Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Legendaarne koolimaja läheb lammutamisele, asemele kerkib kaks hooldekodu

Legendaarne Põlva „metsakool” lammutatakse. Foto: Ülle Harju

Riik toetab enam kui 1,1 miljoni euroga kahe energiatõhusa hooldekodu rajamist Põlvasse, enne seda lammutatakse Põlva keskkooli hoone, milleks kulub 160 000 eurot.

„Hooldekodud tulevad sinna metsaserva, mitte päris kooli asemele,” selgitasid Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma ja arenduse peaspetsialist Kaire Kalk, viibates umbkaudu staadioni taha. Kuna ehitusprojekti veel pole, on ka täpne koht lahtine. Et hooldekodud kerkivad rohelust täis koolikinnistule, see on kindel – rahastajad andsid asukohavaliku eest projektidele maksimumpunktid. Samuti oli toetuse eelduseks ühe energiat raiskava hoone lammutamine. Legendaarsest „metsakoolist” jätab vald alles spordisaali koos selle all asuva köögiga, hoone eraldatakse hooldekodudest kõrghaljastusega.
Hooldekodudeks valmivad kaks 20-kohalist liginullenergiahoonet, millest üks on kavandatud dementsetele eakatele. „Ehitame nad koos – üks detailplaneering, üks ehitushange –, et kulusid kokku hoida,” selgitas Kaire Kalk.
Helen Metsma sõnul ehitatakse väikesed, kodulähedaste elamistingimustega hooldekodud, kus pooled toad on ühekohalised. „Üks tingimustest oli, et igas majas oleks kööginurk, et soovi korral oleks võimalus ise süüa teha,” märkis ta. „Ühtegi treppi ei tohi olla, et liikumisraskustega hooldatavad ja nende külalised saaksid majas probleemideta liikuda.”
Dementsetele mõeldud hooldekodu saab olema veelgi rohkem erivajaduste tarvis kohandatud: veekraanid jäävad pärast kasutamist ise kinni, ustel on liikumisandurid, hooldekodul peab ümber olema kindel aed jne.
Kummagi hooldekoduprojekti kogumaksumus on 880 000 eurot, millest toetus on 572 000 eurot. Seega tuleb Põlva vallal endal koolimaja lammutamiseks ja hooldekodude ehituseks kokku välja käia üle 600 000 euro.

Ehitus võtab aega
Kaire Kalk ütles, et pärast rahastusotsust on nüüd järgmine samm uus detailplaneering, mille kehtestamine võib võtta aega kuni kaheksa kuud. Vald loodab siiski nii selle kui ka ehitusprojektiga aasta lõpuks ühele poole saada. Seejärel algab ehitaja otsimine, hooldekodud peavad valmima hiljemalt 31. juuliks 2022.
Kahes hooldekodus saavad tööd kümmekond töötajat, kelle otsimise ja koolitamisega hakkab vald tegelema aasta-paari pärast. „Neile tulevad väga hea töötingimused,” kinnitas Helen Metsma. Hooldustöötaja tunnitasu on Põlva vallas praegu 4,4–5,5 eurot.
Tulevikus plaanib vald viia hooldekodud ka ühise juhtimise alla. „See oleks mõistlik ja aitaks ühetaoliselt majandada,” leidis Helen Metsma.

Hooldekodukohtade vajadus kasvab pidevalt
Helen Metsma ütles, et suurt investeeringut ajendas tegema hooldekodukohtade nappus. „Valla kolmest hooldekodust on Ahja väga väike (15 kohta) ja see asub kortermajas. Põlva hooldekodu (38 kohta) on haigla ruumides, kus samuti on hulk probleeme. Laheda sotsiaalkeskuses on 42 kohta. Elanikkond vananeb ja hooldekodukohti on niikuinii juurde vaja,” selgitas ta. „Dementsetega on mure üle Eesti.”
Praegu võtab Põlva vallas ka tavalise hooldekodukoha saamine aega, rääkimata dementsele koha leidmisest. „Mingil hetkel oli Põlva hooldekodu järjekorras 20 inimest, aga inimesed pannakse korraga mitme hooldekodu järjekorda ja ta läheb sinna, kus esimesena koha saab,” selgitas Metsma.
Tema sõnul kasvab pidevalt nii hooldekodukohtade vajadus kui ka valla koormus kohatasu kompenseerimisel. Põlva valla hooldekodudes on kohatasu 650–680 eurot. „Keskmine pension on 400–500 eurot. Kui inimene on vähe tööl käinud, on pension isegi vaid 300 eurot,” nentis Helen Metsma. Kuna sugulased ei jõua pahatihti sadu eurosid kuus juurde maksta, siis aitabki vald praegu 60–70 inimese hooldekodukoha eest tasuda.
Helen Metsma märkis, et hooldekodusse paigutatakse inimene viimases hädas ja abi vajavate eakate toetamiseks on ka teisi viise. Põlva vallas toimib väga hästi koduhooldusteenus: eakatele toitu viimas ja muidu abiks käib seitse koduhooldustöötajat. Lisaks kohandatakse riigi raha toel puuetega inimeste kodusid, mullu 23 kodu. „Kõik soovijad said toetust, sel aastal on aga avaldusi juba 67, aga riigipoolse rahaeraldise järgi saame toetada vaid ligikaudu 33 kodu kohandamist,” nentis Helen Metsma. „Loodame, et projekt jätkub ka järgmisel aastal.”
Kõige rohkem on kohandamise käigus kortermajade vannitubadesse paigaldatud vanni asemel dušinurk, kaotatud lävepakke ja ehitatud uksi laiemaks, kolme kortermaja trepikotta paigaldati tõstuk ratastoolis inimeste liikumisvõimaluste parandamiseks. „Kehva tervisega ja liikumisraskustega inimene ei saa lihtsalt vanni sisse,” märkis Helen Metsma. Tema sõnul tuleb lisaks teha ka torutöid ja viimistlust, mistõttu on tegu kalli ettevõtmisega. Näiteks ühe vannitoa kohandamiseks kulub ligi 4200 eurot, mille sees on 15% valla omaosalust.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/07/2019 09:45:53

Lisa kommentaar