Eesti Raudtee on otsustanud, et tahab vabaneda nii kiiresti kui võimalik tervest reast jaamahoonetest, teiste seas ka Põlva, Võru, Puka, Keeni, Sangaste, Lepassaare ja Piusa hoonetest. Põlva valla esindaja arvates on Eesti Raudtee jaoks see rong läinud ja ega Võru linnapeagi uudist kuuldes rõõmust lakke hüppa.

Eesti Raudteele kuulub umbes poolsada kasutuseta jaama- ja abihoonet, millest ettevõte soovib lahti saada nii kiiresti kui võimalik. Nüüd pöörduti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole ja nimetati objektid, millest tahetakse vabaneda.
Lõuna-Eestist on nimekirjas Põlva, Võru, Puka, Keeni, Sangaste, Lepassaare ja Piusa. Kuna raudtee maad on riigi omandis, siis hoonete müügiks, rendile andmiseks või võõrandamiseks on vaja riigimaa valitseja ehk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi heakskiitu.

Eesti Raudtee kinnisvarahalduri Alar Laurimaa sõnul nähakse peamiste huvilistena just kohalikke omavalitsusi ning võimalik on nii hoonete müük, rendile andmine kui ka võõrandamine. Kasutuseta jaamahoonetest vabanemise peamine põhjus ongi vähendada kinnisvara hoolduse kulusid.

Põlvakad: see rong on juba läinud
Endine minister, kauaaegne Põlva valla ja linna juht Tarmo Tamm avaldas heameelt, et lõpuks on asi vähemalt liikuma hakanud.
„Osa jaamahooneid, ka Põlva oma, on juba aastakümneid kasutuseta seisnud ja need hooned ei kaunista ei linnu ega ka raudtee äärt, kust rongid läbi sõidavad. Mingi lahendus on vaja leida, kuigi praegu on raske ette kujutada, et mille jaoks seda hoonet kasutada. Võib-olla tuleks välja kuulutada mingi ideekonkurss ja asja vastu tunneb huvi hoopis erasektor? Aga võib-olla on lahenduseks, kui renoveerimine on üle mõistuse kallis, hoone üldse ära lammutada?” mõtiskleb Tamm.
Tema sõnul on Eesti täis hooneid, mida keegi ei kasuta juba mitukümmend aastat, ja otsast tulekski neid lammutama hakata.
„Ega omavalitsus niisama ei saa ka kohustusi üle võtta, et võtke teed ja raha ei saa, võtke raudteejaam ja raha hoolduseks ei saa. Iga omanik peaks oma kohustusi täitma. Kui omanik suudab kohustused üle anda, on teine asi, aga see saab olla vastastikku kokku lepitud,” arutleb Tamm.
Põlva abivallavanem Martti Rõigas on LõunaLehe kommentaaripalve peale esialgu üllatunud, kuna pole Eesti Raudtee soovist veel midagi kuulnud.
„No see on uus seisukoht nende poolt, aga Põlva suhtes on natuke hiljaks jäädud, selles mõttes on nende rong läinud. Paar aastat tagasi taotlesime Euroopa raha, tegime platsid korda, investeerisime. Siis nad ei olnud nõus müüma. Ilmselt tahetakse nüüd lahti saada, kuna majas on vamm sees. Põlva tingimustes seda müüa kindlasti ei õnnestu. Kui kellelgi ehk on huvi, siis tasuta võib-olla võetakse, kuna renoveerimine maksaks ilmselt pool miljonit. Põlva vallal on vara küll, mille korrashoiuga tegeleda, investeeringud on juba paika pandud ja mingit uut raha võtta ei ole. Nende ainuke lootus on seega erasektor,” leiab Rõigas.
Võru linnapea: meil ei ole raha üle vedelemas
Võru linnapea kuuleb Eesti Raudtee plaanist alles LõunaLehelt ja tõdeb kohe, et ega mingit kiiret otsust oodata ei ole.
„Ei ole Võru raudteejaama hoonet ei arengukavas ega eelarvestrateegias olemas. Võime küll asja kaaluda, kui ettepanek tuleb. Praegu ei ütle kindlalt ei ega jaa. Kui kellelgi mingi huvi või idee tekib, siis on võimalik teha linna arengukavasse ettepanekuid. Eks siis volikogu otsusta, kas meil on põhjust seda võtta,” arutleb linnapea.
Tema sõnul on linnal tähtis oma põhiülesandeid täita ja raha ei ole kusagil üle vedelemas.
„On ju koolid, lasteaiad, teed ja tänavad, kalmistu ja nii edasi. Neid kohti, kuhu investeerida, on väga palju. Raudtee korraldamine meie põhiülesanne ei ole, aga võib-olla tekib mõnel ettevõtjal seal huvi toimetada.

URMAS PAIDRE

 

Autor: Urmas Paidre
Viimati muudetud: 04/07/2019 15:28:05