kuhu Solom ootab ka uusi tulijaid, kes selle haigusega kokku puutuvad.
„Mõni aasta tagasi selgitati sotsiaaltöötajate abiga, et maakonnas on ligi 600 dementsuse all kannatajat,” ütles Solom. Kui palju võrumaalasi kannatab praegu selle haiguse käes, ei ole teada.
„Kodus dementset lähedast hooldavad inimesed on suure vaimse pinge all, mis mõjub nii nende tervisele kui ka töötamisele, sest nad mõtlevad eemal olles pidevalt kodus toimuvale. Sellises olukorras olevad pereliikmed on tihti suuremad kannatajad ja pinge tagajärjel tekivad erinevad tervisehädad,” rääkis Kaja Solom, kes Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskuse juhatajana puutub tööl psüühikahaiguse all kannatajatega iga päev kokku.

Kuidas dementsust ära tunda?

Meditsiinilise ja sotsiaaltöö eriharidusega Solom märkis, et kui inimene ei tunne ühel hetkel tuttavaid inimesi ja kohti ära, tal on tekkinud mäluhäired, ta ei suuda midagi uut õppida, ei oska äkki enam kartuleid koorida, riidesse panna ega isegi kõige tavalisemaid toiminguid teha, on need märgiks, et teda on tabanud dementsus ning see inimene vajab erilist tähelepanu ja hoolt.
Selliste hädadega tuleb inimesel või tema lähedastel perearsti poole pöörduda, viimane suunab haigestunu kas psühhiaatri või neuroloogi juurde.
„Mida vanemaks saame, seda suurem oht on dementsusse haigestuda ning märke sellest haigusest on kõigil vaja teada,” on Solom veendunud. Ta lisas siiski, et kui me ühel hetkel ei suuda mõnda nime meenutada, kuid mõne aja pärast tuleb nimi meelde, ei viita see veel dementsusele.
Dementsust põhjustavad erinevad haigused: aju vereringehäired, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi, alkoholi ja narkootiliste ainete kuritarvitamine jne.
Kui me midagi unustame, viitame mõtlematult, et „ah see Alzheimer”. „Alzheimer on dementsuse üks põhjusi, mille konkreetset tekkimist ei teata, kuid see võib tekkida nii geneetilistel põhjustel, keskkonnateguritest kui ka mitmest teisest tegurist,” selgitas Solom.
Dementsust võib ka heaoluühiskonna haiguseks pidada, sest neis ühiskondades on inimeste eluiga pikenenud, toimivas tervishoiusüsteemis on ravi edukas, elu on mugav. Pikeneva elueaga kaasnevad paratamatult tervisehädad, nende seas ka dementsus. Elanikkond vananeb ka kagunurgas.
Solom ütles, et mälule on kasulikud uute asjade õppimine, liikumine, tantsimine, musitseerimine ja kõik loovtegevused. „Hea uni olevat ajule siiski kõige väärtuslikum,” paneb ta südamele.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 30/05/2019 09:10:10