Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Nagu Chicagos – püss paukus, kiirreageerijad murdsid eaka mehe maha

Lembit Laats. Foto: Ülle Harju

Varstu mehel Lembit Laatsil (79) oli hiljuti šokeeriv vahejuhtum politsei kiirreageerijatega, mis niitis eaka mehe jalust, lõi tal pea lõhki ja viskas vererõhu lakke.

„Harakas tikkus kuldnoka pesakasti, neli-viis korda,” alustab Lembit Laats otsast rääkimist, millest kõik alguse sai. „Ajasin teda ära, aga ikka tuli tagasi. Hing läks selle peale täis. Võtsin püssi. Harakas tuli võsa äärde puu otsa. Panin paugu ära.”
Tulistamist oma jahipüssist põhjendab Lembit hädaolukorraga. „Linnukest oli vaja päästa. Eelmisel aastal sõi kass pojad ära. Panin puu ümber pleki, et kass üles ei pääseks. Nüüd tuli harakas linnupoegi kimbutama. Kaks poega sõi harakas ära, kaks olid veel alles,” räägib ta.
Inimesi tema sõnul see tegu ei ohustanud: ta tulistas kortermaja teise korruse aknast puude latvade suunas. Ilmselt sai harakas pihta, sest ta pikeeris alapoole. „Mingit ohtu polnud. Olen 55 aastat jahimees olnud. Aukirjad saanud ja puha,” kinnitab kogenud jahimees.
Mõne aja pärast kuulis Lembit, et keegi on ukse taga. Ta läks ukse juurde ja küsis, kes on. Selle peale oli öeldud: tehke uks lahti! Lembit tegi ukse lahti ja pärast seda väänati ta põrandale maha. „Neljakesi tulid, väänasid käsi, peaga vastu põrandat, viis sentimeetrit oli pea lõhki,” kirjeldab Lembit toimunut. Edasi küsiti, kus on relvad. Mees vastas, et kapis. Siis, kus on kapi võti. Mees ütles, kus on kapi võti. Relvad võeti kapist ära. Edasi küsiti, kus väits on. Selle peale ei osanud mees midagi öelda, tal oli vaid väike nuga.
Relvad võeti kaasa. Kui Lembit küsis, kust mehed on, vastati, et politseist. Kui Lembit meeste ülemuse nime küsis, siis öeldi talle, et kui veel palju räägib, siis viiakse jaoskonda kaasa. Pärast seda oli eakas mees mitu päeva saadud vigastuste tõttu oimetu. Oma peahaavaga käis ta arsti juures.
Nüüd arvab Lembit, et naaber, kellega ta tülis on, tegi valeväljakutse. Politseinikel oli olnud laibakott ühes, ilmselt tahtsid ära tappa, kahtlustab eakas mees.
Lugu juhtus 29. mail, aga seniajani pole politseist mingit infot olnud. Lembitule on öeldud, et asja menetletakse. Lembit käis ka Võrus prokuratuuris, aga seal koridorist kaugemale ei lastud, vaid öeldi, et ta peab avalduse kirjutama ja see viiakse Tartusse. Seepeale seadis eakas mees sammud advokaadibüroosse, et enda kaitseks mingit abi saada. Ta plaanib oma murega ka siseministri poole pöörduda.

Kommenteerib politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ragne Keisk:

29. mail kell 15.30 teatati hädaabinumbril, et Rõuge vallas Varstu alevikus tehti ühe korteriakna kaudu relvataolisest esemest laske õhku. Ärevale, kõrgeima kategooria väljakutsele reageerinud piirivalve kiirreageerijad sisenesid korterisse ning pidasid seal viibinud ja mõningast vastupanu osutanud eaka mehe kinni.
Mees oli kaine ning väitis ametnikele, et oli oma korteri aknast vaid harakaid lasknud. Politseinikud selgitasid, et mehel on küll relvaluba, ent edasise ohu tõrjumiseks võeti relvakapist leitud ametlikud tulirelvad ja laskemoon siiski politseisse hoiule. Juhtunu üksikasjade selgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.

Võru piirkonnavanem Anti Paap selgitas, et mistahes relvajuhtumitele reageerib politsei alati kõrgendatud tähelepanuga: „Politseinikel ja kõrvalistel inimestel pole alati võimalik eemalt hinnata, kas tegu on õhu- või stardipüstoli, tulirelva või selle maketiga. Relvataolise esemega avalikus kohas vehkides ei tunne ohtu ainult teised linlased, ohus on ka korrarikkuja enda elu ja tervis. Kui korrarikkuja politseiniku käsklustele ei allu ja relvataolise esemega inimesi sihib, kasutab politsei kõiki vahendeid ründe kiireks tõrjumiseks. Sõltuvalt ründe iseloomust võib kõrgendatud ohu tõrjumiseks ja hädakaitseks politseinik kasutada ka tulirelva.”
Anti Paap lisas, et õnneks selgub enamikul relvaga seotud juhtudest, et reaalset ohtu ei ole ning korrarikkumine toimub kas liigsuurest alkoholijoobest või lihtsalt mõtlematust tegevusest. Samas on sellise seaduserikkumise eest võimalik karistus karm, olenemata, kas see pandi toime relva või relvasarnase esemega, kainena või joobnuna. „Inimesele võib selline käitumine kaasa tuua vabadusekaotuse, kuna relvaga vehkimine tekitab seda nägema juhtuvates inimestes ebakindlust ja ohutunnet,“ lisas piirkonnavanem ning tänas õnne, et aknast lendu lastud kuul ühtki õuel mänginud last ei tabanud või naabermaja aknasse ei lennanud.
Piirkonnavanem rääkis, et viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus teatatakse avalikes kohtades ohtlike esemetega vehkivatest inimestest. „See on terve ja turvalisust soosiva ühiskonna tunnus, et ohtlike esemetega liikuvatest inimestest antakse politseile teada nii, et oht saab kiirelt kõrvaldatud. Ohutusele aga saavad kõik omalt poolt kaasa aidata sellega, kui avalikku kohta ohtlike esemetega üldse ei tule ning nendega teiste inimeste läheduses ei vehi, veel vähem laske ei tee.“
Politseimajor Paap selgitas, et eakas mees omas küll relvaluba ning seaduslikke relvi, ent selliselgi juhul tuleb arvestada, kus ja kuidas neid kasutada ning millist ohtu võivad tunda kõrvalised inimesed.
Kindel on aga seegi, et laskudega linde ja loomi vigastada või surmata on lubamatu ja seetõttu ka karistatav. Seda reguleerib loomakaitseseadus, mille järgi on keelatud looma hukata, vigastada või talle valu ja kannatusi põhjustada. Kui looma suhtes pannakse toime lubamatu tegu, näeb seadus ette rahalise karistuse kuni 800 eurot.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 13/06/2019 07:31:22

Lisa kommentaar