Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Aasta talu ja parim alternatiivtalu on Võrumaal, noortalunik Valgamaal

Tunnustamise järel tehti ühispilt: (vasakult) Maris Kivistik, Ivar Rosenberg, Jaana Rosenberg, nende tütred Kaisa ja Liisa. Foto: Mari-Anne Leht

Läinud laupäeval 28. üle-eestilisel talupäeval Ida-Virumaal tunnustas Eestimaa talupidajate keskliit aasta taluks Roosu ja parimaks alternatiivtaluks Uue- Saaluse Võrumaalt, parim noortalunik on Mooratsi pere Valgamaal.

Aasta talu 2019 tiitliga tunnustati Roosu talu Sõmerpalu kandist Võru vallast. Tunnustuse võttis vastu noorperemees Ivar Rosenberg abikaasa Jaana ning tütarde Kaisa ja Liisaga. Peremees-perenaine Aivar ja Maarika Rosenberg olid sel päeval Sulbi vabaajakeskuses toimunud üritusega hõivatud.
Roosu talus tegeletakse kolme valdkonnaga. Talul on üle 600 hektari maad, millest pool on mahevilja all, ülejäänud osal kasvab ristik ja karjatatakse lambaid. Talu kasutab maad külvikorras, mis tähendab, et kaks aastat kasvatatakse poolel pinnal ristikut, selle järel läheb maa talivilja alla. „Külvikord on väga oluline, sest siis on umbrohtu vähem, maa saab puhata, mullaviljakus suureneb. Regulaarne maa kasutamise vahetamine vähendab parasiite ka lammastel, keda karjatame ristikupõllul,” selgitas noorperemees.
Lambaid on talul üle 300 ja lihaveiseid üle 30. „Mina tegelengi ainult loomadega, sest kui vaatan lambale otsa, saan temast aru, kuid vahel ei saa inimestest aru,” märkis Jaana Rosenberg. Ta tunnistas, et hoolimata loomadega tegelemisest ei põe ta nende jäädava mineku eel, kuna lambad ja veised on tootmisloomad. Lambaid müüvad nad vahendusfirma kaudu Hollandisse, lihaveiseid müüakse OÜ Baltic Vianco kaudu.
Ivar Rosenberg ütles, et nad ei plaani maa pindala suurendada ja seda ei ole ka võimalik, küll võib kasvada lammaste ja lihaveiste hulk.
Ta märkis, et on talus traktoriga töötades kasvanud ja talutöid õppinud neid pidevalt tehes.
Roosul on tööde tegemine aja jooksul välja kujunenud nii, et noorperemees teeb põllutööd, peremees tegeleb raha ja raamatupidamise poolega, noorperenaine loomadega ning palgatööl käiv perenaine vabal ajal lastelastega, toimetab Sulbi vabaajakeskuses ja tegeleb talu kahe hobusega.
Sajandivahetusel suleti Sulbi algkool ja Roosu talu sai selle oksjonilt osta. Talus on 40 majutuskohta ning saal, kus toimuvad pulma- ja sünnipäevapeod. Majas harjutab naiste lauluansambel Helin ja tantsuansambel Mari, koos käib Sulbi külateatri kollektiiv, lapsed käivad mitmesugustes ringides. Noorperemees Ivari juhendamisel tegutseb judoring.
Majaesisel platsil korraldatakse mihklipäevalaata ja peetakse Sulbi küla jaanituld.
Ivar Rosenberg ütles, et tublid on ka talus töötajad: kokk Margit Musika, 20 aastat talus töötanud Ermo Sisask, samuti temast vähem aega töötanud Jaago Tappo.
Roosu alustas kolme hektariga 1996. aastal.

Veini tootmine on hobi

Parimaks alternatiivtaluks tunnistati Uue-Saaluse veinitalu Rõuge vallast. Talus alustati suurema koguse veini tegemisega alles 2017. aasta juunis, kuid oma tarbeks on bioloogid Maris ja Mati Kivistik teinud veini aastaid.
Kui nad 1990ndate alguses Tartu ülikooli lõpetamise ja pooleaastase Jõgevamaal töötamise järel Võrru tulid, ostsid paari aasta möödudes suvekoduks Uue-Saaluse mõisa moonakamaja koos maaga, kuhu sajandivahetusel rajasid astelpajuistanduse. Uue-Saaluse sai nende ainsaks koduks kolm aastat tagasi.
Auhinna võttis vastu Maris, sest Mati oli samal ajal üleriigilisel jahimeeste kokkutulekul Läänemaal.
„Viis aastat tagasi käisime Matiga 25. pulma-aastapäeva tähistamas Kreeta saarel, seal külastasime ühte väikest veinitalu, kus tekkiski mõte, et ka meil võiks selline talu olla,” meenutas ta idee sündi.
Kreetalt naastes hakati mõtlema, kuidas ja kust veini tootmiseks vajalikke seadmeid osta, ning õpiti internetist veinitegemise tehnoloogiat. Kasuks tulid ka ülikoolis omandatud keemia- ja mikrobioloogiateadmised. Üks asi on teha veidi enda tarbeks, teine asi on teha seda suuremas koguses müügiks.
„Seadmeid saime nii Sloveeniast kui ka Itaaliast,” meenutas perenaine ja lisas, et veini tootmiseks tuli ka kunagises moonakamajas kapitaalseid ümberehitustöid teha.
Tõeline n-ö magistritöö ootas neid tegevuslubade taotluste kirjutamisel. Maksu- ja tolliametilt tuli taotleda aktsiisilao tegevusluba ning veterinaar- ja toiduametilt tegevusluba, kokku üle 30 A4-formaadis lehekülje teksti. Iga kuu tuleb neil kirjutada aruanne maksu- ja tolliametile muutustest aktsiisilaos.
Lubade kättesaamise järel algas tootmine, esimene müügiks toodetud vein oli vahuvein rabarberist.
Tänavuseks tootmismahuks kujuneb Uue-Saalusel üle 6000 pudeli puuvilja- ja marjaveine. Nimekirjas on 10 sorti veini. Jõuluks on plaanis hõõgveini ja tulevikus astelpajumarjadest vahuveini teha. Astelpaju, õunad, pihlakad ja veidi viinamarju on omast käest, ümbruskonnast ostetakse musta sõstart ja rabarberit.
Toodangut müüakse kohapeal ja e-poes, samuti Lõuna-Eesti poodidele ja kohvikutele. Ekspordiks on selle maht liiga väike. Kiiremini lõpeb rabarberi-vahuvein, mis on intensiivse ja puhta rabarberimaitsega, mustsõstra-vaarikavein kaob riiulitelt samuti ruttu.
Huvilistele näidatakse veini tootmisprotsessi, talu ümbrust ja mõisaparki.
Maris Kivistik ütles, et nad on talus ise hakkama saanud ning veini tootmine on mõlemale põnevaks hobiks.

Parim noortalunik: tunnustus motiveerib

Parima noortaluniku tiitliga pärjati Marina ja Mehis Visnapuu, kes elavad Mooratsi talus Lüllemäel Valga vallas.
Mehis Visnapuu tuli vanaisa juurde Mooratsi tallu tosin aastat tagasi, kuid viimased paar aastat, vanaisa lahkumise järel toimetavad Marinaga kahekesi.
Kaera, nisu ja rukki all on 250 hektarit. „Kuplite vahel ei ole viljakasvatamine majanduslikult eriti tulus, kuid maa tuleb korras hoida,” märkis peremees. Ta lisas, et talle on oluline, et näeb igalt künkalt uut vaadet.
Talus on 30–40 amme, koos isa Silver Visnapuu Antsla vallas asuva Alakunnu taluga on neil kokku 500 lihaveist, kellest osa hooldab praegugi Pärnu rannaniite. Poja talu maa piirgi ühtib isa talu maa piiriga.
Mooratsi talus on tööpäevad soojal ajal 12–16 tundi pikad, sügisest kevadeni saab kümnega hakkama. Abikaasa Marinagi ei toimeta ainult toas, ta sõidab traktoriga ja söödab loomi. „Kui on tahtmine tööd teha ja süda õiges kohas, on lihtne maal hakkama saada, kui neid ei ole, on keeruline,” lausus aasta noortalunik, kelle sõnul on tunnustus neile motivatsiooniks. „Hea, et maal tegutsevaid noori märgatakse, nii võib neid maale juurde tulla,” sõnas Mehis Visnapuu.


KOMMENTAAR

Marika Parv, Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht:

Roosu talu panus tootmise ja kohaliku elu edendamise kõrval on olnud suur ka taluliidu arengus. 26. aastat toimunud maakonna künnivõistluse eestvedajaks on olnud Roosu pererahvas.
Sulbis toimuv mihklilaat on aastaid kokku toonud ettevõtjaid. Kui üks talu aitab kohaliku elu vanu tavasid säilitada ja hoiab elu külas virge, võib seda nimetada maa soolaks.
Uue-Saaluse pererahvas on aktiivne Uma Meki toidumärgi propageerija. Talu pererahvas on avatud, arendab teadlikult tootmist ja on leidnud võimaluse kohaliku tooraine kasutamiseks.
Igal aastal oleme uusi talusid konkursile otsinud ja ka leidnud. Esimene tunnustus tuli maakonda 2005. aastal. 2014. aastal olid parim tootmis-, parim alternatiivtalu ning parim noortalunik Võrumaalt, vaid 2008. aastal ei jagunud meile midagi.
Aastate jooksul on tunnustatud maakonna viit tootmis-, 11 alternatiivtalu ja nelja noortalunikku.
Taluliit peab oma liikmeid märkama, tunnustama ja nende eest seisma, sest talupered töötavad pingsalt.
Loodan, et ka kohalikul tasandil hakatakse väikeettevõtteid enam märkama, sest nad hoiavad elu piirkonnas.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 18/07/2019 09:12:08

Lisa kommentaar