Küsitlus

Kas psüühiliste erivajadustega inimeste kodu sobib rahvarohkesse elamurajooni?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Uitmõttest vormus „Suidsusanna-sümfoonia“

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Meeleolu loomine „Suidsusannasümfoonia“ proovis, vasakul lavastaja Tarmo Tagamets. Foto: Anneli Ivaste

Vanal Võrumaal sündinud ainulaadne uus Eesti muusikalavastus „Suidsusannasümfoonia“ valmistub maailmaesiettekandeks – Eesti Filharmoonia kammerkoor toob Märt-Matis Lille muusikaga lavateose esimest korda vaatajate ette 2. augustil Mooste folgikojas.

Lavastaja Tarmo Tagametsa juhtimisel käivad proovid näitlejate ja filharmoonia kammerkooriga, etendustel sekundeerib elavale muusikale ettesalvestatud muusika Eesti riikliku sümfooniaorkestri mängijatelt.
Triinu Laan (projektijuht) rääkis sümfoonia tekkeloost, et esimesena ütles suitsusaunasümfoonia sõna välja Uma Lehe peatoimetaja Jan Rahman. „Ütles ja tõenäoliselt unustas. Mina aga ei saanud öösel magada: unistasin sellest, kuidas oleks võimalik mulle tuttav ja armas suitsusaunaõhkkond ja -helid võtta kaasa kontserdisaalis toimuvasse nüüdis- ja pärimusmuusikat ühendavasse muusikalisse etendusse,“ selgitas Triinu Laan.
„Idee oli luua muusikateos, mis peegeldab suitsusauna olemust ja õhkkonda, tuua see kontserdisaali. Koos Mari Kalkuni ja Anna Hintsiga esitasime idee Eesti Vabariik 100 muusikaürituste ideevõistlusele. Meie heliloojaks oli Märt-Matis Lill. Kuna Eesti Filharmoonia kammerkoor oli samuti esitanud Märt-Matis Lillega ühe idee samale konkursile, siis tehti ettepanek tulevaste projektide ühendamiseks,“ rääkis ta.
„Sealt saigi alguse kontakt filharmoonia kammerkooriga. Nüüdseks on valminud suurteos „Suidusannasümfoonia“, kus kasutatakse Lõuna-Eesti pärimust ja Hasso Krulli luulet. Helilooja soovil on libretos ka „Kalevala“ mõnede runode tõlked, kus on saunateema sees. Jaan Kaplinski tõlkis need võru keelde. „Kalevala“ toob juurde mütoloogilise poole ja kangelaslood. Minu jaoks oli see alguses võõras, kuid Jaani suurepärased tõlked võru keelde rõõmustasid mind väga,“ tutvustas Triinu Laan sümfoonia sisu.
Esiettekande aegu on Moostes ka suitsusaunapäevad. Nende päevade raames korraldatakse ekskursioone, tutvutakse saunakultuuriga. Toimuvad erinevad töötoad, näiteks saunakütmise ja saunavihtade tegemise omad.
Näitleja Lauli Otsar rääkis, kuidas ta sellesse lavastusse sattus: „Esialgu helistas mulle Taago Tubin, kes pidi esmalt seda lavastama. Ja kui ta ütles mulle, et see on Märt-Matis Lille muusika, et see on võrukeelne, et seal esineb filharmoonia kammerkoor, seal on Meelika Hainsoo ja Mari Kalkun, siis olin juba müüdud. See, et lavastaja vahetus, ei muutnud minu otsust.“
Tarmo Tagametsaga on Lauli Otsar varemgi, juba enne lavakunstikooli koostööd teinud. „Põhimõtteliselt sai kokku vana kamp Sten Karpovi ja Agu Trollaga. Tore on teha tööd inimestega, kellega sain teatrit teha enne lavakat.“
Sten Karpov on lõpetanud Viljandi kultuuriakadeemia, Agu Trolla on välja kasvanud Võru linnateatrist/teatriateljeest.
Mida teevad näitlejad sümfoonias? Näitlejate roll on pigem olla taustajõud. Tekst on küll võrukeelne, kuid osa teksti on ka kirjakeeles. „Meil Steniga isegi nii palju teksti ei ole, meil on pigem visuaalne vaatemäng.“
Lauli Otsari roll on olla Naine. „Olen lihtsalt naiskuju. Kuna juttu on maailma loomisest, siis mina kehastan Naise rolli maailma loomisel.“ Sten Karpov on Mees, kehastab mehekuju. Agu Trolla mängib Vanaisa. Proovid on kestnud juba peaaegu aasta algusest peale.
Lauli Otsari sõnutsi teksti omandada ei ole keeruline, sest võru keel on ju selge. Kuigi ikka esineb aeg-ajalt sõnu, mida ta ei tea, millega pole varem kokku puutunud, siis ta küsib üle, mis see või teine sõna täpselt tähendab.
Etendusest endast oli näitlejal veel raske rääkida, sest kõik oli intervjuu tegemise ajal veel kujunemisjärgus.
„Kõik need motiivid, mis Märt-Matis on sümfooniasse sisse kirjutanud, on seotud saunaga. „Kalevalas“ on palju stseene, kus käidi saunas või on saunaga seotud, ja ta on seeläbi kirjutanud kokku oma loo. Sellise maailma loomise loo. Lihtsalt sauna kaudu,“ mõtiskles Lauli Otsar.
Sümfoonia on inspireeritud Lõuna-Eesti pärimusest, „Kalevalast” ja Hasso Krulli eeposest „Kui kivid olid veel pehmed”.
Praeguseks on Lauli Otsar vabakutseline näitleja, mängib nii Kuressaares, Pärnus kui ka Tallinnas.
Kui tihti ise suitsusaunas käid?
„Oi kui kahju, ma ei satu sinna peaaegu üldse,“ ohkas Otsar. „Mul on tõesti sellest nii kahju. Kuna elan Tallinnas, siis ma ei satu üldse kohtagi, kus on suitsusaun kuskil lähedal. Võrumaal olen küll suitsusaunas käinud, kuid see oli tõesti väga ammu. Loodan, et nüüd tekib võimalus jälle minna.“
Mis on suitsusauna fenomen, miks ta on meie pärimuskultuuris nii olulisel kohal?
„Nagu sümfooniastki välja tuleb – saunaga on seotud sünd, saunaga on seotud surm. Kogu eluring. Käisime perega vahepeal Jaapanis. Seal on kuumaveeallikad, kus käiakse ka mediteerimas, neil on ka teetseremoonia.
Mis on Eestis? Saunas on täpselt samamoodi. Sa lihtsalt lähed sinna, sa mediteerid, sa tühjendad oma pead, puhastad oma vaimu, oma keha. See võrdlus mul tekkis. Miks on saun nii oluline? Meie kliimas saad ka lihtsalt sooja,“ tõdes Lauli Otsar naerdes.
„Suidsusannasümfoonia“ on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.

„Suidsusannasümfoonia“

Helilooja Märt-Matis Lill.
Dirigent Kaspars Putniņš.
Lavastaja Tarmo Tagamets (Rakvere teater).
Kunstnik Liisa Soolepp.
Valguskunstnikud Mari-Riin Paavo (Ugala) ja Sander Aleks Paavo (Ugala).
Elektroonika: Tammo Sumera.
Libreto: Märt-Matis Lill ja Taago Tubin (Ugala).
Esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ERSO muusikud (lindilt ja live’is), pärimusmuusikud Mari Kalkun ja Meelika Hainsoo ning näitlejad Lauli Otsar, Sten Karpov (Endla) ja Agu Trolla.

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 18/07/2019 09:06:26

Lisa kommentaar