Rõuge vallavanema Mailis Kogre hinnangul pole Rõuge hooldekodul häda midagi, uuring hindab aga kortermaja selle asutuse jaoks ebafunktsionaalseks. Foto: Ülle Harju

Võrumaal Rõuge vallas kütab kirgi ligi 12 000 eurot maksma läinud uuring, mille teinud firma soovitab kinni panna koolid, lammutada sotsiaalkeskus, müüa maha mõisahooned, koondada töökohti jne.

„Eks me teadsime paljusid asju isegi, aga et Varstu kultuurikeskus maha müüa, kool kinni panna ning koolimajja paigutada kogu kultuuritegevus ja hooldekodu, see oli üllatus,” nentis Rõuge vallavanem Mailis Koger kommenteerides OÜ-lt Cumulus Consulting tellitud uuringut, mille eest tasus 90% ulatuses Euroopa sotsiaalfond.
Lisaks mainitud ettepanekutele on kogukondades enim kirgi kütnud soovitus müüa maha Rogosi mõis, mille ümber keerleb kogu kohalik elu: seal tegutseb rahvamaja, Haanja kooli üks liitklass (1.–3. klass), lasteaed, koduloomuuseum, raamatukogu, külalistemaja ja söögisaal.
Peale selle tuleks uuringufirma hinnangul panna kinni Misso kool ja koolimaja maha müüa, Misso sotsiaalkeskus lammutada, Rõuge hooldekodu kortermajast välja kolida, teha koondamisi kultuurialal, raamatukogudes, koolides ja lasteaedades. Aga ka vähendada vallaametnike ja volikogu liikmete arvu.
„See uuring annab puhtalt majandusliku vaate, selles puudub igasugune emotsionaalne ja kogukondlik vaade,” rõhutas Mailis Koger. „Rahu, ainult rahu! See on külm Exceli tabel ja meie eesmärk pole lammutamine.”
Siiski tunnistas vallavanem, et teiselt poolt ahvatleb vallajuhte võimalus hoida aastas püsikuludelt kokku ligi 60 000 eurot, millele lisanduks tulu kinnistute müügist (vähemalt 200 000 – 300 000 eurot) ja kaoks vajadus investeerida enam kui miljon eurot.
Viiest endisest vallast kokku pandud Rõuge vald paistab silma suure territooriumi ja hõreda rahvastiku poolest. Uuringus kaardistati valla eri piirkondade rahvastik, sh laste arv, valla 27 hallatava asutuse seisukord, nende hõivatus ning majanduslikud näitajad. Nende põhjal tehti ettepanekuid hallatavate asutuste kulude optimeerimiseks ning piirkonniti teenuste mahu vastavusse viimiseks tarbijaskonnaga.
Vallavanem märkis, et kuigi volikogu ega isegi selle komisjonid pole veel uuringu tulemusi analüüsinud, on vallas selge, et teenuste pakkumisega enam vanal viisil jätkata ei saa. „Hea, et info, statistika ja prognoosid on nüüd koondatud – see annab olukorrast hea pildi,” kiitis Mailis Koger. „Kuidas ja kuhu selle abil edasi liikuda, on nüüd meie kõikide teha.”

Jätkusuutlik on vaid üks kool?
Kuigi uuring nendib, et Rõuge vallas oli mullu üle 15 aasta rändeiive esimest korda positiivne ja laste arv kasvuteel, soovitatakse siiski sulgeda või ühendada koole ja lasteaedu. Koolidest hinnatakse piisava õpilaste arvuga ja kestlikuks vaid Rõuge põhikool, milles õppis 191 õpilast. Varstu, Mõniste ja Haanja kool (kõigis üle 60 õpilase) tunnistati perspektiivituks.
Kas sellest võib välja lugeda, et haridusminister Mailis Repsil on kooliõpilaste arvu puhul tõsi taga arvuga 200? „Nii ja naa,” pareeris vallavanem, kelle sõnul pole vallal plaanis neid kolme kooli sulgeda. Küll on mure Misso kooliga, kus õppis vaid kolm õpilast. „Peame otsuse tegema, see nõuab aga valdade ühinemislepingu avamist,” nentis Mailis Koger. Nimelt sisaldub lepingus nõue säilitada õpilaste (kasvõi ühe) olemasolu korral senine koolivõrk.
Miks on Misso kooli viie aasta tagusest 39 õpilasest alles jäänud ainult kolm, pole vallavanema sõnul selge. Allakäigule aitas tema hinnangul kindlasti kaasa koolijuhtide pidev vahetus. Mitmed Misso lapsed õpivad Vastseliinas, mis on mõistetav – seal on gümnaasium ja muusikakool.

Maaelu võlub eelkõige lastega peresid
Vallavanem Mailis Koger ütles, et suhtub lastega seotud teenuste kokkutõmbamisse ettevaatlikult, sest lapsi on praegu küll vallas võrreldes eakatega vähe, aga laste arv on lähiaastatel kasvuteel ja trendi toetab maale soovida kolivate perede arvu kasv. Maal elamise populaarsuse kasvu kinnitab ka statistikaameti hiljuti avaldatud ülevaade.
„Soovitakse maal elada, maakonnas kaotab kõige rohkem elanikke Võru linn, sest ümber linna on „kuldne ring” – inimesed kolivad linnast maale,” kinnitas vallavanem. „Aga on tekkinud probleem, et pole enam kuhu tulla. Kui inimene tahab maale elama tulla, siis mitte korterisse.”
Laste arvu kasvu tõttu kavandab Rõuge vald Nursis uue lasteaiarühma avamist. Lapsi on täis ka Rõuge lasteaed ja selle Viitina rühm. Ometi soovitab uuring kaaluda Viitina rühma asukoha ehk külakeskuseks oleva mõisahoone müümist. Põhjuseks on hoone kehv seis – see vajab suures mahus investeeringuid.
Sama lugu on Rogosi mõisaga, kus tegutsevate valla asutuste kulud on tänavu umbes 180 000 eurot. Uuring soovitab asutused ümber paigutada, sh nii lasteaia- kui koolilapsed sõidutada 11 kilomeetri kaugusele Haanjasse. Ümberkorralduse tulemusel väheneksid kulud umbes 120 000 euro võrra aastas ja kaoks väga suur investeeringuvajadus.

Raha kuluks marjaks ära
Rõuge valla ühinemislepingus on kavandatud ühinemistoetusest teha investeeringuid enam kui 1,5 miljoni euro eest, sh renoveerida Rogosi mõisa 100 000 euro eest ja ehitada Varstusse kergliiklustee 250 000 euro eest. Praeguseks pole vastavast nimekirjast ühtegi investeeringut ellu viidud (eeltöid on siiski tehtud) ja valla arvel seisab kasutamata üle miljoni euro ühinemistoetust.
Probleem on selles, et kõigi nimetatud investeeringute tegemiseks on lootusetu lisaraha leida, eelistusi teha aga ühinemisleping ei võimalda. Ka see on üks tõuge ühinemislepingu avamiseks ja mõne punkti korrigeerimiseks. Lisaraha annaks uute kokkulepete sõlmimiseks paremad võimalused.
Uuringu hinnangul pole enam suurt lootust investeeringuteks euroraha saada, sest eurotoetuste maht Eestile väheneb märkimisväärselt.

Hooldekoduteema on samuti kuum
Rõuge vallavanema sõnul sisaldub uuringus väljakutsuv ettepanek moodustada valla hoolekande kompetentsikeskus. Väljakutsuv on ettepanek seetõttu, et see soovitatakse teha Varstu koolimajja, kuhu kolitaks nii Rõuge hooldekodu kui Misso sotsiaalkeskuse kliendid.
Rõuge hooldekodu asub uuringu hinnangul ebafunktsionaalses hoones ja Misso sotsiaalkeskus tuleks üldse maha lammutada.
„Kompetentsikeskuse mõte on iseenesest hea, aga ma ei jääks sellesse füüsilisse ruumi kinni,” viitas vallavanem hellale teemale ehk soovitusele Varstu kool kinni panna. Tema kinnitusel pole midagi viga kortermajas asuval Rõuge hooldekodul. „Toimetab väga hästi ja väike järjekord on ukse taga,” kinnitas ta. Majas tegutsevad ka perearst, apteek ja avahooldustöötaja. Küll on kehvas seisus kortermaja, milles asub Misso sotsiaalkeskus.
Mailis Koger tunnistas aga, et kui vald tahaks sotsiaalhoonete osas midagi ette võtta, siis peale väljapakutu muid võimalusi eriti pole. Riik pakub küll lahkelt hooldekodude (ümber)ehitamise toetust, aga reaalselt pole sellest mingit abi. „Kagu-Eestis saaks toetust vaid napi poole ehitusteks kuluvast rahast ja kui hooldekodu ehituseks kuluks 4,6 miljonit, siis jah ...” nentis Koger. „Raha oli meetmes nii vähe, et polnud mõtet projekti kirjutatagi.” Ka teisi meetmeid pole silmapiiril.

Vallaametnikud ägavad töökoorma all, aga soovitatakse koondada
Uuringus heidetakse ette, et vallavalitsuse kuues osakonnas on kokku 55 täiskoha jagu ameti- ja töökohti. „Bussijuhid, remondimehed, kalmistuvahid ei pea olema vallavalitsuse struktuuris,” tõi vallavanem välja. Samas nentis ta, et lõppkokkuvõttes peab vald nimetatud teenuste eest ikkagi maksma, st töökohtade struktuurist kaotamisel oleks tegu ikkagi n-ö kartulite ühest potinurgast teise tõstmisega.
Lisaks on vallas hoopis tööjõupuudus: otsitakse teede-, hanke- ja õigusspetsialisti ning olemasolevad ametnikud on pigem tööga ülekoormatud. „Võrreldes vana omavalitsusega on bürokraatiat kõvasti juurde tulnud,” nentis vallavanem.
Küll võib jumet olla soovitusel vähendada vallavolikogu liikmete arvu. Seaduse järgi peab neid olema vähemalt 17, Rõuge vallas on aga 27 ja volikogus töötab 9 komisjoni. Volikogu tööjõukulud aastas on 71 000 eurot. Volikogu koosseisu vähendamine ning komisjonide vähendamine poole võrra 2021. aastast oleks kokkuhoid kuni 30 000 eurot aastas.
Vallavanem Mailis Koger tunnistas, et kui ehk viimane välja arvata, reageeriks kogukond valuliselt kõigile soovitatud muudatustele. Midagi peaks aga otsustama, muidu tähendaksid kulutused uuringule mahavisatud raha. „Aga ka see on otsus, kui otsustame, et ei tee mitte midagi,” viitas vallavanem võimalusele, et soovitatud muudatustest ei pruugi ükski volikogus läbi minna.

Kas lasete uuringufirmal oma valda analüüsida?

Kalmer Puusepp, Võru vallavanem

Ei ole plaanis, meil on endal selge visioon, mida on vaja kokku tõmmata. Oleme tegelenud olukorra kaardistamisega, näiteks valla sotsiaalkorteritele tegime nö tiiru peale ja oleme alustanud mittevajalike korterite müügiga. Järgmine mõtlemiskoht on, kas valla 14 raamatukogu peavad kõik olema iga päev kaheksa tundi päevas avatud. Ehk viia raamatukogud ühtse juhtimise alla, nagu on juba tehtud Otepää ja Põlva vallas ning raamatulaenutuse võiks korraldada viisil, et töönädala jooksul laenutatakse raamatuid kaks päeva ühes kohas ja kolm päeva teises kohas.
Hoonetega meil suuri probleeme pole, vaid Sõmerpalu endise vallamaja ülevalpidamine on kulukas. Aga kõike ei saa ju hinnata ainult majanduslikust vaatevinklist, nagu uuringufirmad teevad. Ja kuidas nad peaksid kohalikke asju paremini hindama kui kohalikud inimesed?

Enel Liin, Räpina vallavanem:

Uuringut me küll ei telli. Meil endal on pilt olemas ja valla allasutused räägivad väga hästi ise enda eest. Raamatukogusid pole meie vallas plaanis koondada, küll juurutame keskraamatukogu süsteemi, mis muuhulgas tähendab ühist vallapõhist raamatufondi. See tähendab, et saab teha raamatuvahetust, tellida raamatu Leevilt Mehikoormasse jne.
Koole pole plaanis sulgeda, suuremaid hooneid müüa ega ka teisi suuri ümberkorraldusi teha. Aigu om!

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/07/2019 09:15:27