Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Koprad leidsid paradiisi – näri, palju tahad!

Pärlijõe ääres on kobraste paradiis. Foto: Ahti Bleive

Kui Põlva järve ääres ja mujal tehakse puid langetavate kobraste elu kibedaks, siis Võrumaal Sänna lähedal Pärlijõe ääres on neil tõeline paradiis – näri ja langeta puid, nagu iganes soovid.

„Seekord ikka väga suured puud ette võetud,” märkis nädala eest Pärlijõe ääres nn Sänna Taevaskodadel uitamas käinud Põlva kandi mees Ahti Bleive. „Koprad närivad, nii et pilpad lendavad. Ei hooli sellest, et vääriselupaik ja kaitse all.”
„Kobraste tegevus kõnealuses kohas kaitseväärtusi ei ohusta,” kinnitas keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader. „Tegu on suure ja elujõulise kobraste asurkonnaga ning keskkonnaamet ei pea lähtuvalt kaitse-eesmärkidest vajalikuks kobraste arvukust reguleerida.”
Sille Ader lisas, et kui koprad peaksid lööma hambad mõne looduskaitsealuse pargipuu sisse, siis vajadusel kaitseb keskkonnaamet neid puid võrkudega. „Samuti lubame erandkorras, kui kobraste tegevus ohustab kaitse-eesmärke, kobraste asurkonda likvideerida,” selgitas ta looduskaitsealadel toimetavatele kobrastele seatud piire. „Nii oli see näiteks kaitsealuse ja üliharuldase ebapärlikarbi jõel Põhja-Eestis, kus tõesti oli vajalik kobraste arvukust vähendada. Tavapäraselt ei ole aga looduskaitselistel eesmärkidel kobraste arvukuse reguleerimine vajalik ega põhjendatud.”
Kui koprad aga väga hoogu lähevad ja kohalikele maaomanikele probleemiks saavad, siis tuleks keskkonnaameti asemel kutsuda appi jahimehed. „Kobras on väikeuluk ning tema ohjamisega tegeleb oma maal maaomanik või jahipiirkonnas ka jahipiirkonna kasutaja,” selgitas Sille Ader.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 30/05/2019 09:32:02

Lisa kommentaar