Aasta tasuta maakondlikku ühistransporti. Kas paradiis jääb kestma?

Reisijad, kelle arv on tasuta ühistranspordi kehtestamise järel suurenenud, on mõistagi rahul, kuid maksumaksja rahakotist on see kõvasti lisamiljoneid nõudnud. Teenust osutava bussiettevõtte juht leiab, et üldiselt tasuta asjad eriti jätkusuutlikud ei ole.

Ettearvatult on tasuta ühistranspordi kasutajad rahul, sest neile jääb rohkem raha kätte. Ants sõidab üle päeva Võrust tööle Põlvasse ja tagasi juba mitu aastakümmet. Kuigi ta võidab kuus üle 30 euro, peab ta tasuta sõitu tasakaalu rikkumiseks. „Alalisi sõitjaid on vähe lisandunud ning kuu alguses on mõnikord rohkem sõitjaid, teinekord mitte,” lisas ta.
Tiina sõidab iga päev Varstust tööle Võrru ja tagasi ning on tasuta ühistranspordiga väga rahul. Kuus võidab ta kuni sada eurot. „Võtan seda raha kui toetust elamise eest ääremaal, kus nagunii tuleb paljude asjade ja teenuste eest peale maksta,” märkis ta. Tiina loodab, et Varstu ja Võru vahel käigusolevaid liine ei muudeta.
Mare on pensionär Põlvast, kes sõidab suvekuudel tihti kümne kilomeetri kaugusel asuvasse maakodusse. „Kuus võidan veidi üle 30 euro, aastas üle 150 euro, mis on pensionärile oluline summa,” sõnas Mare ja lisas, et Põlva linnaliinibussiga ta ei sõida.
MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Sander Saar ütles, et tasuta sõidu kehtima hakkamisest mullu juulis on reisijate arv kasvanud ligi 20%. „Kui kuude kaupa vaadata, siis on kõige rohkem sõitjaid kuu esimeses pooles, sest siis on pensioni- ja palgapäevad, rohkem sõitjaid on ka koolivaheaegadel,” täpsustas ta.
Saar lisas, et rohkem sõidetakse bussidega, mis liiguvad suuremate keskuste nagu Võru ja Põlva vahel. „Liine oleme sulgenud seal, kus samal ajal sõidab reisirong või kaugliinibuss, sest dubleerimise ärahoidmine võimaldab vabanenud vahenditega uusi liine avada, nagu Räpina-Lüübnitsa-Räpina või Räpina-Võru-Räpina,” tõi ta näiteks.
Saar märkis, et liinide planeerimisel arvestatakse sõitjate vajaduste, töökohtade paiknemise ja tõmbekeskustega.

Maakonnaliinid saavad riigilt raha

AS Hansa Bussiliinid ja AS Go Bus teenindavad ka Võru ja Põlva maakonnaliine. AS Go Busi juhataja Andrei Mändla jäi vastustes tagasihoidlikuks. Ta märkis, et reisijate arv on aastaga suurenenud ning maakonnaliine kasutavad peamiselt eakad ja noored. „Tasuta ühistransport aitab väiksema sissetulekuga inimestel raha säästa ja liikumist suurendada,” lisas ta.
AS Hansa Bussiliinide Võru regiooni juhataja Madis Lepp märkis, et kuna liinivõrk jäi enamasti samaks, kui see oli tasulise ühistranspordi ajal, on bussijuhtidel jäänud ära piletiraha kasseerimine ja piletite väljastamine, mis on nende tööd lihtsustanud. Bussijuhid müüvad vajaduse korral sõidukaarte.
Tasulise ühistranspordi ajal moodustas piletimüügist saadav tulu Võrumaal ligi 30%.
„Esimestel kuudel kasvas hüppeliselt reisijate arv, nüüdseks on kasv jäänud kuue kuni kümne protsendi vahele,” sõnas Lepp.
Ta märkis, et vedajafirmal on lepingus fikseeritud kindel kilomeetrihind, millega firma peab arvestama. „Tasuta ühistransport ei muutnud kilomeetrihinda,” ütles ta.
Lepa sõnul sõidavad Võrumaal enamasti CNG-bussid, mis säästavad 20% kütust võrreldes diiselbussidega. Järjest suureneb nõudeliinide osakaal, mis tähendab, et buss sõidab seal, kus on reisijaid, rääkis ta.
Lepp tunnistas, et tasuta asjad pole siiski eriti jätkusuutlikud. „Praegu on poliitikute valik tasuta transport ja see „maksab” Võrumaal ligi pool miljonit eurot aastas,” ütles ta ja lisas, et kui üldist pilti vaadata, vajaks arstiabi kindlasti enam raha. Ta märkis, et see on riigi valik, mida ta teeb elanikelt kogutud maksurahaga.

Kommertsliinid teenivad ise raha

Lux Express on turul olnud kaheksa aastat ning veab reisijaid Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal. Firma juhatuse liige Paul Kristjan Lilje ütles, et nende veokilomeetri hind ei ole kohalikel liinidel sõitvate busside omast odavam, kuid see-eest on firma bussid mugavad ja neis on sõitjatele aja sisustamise võimalused.
„Meie busside keskmine vanus on alla kolme aasta, neis kõigis saavad ka pikemat kasvu inimesed vabalt jalgu sirutada ehk meie bussides on kõigile piisavalt jalaruumi,” ütles Lilje. Ta lisas, et reisijad saavad filme vaadata ja arvutiga töötada ning mõlemad teenused on piletihinna sees.
Lilje tunnistas, et lühikesi vahemaid läbivates bussides ei saagi mugavused esile tulla.
Riigi dotatsiooniga sõitvate bussifirmade suhtes Lux Express kadedust ei tunne. „Riigi leib ei ole kõige magusam, sest hangetega elu ei ole väga lihtne,” sõnas Lilje.
Lux Express teeb reisijatele ka hinnasoodustusi. „Teisipäeval, kolmpäeval ja neljapäeval on enamasti vähem reisijaid ja siis pakume soodsama hinnaga pileteid, samuti saavad soodsamalt sõita varakult pileti ostnud inimesed,” selgitas Lilje. Ta märkis, et peagi lisandub Võru-Tallinna liinile veel väljumisi.

Riigi kulud küll suurenenud, kuid Eesti on veidigi võrdsem

Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalvi Kõva ütles, et tasuta ühistranspordi teema tuleb komisjonis arutusele varasügisel. Selleks ajaks on ilmselt olemas ka tasuta ühistranspordi esimese aasta kokkuvõte, kus on maakonniti esile toodud reisijate arvu ja ka raha puudutavad muutused.
Ta märkis, et enne korralikku analüüsi ei saa põhjapanevaid hinnanguid anda, seda enam, et maakonnad kasutavad erinevaid lahendusi.
„Kui on olemas korralikud analüüsid, saab öelda, kas ja kuidas ühistranspordisüsteemi arendamisega edasi minna, ning seda tuleb loomulikult ka riigieelarve seisukohalt kaaluda, sest riigi kulud ühistranspordile, kaasa arvatud bussiliiklusele, on suurenenud,” edastas Kõva. Ta täpsustas, et võrreldes mullusega kasvas tänavu bussitranspordi dotatsioon kaheksa ja pool miljonit eurot. Mullu doteeriti bussiliiklust 34,8, tänavu 43,3 miljoni euroga. Ta ütles, et kui peaks selguma, et mõnel pool hoitakse külateedel käigus reisijateta busse, mis toob kasu vaid bussifirmale, ei ole see küll mõistlik tegu.
„Uue eelarvestrateegia järgi kavatseb valitsus 2023. aastani ühistranspordi toetamist samas mahus jätkata,” sõnas Kõva.
Ta tõi välja ka tasuta sõidu plusspoole. „Sellel on ka regionaalne mõõde, sest on laiendanud maal ja väikelinnades elavate inimeste liikumisvõimalusi. Maal elavad inimesed vajavad ja väärivad linlastega ligilähedasi võimalusi ja hüvesid. Tallinnas on tasuta ühistransport juba kuuendat aastat, kuid tallinlaste palgatase ja ka muud võimalused on hoopis teistsugused kui Lõuna-Eestis ning tasuta ühistransport teeb Eesti mõnevõrra võrdsemaks,” arutles Kõva. Ta lisas, et alahinnata ei saa ka keskkonnasäästlikkust.
Edasiminekuks peab tema sõnul mõtlema paindlikumatele ja nutikamatele lahendustele, et inimesed saaksid neile sobival ajal liikuda. „See ei pea toimuma tasuta, kuid siiski rahakotisõbralikult,” sõnas Kõva. Ta lisas, et kaugliinid, mis on üldjuhul kommertsliinid, majandavad ennast ära.
Kalvi Kõva teab meedia kaudu, et rikkast Luksemburgist on saamas riik, kus ühistransport on täiesti tasuta. „Kuuldavasti saab tasuta sõita ka Haagis ja mõnedes linnades Saksa- ja Prantsusmaal,” lisas ta.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 04/07/2019 16:12:17