Küsitlus

Kas Põlvas peab saama sünnitada?

Ilm täna
Võru
24°
Põlva
24°
Otepää
23°
Tartu
23°
Antsla
24°
Valga
24°
Räpina
23°
Tõrva
23°
Võru
24°
Põlva
24°
Otepää
23°
Tartu
23°
Antsla
24°
Valga
24°
Räpina
23°
Tõrva
23°
Võru
21°
Põlva
21°
Otepää
20°
Tartu
21°
Antsla
20°
Valga
20°
Räpina
21°
Tõrva
20°

Valga Puu ja EMÜ alustasid pikaajalist koostööd metsaistandike arendamiseks

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Vasakult: Reimo Lutter, Andres Olesk, Mait Klaassen ja Hardi Tullus. Foto: Mari-Liis Koemets

Graanul Invest gruppi kuuluv Valga Puu ja Eesti Maaülikool allkirjastasid täna, 15. juulil kümneaastase koostööleppe, millega asub Valga Puu toetama lehtpuupuistute selektsiooni ja majandamise teadusprojekti.

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Hardi Tulluse juhitav töörühm on juba aastaid teinud katseid kiirekasvuliste lehtpuudega Eesti kliima- ja mullatingimustes. Teadustöö tulemusel on metsateadlastel välja pakkuda pikaajalised katsetulemused arukase, hübriidhaava ja sanglepa kasvatamiseks.

„Aitame välja valida kiirekasvulised puud, mis sobivad meie kliima ning piirkonna mullastikuga,” selgitas teadusprojekti olemust professor Tullus. Töörühm on aastate jooksul publitseerinud üle 30 teadusartikli rahvusvahelistes teadusajakirjades ning juhtinud teadusprojekte, mis käsitlevad just väheväärtuslikele põllumaadele rajatud kiirekasvuliste lehtpuuistandike produktsiooni, elurikkust, süsiniku sidumise võimet ja ökonoomikat.

„Tunnen heameelt, et väärikas metsaettevõte tunneb elavat huvi ülikoolis tehtava teaduse vastu ning on valmis sellesse ka panustama,“ kommenteeris professor Tullus koostööd Valga Puuga.

Uurimisrühma teadustulemusi soovib oma tegevuses rakendada 20-aastase kogemusega metsamajandusettevõte Valga Puu, et rajada Lõuna-Eestisse haiguskindlad ning heade tüveomadustega metsaistandikud. Ettevõttel on maaüksusi, mille koosseisus olevatele söötis maadele ei ole praegu väga head rakendust, kuid millele soovitakse läbi kiirekasvuliste lehtpuude uurimisrühma teadustöö leida sobivad lahendused. Valga Puu pikaajaline eesmärk on põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastamine sobiva puuliigiga.

„Lisaks metsanduslikele eesmärkidele aitab koostöö maaülikooliga ennetada võimalikke vigu, sest metsanduses kulub nende parandamisele väga pikk aeg,“ selgitas Valga Puu juht Andres Olesk. Olesk on arvamusel, et plantatsioonilisel metsandusel on tulevikus koht ka Eestis. „Ligi pool maailma tööstuslikult kasutatavast puidust tuleb puupõldudelt ning see on ainus reaalne alternatiiv olukorras, kus kaitsemetsade osakaal kasvab.“

Koostööleppe esimene etapp Eesti Maaülikooli ja Valga Puu vahel sõlmitakse neljaks aastaks ning selle maht on 60 000 eurot. Vastavalt varem sõlmitud heade kavatsuste protokollile jätkavad teadlased ka pärast seda rajatud puistutes mõõtmisi ning töötavad välja pikaajalised majandamissoovitused uute katsealade rajamiseks. Koostöö kogumahuks kujuneb enam kui 100 000 eurot.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/07/2019 12:12:05

Lisa kommentaar