Küsitlus

Kas mõni su lemmiktoode on hiljuti müügilt kadunud?

Ilm täna
Võru
13°
Põlva
12°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
12°
Tõrva
12°
Võru
11°
Põlva
11°
Otepää
10°
Tartu
10°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
10°
Võru
11°
Põlva
10°
Otepää
Tartu
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva
10°

Põlva haigla kaevab ise sünnitusosakonnale auku?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kui augustist haiglasse lastearsti ei leita, saadetakse sünnitajad Tartusse või Võrru. Fotod: Ülle Harju

Põlva haigla sünnitusosakonna tulevik on tume: kui augustist haiglasse uut lastearsti ei leita, suunatakse sünnitajad Tartusse ja kui väljastpoolt haigekassat osakonna jaoks raha ei anta, siis suletakse see detsembris lõplikult.

„Tegutseme praegu vastavalt Põlva haigla nõukogu otsusele, mille järgi Põlva haigla sünnitusosakond aasta lõpus suletakse,” kinnitas natuke üle kuu aja ametis olnud Põlva haigla uus tegevjuht Margot Bergmann. Samas ei taha ta otsesõnu välja öelda, et soovibki sünnitusosakonna sulgemist.
„Koostame praegu kalkulatsiooni, kui palju täpselt oleks lisarahastust vaja, et sünnitusosakond saaks jätkata,” kinnitas ta. „Kui lisarahastus on tagatud vähemalt järgmiseks viieks aastaks, on Põlva haigla nõukogu valmis sulgemisotsust üle vaatama.”
Kuigi Bergmann väitis Põlva vallavolikogu ees 20. juunil, et haigekassa ei kavatse Põlva haigla sünnitusosakonda aastast 2020 rahastada, selgus juba volikogu istungi lõpuks tõde (haigekassa juhatuse esimees Raul Laane vastas eksminister Tarmo Tamme sõnumile), et haigekassa pole sellist otsust teinud.
Nüüd kinnitas Margot Bergmann, et haigekassa on edastanud seisukoha, kuniks Põlva haigla sünnitusteenust pakub, haigekassa seda ka rahastab. Rahastab aga ikka juhtumipõhiselt ehk sünnituste arvu järgi. Nõutud lisaraha vähemalt viieks aastaks peaks tulema kusagilt mujalt: riigikogu katuserahast, omavalitsustelt, annetustena vms.

Hädavajalik spetsialist puksitakse haiglast minema?
Tundub, et Põlva haigla nõukogu esimees, TÜ kliinikumi haldusjuht Marek Seer ei taha samuti näida sünnitusosakonna kinnipaneku vedurina. Vallavolikogule ütles ta, et sünnitusosakond võiks jätkata, kui lisaks rahale jätkub kvaliteetne teenus ehk on tehniline valmisolek ja pädevad spetsialistid. Üks kvaliteedinõue on operatsiooniploki valmisolek ööpäev läbi, kuid juba volikogus tuli jutuks, et haigla on keskendumas vaid päevakirurgia teenusele. Teine nõutud spetsialist on täiskohaga lastearst.
Seni Põlva haiglas täiskoormusega ülemarsti ja lastearstina töötanud ning ka siseosakonna juhatajat asendanud Margit Rikka lahkub aga augustist töölt. Et praegu otsib Põlva haigla konkursiga vaid ravijuhti (st ülemarsti ametikoht koondati), tekkis küsimus, kas Margit Rikka puksitakse sihilikult haiglast minema.
„Kindlasti mitte, Margit Rikka on Põlva haigla raudvara, temaga sai korduvalt räägitud ja alguses ta ka ütles, et jääb,” väitis Margot Bergmann. „Me pakkusime talle sisuliselt täpselt senist tööd, lastearsti ja ravijuhi kohta, ainult koormused oleksime üle vaadanud, palju pediaatri ja palju ravijuhi tööd on. Kui ta teatas otsusest ära minna, küsisime veel kord, et ehk ta mõtleb siiski ümber.”
Miks siis Margit Rikka ei võinud oma senist tööd seniste lepingute alusel lihtsalt edasi teha? „Haiglates on tänapäeval ravijuhid, mitte ülemarstid,” pareeris Margot Bergmann. „Lisaks hakkavad Põlva haigla juhtivtöötajad sarnaselt emahaiglaga oma ülesandeid täitma tähtajaliselt.”
„Loobumise peapõhjus on see, et mul pole enam haigla nõukogu toetust ega oma meeskonda,” selgitas Margit Rikka lahkumisotsust, viidates senise haiglajuhi Koit Jostovi üle parda viskamisele.
Põlva haigla uue tööpakkumise kohta nõustus Margit Rikka avalikustama vaid seda, et see polnud vastuvõetav. „Kui oleks tahetud, et ma jätkaksin, oleks jäetud läbirääkimisruumi, aga seda ei tehtud,” lisas ta, vihjates sellele, et pakkumise sisuks polnud siiski täpselt senine töö, nagu Margot Bergmann väitis.
LõunaLehele teadaolevalt ei pakutud Margit Rikkale täiskoormusega ravijuhikohta. Kui suure koormusega lastearstikohta Rikkale pakuti, pole osalised samuti nõus avalikustama, küll tunnistas Margot Bergmann Põlva volikogu ees, et „täiskohaga pediaatrit pole Põlva haiglale tarviski”.
Bergmann põhjendas seda asjaoluga, et haiglas on tööl ka 0,4 kohaga töötav pediaater. Lisaks vihjab pakkumise sisule Margot Bergmanni selgitus otsitava ravijuhi kohta, kellelt soovitakse samuti lisaks eriarstitööd: „Lähtume oma tööajas seadusest ja pakume inimesele kokku 1,0 ametikohta. Kui eriarstitööd kujuneb 0,3 koormusega, siis sinna kõrvale ravijuht moodustab 0,7 koormuse. Oleneb täpselt sellest, millise profiiliga me ravijuhi leiame ning milline on hetkel eriarstivajadus.”
Jäikuse tagajärg on aga käes: augustist pole võib-olla haiglas üldse lastearsti, sest see teine pediaater läheb kaheks nädalaks puhkusele.

Sünnitusosakond läheb kinni juba augustist?

Kui ravijuhi loodab Margot Bergmann leida, siis lastearsti silmapiiril pole. „Ootame ravijuhi ära, tema hakkab lastearsti aktiivsemalt otsima,” selgitas ta. „Augustist on teda aga küll raske saada, sunniviisiliselt ju kedagi Põlvasse saata ei saa. TÜ kliinikumile oleme abipalve saatnud, et nad aitaksid meil alates augustist pediaatri valveid katta.”
Kui pediaatrit pole, siis paneb aga sünnitusosakond uksed kinni. „Suuname siis sünnitajad Tartusse,” tunnistas Margot Bergmann. „Haiglajuhina pole ma valmis võtma vastutust, kui lastearsti puudumise tõttu peaks midagi halba juhtuma, ja günekoloogid pole samuti valmis sellist vastutust võtma.”
„Olen sünnitusosakonna pärast sügavalt mures,” ütles Margit Rikka, kelle hinnangul saaks osavalt kommunikeerides osakonna sulgemise tema kraesse keerata. „Vastutus praegu haiglas toimuva üle on aga Põlva haigla nõukogul, milles on 51% otsustusõigus Tartu ülikooli kliinikumil,” kinnitas 16 aastat Põlva haiglat juhtinud Rikka.

Saatanlikud arvud

Põlva vallavolikogu koguneb hiljemalt augusti lõpus, et vormistada riigikogu sotsiaalkomisjonile pöördumine sünnitusosakonna jätkamise sooviga. Ettevõtmist veab eksminister, Põlva vallavolikogu liige Tarmo Tamm, kes praegu poliitikutest ainukesena sünnitusosakonna eest jõuliselt võitleb. Lisaks on sel teemal sõna võtnud volikogu liige Igor Taro. Teised poliitikud vaikivad nagu kuldid rukkis.
Kodanikuliikumine „Põlva sünnitusosakonna kaitseks” andis haiglale edasi sõnumi sünnitusosakonna tähtsusest, viidates ka osakonna toetuseks kogutud ligi 10 000 allkirjale. Üks liikumise juhte Mari-Liisa Parder kirjutas samanimelises sotsiaalmeediagrupis diplomaatiliselt, et „leppisime kokku, et kui haigla eelarve selgemaks saab, anna uus juht meile teada, millised on konkreetsed murekohad, mida on tarvis lahendada, ning jätkame seejärel lahenduste ja võimaluste otsimist”.
Selgitamine võtab aga aega ja see tiksub sünnitusosakonna kahjuks. Mäletatavasti käisid Valga sünnitusosakonna sulgejad trumbina välja väite, et juulis ei olnud haiglas ühtegi sünnitust. Tõsiasja, et valgakad sünnitasid juulis sunnitult Tartus, ei suutnud meedia võimendada. Nüüd ähvardab samasse auku kukkumine ka Põlva sünnitusosakonda: juhul kui põlvakad on augustist sunnitud sünnitama Tartus või Võrus, need sünnid Põlva omadena kirja ei lähe. Tarmo Tamme võidukas raport Põlva sünnituste arvu kasvust võrreldes mullusega (eilseks oli haiglas sündinud 133 last, mis on +15 võrreldes 2018. aasta sama ajaga – ÜH), moondub siis Phyrrose võiduks.
Kuna mitme aasta kaugusel on nii kohalikud kui riigikogu valimised, pole poliitikud niigi eriti varmad sünnitusosakonna nimel pükstest välja hüppama.
Enne riigikogu valimisi ülilahkelt katuseraha jaganud valitsus eraldas Põlva haiglale sünnitusosakonna jätkamiseks 200 000 eurot. Sellest kaeti nii sünnitusosakonna mullune kahjum 40 682 eurot kui ka kirurgiaosakonna miinus 143 000 eurot, väitsid haiglajuhid volikogu ees.
Põlva haigla nõukogu soov saada lisaraha tavapärase ühe aasta asemel korraga viieks aastaks tähendaks suuremat erakorralist rahasüsti, kui suurt täpselt, pole haigla suutnud veel kokku rehkendada. Riigi tagaotsa torgivad aga Põlva naiste asemel sundpuhkusele saadetud Ida-Virumaa põlevkivikaevurid, kelle rahustamiseks kulub marjaks ära iga ripakil olev sent. Kohalikel omavalitsustel aga lihtsalt pole sellises suurusjärgus raha välja käia.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/07/2019 09:27:23

Lisa kommentaar