Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

680 000 eurot toetusraha ripub juuksekarva küljes

Kergliiklustee plaanimine Rosma ristimetsa külje alla on tekitanud lisaprobleeme. Foto: Ülle Harju

EASi toetusraha 680 000 eurot Põlva-Peri kergliiklustee ehituseks ripub juba juuksekarva küljes: tee peaks järgmise suve lõpuks valmis olema, kuid kõlblikku ehitusprojekti pole, muinsuskaitseamet soovib muudatusi ja kannatuse kaotanud vald palkas uue projekteerija.

„Ilmselgelt ei saa kergliiklustee tähtajaks valmis, pärast pühi saame EASi inimestega kokku ja arutame, mis saab,” ütles Põlva vallavanem Georg Pelisaar. Seega sõltub toetuse saamine selle jagajate vastutulelikkusest, et pikendada tee valmimise tähtaega.
EAS toetas mullu aprillis ligi nelja kilomeetri pikkuse valgustatud jalgratta- ja jalgtee ehitamist Peri küla ühendamiseks Rosma küla ja kalmistu ning Põlvaga. Maanteeamet pole aga siiani tee ehitusprojekti kooskõlastanud. Möödunud kevadest peale nõutud kümned parandused lasi vald ära teha. Talvel tekkis aga vastasseis muinsuskaitseametiga, kes algatas Rosma ristimetsa muinsuskaitse alla võtmise menetluse. Amet ei olnud algselt kergliiklustee planeerimisprotsessi kaasatud, kuna selleks puudus juriidiline alus.
7. juunil said muinsuskaitseameti, valla ja maanteeameti esindajad lõpuks Põlvas ühise laua taga kokku, et leida kõigile asjaosalistele sobivaid lahendusi. „Muinsuskaitseameti soovid tuleb projekteerida kooskõlas kõigi kehtivate reeglite ja ohutusnormidega,” selgitas Põlva abivallavanem Martti Rõigas.
Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama andis teada, et amet jäi nõusse valla plaaniga ehitada kergliiklustee kohe Rosma ristimetsa külje alt mööda, kui arvestatakse ameti ettepanekut projekteerida plaanitud mahasõidud laiemaks. „Projekti alusel tuleb kergliiklustee praeguse maanteekraavi asemele ja tööde tegemise tingimus on, et ehituse käigus ei tohi teeäärsed puud ega nende juured vigastada saada,” ütles ta.
„Vigastada ei tohi saada ristipuud, mis on ka projektis ära märgitud. Kindlasti jääb kergliiklustee äärde 10–15 puud, mis tuleb maha võtta, mõni kindlasti ka ristimetsast,” edastas Martti Rõigas valla arusaama kokkuleppest.
Muinsuskaitseamet loodab, et rajatav tee kergendab ligipääsu ristipuudele, sest praegu pääseb nende juurde ainult maanteelt läbi maanteekraavi. Matuserongkäigu peatumise korral saaks edaspidi autod parkida ristimetsa suunduvate teede väljasõitude ääres, et vältida liiklusohtlikke olukordi.

Aeg muudkui tiksub
Martti Rõigas ütles, et uus projekteerija teeb projekti muudatused ja siis saab maanteeamet selle üle vaadata. „Kergliiklusteed saab ehitama hakata siis, kui projekt on lõplikult valmis, maanteeamet on selle kooskõlastanud ja riigihange ehitaja leidmiseks edukalt läbitud,” kinnitas Rõigas.
Abivallavanem hindas, et ainuüksi riigihanke korraldamiseks, et leida tee ehitaja, kulub 1,5–2 kuud, ja seda juhul, kui keegi hanketulemusi ei vaidlusta. Enne peab aga projekt valmima, milleks kulub teadmata aeg.
Tagatipuks selgus, et muinsuskaitseametile on ristimetsast puude mahavõtmine üllatus. „Kohtumisel Põlva valla esindajatega ametile vastavat teavet ei jagatud,” ütles Pikne Kama. „Teeme vastava arupärimise Põlva vallavalitsusele.”
„Mahavõetavate puude märkimise juures peab ilmtingimata viibima Lilian Freiberg, Pikne Kama, Ulla Kadakas või siinkirjutaja, et mingil moel ei kahjustataks Rosma ristimetsa, mis on niigi saanud räsida,” edastas Tallinna ülikooli vanemteadur, looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Marju Kõivupuu. „Reaalse töö tegijad võiksid eelnevalt saada ka instruktsiooni, kuidas töid teha nii, et tekiks minimaalne kahju maastikupärandile.”

Rosma ristimetsa lüüakse saag sisse ka teiselt poolt

Lisaks selgus, et RMK plaanib teha Rosma ristimetsas sanitaarraiet. Keskkonna- ja muinsuskaitseamet hoiavad hinge kinni, et ristimetsa ka kalmistu poolt suunduvad töömehed ei rikuks. „Me saame maaomanikule vaid soovitada, et nad ristipuid ei kahjustaks, sest meil puudub õiguslik alus ristipuude raie keelamiseks,” nentis keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.
Mingi suure tehnikaga sinna metsa alla ei sõideta, puhas käsitsitöö,” lubas RMK Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg. „Selline kuivade-heidetud puude koristamine (v.a kuivanud-heidetud ristipuud) on kindlasti vajalik ka järgnevatel aastatel, sest sellise avaliku koha metsa ei saa käest ära lasta.”
Ta ütles, et RMK on Rosma ristimetsa tavapärasest majandamisest välja arvanud, uuendusraiet ei tehta. „Lisaks sellele on muinsuskaitseamet saatnud tutvumiseks Rosma ristimetsa kaitse alla võtmise eelnõu. Oleme sellega päri, aga ega seegi vajalikku sanitaarraiet ei hakka tulevikus keelama,” märkis Timberg.
„Muinsuskaitse tingimus on, et ristipuid ei tohi tööde käigus vigastada ja enne tuleb tööd kooskõlastada muinsuskaitseametiga,” vastas Pikne Kama. Marju Kõivupuu jaoks pole sanitaarraie samuti probleemiks, kui seda tehakse kirjeldatud viisil. „Kahjuks on olnud väga halbu kogemusi, et paberil on küll kõik kenasti, aga tegelikult sellest kinni ei peeta,” nentis ta.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/06/2019 07:16:52

Lisa kommentaar