Küsitlus
Ilm täna
Võru
20°
Põlva
18°
Otepää
19°
Tartu
21°
Antsla
15°
Valga
20°
Räpina
19°
Tõrva
20°
Võru
22°
Põlva
22°
Otepää
22°
Tartu
22°
Antsla
22°
Valga
23°
Räpina
22°
Tõrva
22°
Võru
22°
Põlva
22°
Otepää
22°
Tartu
22°
Antsla
22°
Valga
23°
Räpina
21°
Tõrva
23°

Kas tuntud katusemeister keeras käki kokku?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Võru mees Aare Maat pole rahul oma majale pandud katusega. Foto: Ülle Harju

Tuntud katusemeistri ja kliendi vahel puhkes sedavõrd kõva tüli, et meister enam kliendiga ei suhtle, klient aga ootab, et tema meelest ligadi-logadi tehtud töö ära lõpetataks.

Asi sai alguse eelmise, 2018. aasta sügisel, mil Võrus elav Aare Maat tellis katusemeister Viljar Pihuselt katusekatte paneku Sulevi tänaval asuvale elumajale.
Töö tehti novembris ära, aga tellija hinnangul ei kõlba tulemus kuhugi: vesi jookseb katuseplekkide vahelt sisse, pennipuud (sõlg- või sälguspuud) pole õigeks rihitud ja sarikad (paarid) on kinnitamata.
„Pihus end näole ei anna ja korda tegema ei tule,” räägib Aare Maat. Ta toob vigade ja puuduste tõenduseks ehitusekspert Tõnu Jõgi koostatud akti.
Aare Maat räägib, et midagi keerulist renoveeritava maja puhul polnud: vana eterniit maha, uus kate peale. Lisaks väljaehitised.
Maat tunnistab, et käis ise vahepeal ära ja silma ehitusel peal ei hoidnud. Aga ta lootis sellele, et tegu on usaldusväärse katusemeistriga, kes olla 150 katust teinud (nii on kirjas Viljar Pihuse ettevõtte kodulehel). Pihus oli pannud katuse ka naabri majale ja seal kõik klappis.
Maat väidab, et märkas probleeme siis, kui Rootsist töölt tagasi tuli ja hakkas katust soojustama. Kui läks sulale ja lumi hakkas katusel sulama, jooksis vesi katuseplekkide vahelt sisse ja valgus mööda korstnat alla. Silmaga oli näha, et valgus paistab pleki ja korstna vahelt läbi. Selgus, et plekid olid pandud vale nurga all.
Kõige rohkem on Maadil korstnast kahju, sest korsten on uus ja kui katus läbi laseb, hakkas vesi seda lagundama. Lisaks on Maadi väitel pennipuud rihtimata ja sarikate otsad kinnitamata. Probleemi tõenduseks tõmbab ta katuse all kätega üht sarikapaari enda poole – katusehoidjad, mis peaksid kindlalt paigal püsima, pendeldavad edasi tagasi oma sentimeetri jagu.

Millest tüli lahti läks?
Aare Maat väidab, et kemplus alanud siis, kui te nõudnud, et meister ehitusvead parandaks. Maadi väitel katusemeister aprillis korra käis, aga siis enam mitte ja telefoni ka vastu ei võta. Meister olevat öelnud, et Maat ise töö ära lõpetaks. Maat aga kinnitab, et ta on töö eest maksnud põhimõtteliselt Soome hinda, miks ta peaks ise teiste vigu parandama.
„See on umbes nii, et kui autoremondis lähed rehve vahetama, siis jäetakse ratta poldid lahti ja öeldakse, et ise saad ju kinnitada,” räägib Maat. „Teeninduses maksad selle raha, et kõik oleks perfektselt tehtud.”

Või oli asi ikkagi rahas?
Viljar Pihus rõhutab LõunaLehele saadetud pikas selgituses esimese asjana, et pani Aare Maadi majale katust eraisikuna ja tema ettevõte pole asjaga kuidagi seotud. Katusemeistri väitel lõi tüli lõkkele aga hoopis teistmoodi, kui väidab tema pahane klient.
„Ehitustööde käigus olid suhted Aarega väga head, esimene häirekell lõi paar päeva enne katuse valmimist,” kinnitab Viljar Pihus. „Pärast katuse põhjaküljele eterniidi paigaldamist maksis ta tasu kohe ära, nüüd aga vastas rahaküsimisele: „valmis teete, siis vaatame...”
Pärast katuse valmimist sai Pihus enda väitel kätte umbes kolmandiku rahast,
ülejäänu kohta aga lubaduse, et selle saab siis, kui Maat Rootsist töölt
tagasi jõuab. “Siis vaadati katus ja numbrid üheskoos üle - kõik justkui klappis, mida aga polnud, oli raha,” kirjeldab Pihus. Lepiti kokku uus maksetähtaeg.
Kokkulepitud päeval oli Võrust läbisõidul Viljari elukaaslane, kes raha järele
minnes sai aga neljandiku võrra lubadust väiksema summa. „Naine nõudis täit summat, mis päädis solvangute ja suure tüliga, lõpuks andis Aare veel paarsada eurot, jättes osa summast ikkagi maksmata,” väidab Viljar Pihus ja kahetseb enda sõnul, et viimaseid päevi lapseootel naise üldse raha järele saatis. Pihuse väitel polnud aga tüli käigus kordagi juttu pretensioonidest ehituskvaliteedile.

Klient eitab võlga
„Mis kuradi raha?” ärritub Maat jutu peale, et osa raha olla jäänud maksmata. „Sellepärast keeras pasa kokku ja jättis tegemata?”
Maat lisab, et aprillikuus käis meister, parandas katuse otsalauad ära ja siis polnud rahast üldse juttu. „Mis ta siis kohale tuli, kui olen suur võlglane? Ta ei küsinud sentigi!” pahvatab Maat.
Pihus kirjeldab LõunaLehele aprillikuist visiiti Sulevi tänavale teistmoodi: „Käisin Aare pretensioone kuulmas-vaatamas. Minu sõnum oli selge. Seni, kuni pole rahad makstud, ei saa ma tulla garantiitöid teostama ning soovitasin tal mulle maksmata jäänud rahade eest plekksepp palgata, kes korstnaplekid ära vahetaks. Hakkasin pärast seda autosse liikuma, et ära minna. Seepeale Aare vihastus ja üritas jõuga minu auto ust pahupidi keerata. Kuna esimesel korral ei õnnestunud, siis võttis ta hoogu ja hakkas uuesti proovima, mille peale ma ta autost eemale lükkasin. Sellele vastas Aare rusikalöögiga näkku, nii et mu prillid lendasid eest ja mina kukkusin juhi istmele istukile. Edasi hoidsin teda istukil olles välja sirutatud jalgadega endast eemale, kuni ta rahunes ning sain lõpuks ära sõita.”
Sellega asi veel ei lõppenud. „Järgmisel hommikul kell 5.50 helistas alkoholijoobes Aare mu lähisugulasele ja lubas tema nime ajalehes avalikustada, kui ma katust korda tegema ei tule,” väidab Viljar Pihus. „Pärast ähvardusi olen ma kõiki Aare kõnesid eiranud, sest kardan enda ja oma lähedaste pärast.” ”

Kuidas saanuks probleeme vältida?
Aare Maat tunnistab endale tagantjärele tarkusena, et oleks pidanud lisaks järelevaataja palkama. Aga ta poleks uskunud sellist asja tuntud katusemeistrilt, kellele maksis ära ligi 3000 eurot.
Kallaletungimise kohta räägib Maat, et see on jälle mingi rumal vabandus. „Loll on too, kes vabandust ei leia,” lisab ta, „aga pask on ju kokku keeratud!”
Viljar näeb enda süüna ainult läbitilkuvat korstnaümbrust. „Kahtlemata on tegemist kahetsusväärse juhtumiga, samas leian, et ma ei saa pakkuda garantiiremonti kliendile, kes pole tasunud kokkulepitud summasid,” ütleb ta. „Lisaks pole kõik päris must-valge. Esiteks oli enne katusetöid laotud majale uus korstnapits, mille käigus ei olnud arvestatud aga kõrgemale tõusva katusetasapinnaga, mistõttu uue korstnapitsi krae oli äärmiselt madal ja seetõttu ei olnud võimalik katusel tavapärast tüüplahendust kasutada. Probleemist sai teavitatud nii Aaret kui Aare venda, kellega üheskoos püüdsime leida toimivat lahendust. Lisaks peaks läbitilkuva vihmavee konstruktsioonist eemal hoidma korstna külge teibitud aluskate, mis korstna kolmes küljes on paigaldatud teise meeskonna poolt.”
Pihus rõhutab, et katusekonstruktsiooni ehitas ta ainult katuse lõunapoolsel küljel, põhjapoolsel küljel oli see varem teiste poolt tehtud. „Ekspertiis on koostatud kogu katusekonstruktsiooni kohta, mitte spetsiifiliselt minu tehtud töödele,” lisab ta.
Viljar Pihuse väitel oli Aare Maat ise lubanud fikseerimata harjasõlme ise vineerplaatidega kinnitada ja ka teisi töid ise lõpetada. „Sarikad pandi kokku maas ja tõsteti katuse peale. Et katusekatmisega kiiremini edasi minna, siis ei hakatud penne vihma käes ja olematu põranda peal redeli otsas eraldi loodima, mistõttu kinnitati pennid ainult kruvidega, et vajadusel oleks neid võimalik hiljem timmida,” selgitas Viljar Pihus. „Et Aare soovis ka ise ehitusel käsi külge panna, et kulusid optimeerida, siis saigi mõned tööetapid talle jäetud. Ei näinud selles probleemi, tegeleb ju mees ise Rootsis igapäevaselt ehitusega.”
Tõnu Jõgi nendib oma ekspertiisi kokkuvõttes, et tülialuses juhtumis olid peamiseks puuduseks projekti puudumine ja töö kvaliteedis kokku leppimata jätmine. Seda tunnistavad ka asjaosalised. Miks aga tunnustatud katusemeister sellise töö ilma projekti ja kokkulepeteta üldse teha võttis, meister ei kommenteerinud.

Ehituslikud puudused katusevahetusel:

1. Vintskapi sarikate vaheliste pennide alumiste pindade kõrgus erines kuni 10 mm 4,8 m vintskapi harja pikkuse ulatuses. Tavapäraseks võiks pidada kõrguste erinevust kuni 5 mm.
2. Katuse sarikate harjasõlmed ebapiisava jäikuse ja tugevusega. Sarikad käsitsi üksteise suhtes liigutatavad.
3. Katuse neelu põhi mehaaniliselt toestamata. Neelu plekk toetub ainult roovi lahtistele otstele. Neelu plekk peaks olema mõlemas suunas 10 cm laiem.
4. Katuse ülespöörde plekkidel korstna kõrval ülespöörde kõrgus 60 mm, peaks olema 150 mm. Korstna läbiviik katusekattest ei taga sademekindlust erinevates ilmaoludes. Suured vahed korstna kõrval.
5. Korstna teenindusplatvorm kaldu katusest eemalduvas suunas. Minimaalne kalle oleks mõeldav katuse poole. Platvormi kinnitussõlm ei taga platvormi kasutamise ohutust.
6. Müüritiskorstnale peaaegu puutesse on paigaldatud roovitis 50 x 50 mm. Vastavalt tuleohutusnõuetele võib müüritiskorstna välispinna vastu paigaldada põlevmaterjalist voodri või laudise paksusega kuni 30 mm ja ka eeldusel, et liitekoht on nähtavas kohas. Praegusel juhul jääb roov varjatuks.
7. Üldiseks kõige olulisemaks puuduseks on asjaolu, et tellija ja ehitaja vahel ei lepitud kokku tüüplahendustes, mida ehitamisel kasutada, puudus ehitusprojekt, ei lepitud kokku kvaliteedi standardis.

Allikas: Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ ekspertiisi aruanne

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 11/07/2019 09:20:37

Lisa kommentaar