Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Roosikul käivad Juhan Jaigi loomingul põhinevate lavastuste peaproovid

Foto: MTÜ Müüdud Naer

Võrumaal Roosiku koolihoones algasid sellel nädalal Juhan Jaiki 120. sünniaastapäevale pühendatud lühilavastuste peaproovid. 8. augustil esietenduvad ühest Võrumaa omanäolisemaist kirjanikust inspireeritud lavastused „Mis Sa tont vahid!“ ja „Jutuvestja lahkumine“, mille toob publiku ette võro keelt ja kultuuri hindava sõpruskonna eestvedamisel MTÜ Müüdud Naer.

Juhan Jaigi Võrumaaga seotud lood on mitmekülgsed, tundliku keelega ja laetud erilise müstifikatsiooniga. Jaik on eesti kirjanduses omaette nähtus, kes on suutnud siduda oma loomingus nii religiooni, folkloori kui ka müstika paeluvaks realismiks. Tema maagiline kirjutamisviis elustab tõetruult tondid, inimesed ja loomad ühte maailma, igaüks oma probleemide, tunnete ja rõõmudega. MTÜ eestvedamisel valmib Juhan Jaigi loomingust inspireeritud kaks erinevat näidenditeksti. Vootele Ruusmaa ja Urmas Lennuki näidendites elustub kirjanik ühe peategelasena, kes kohtub oma tontidega ning mõtestab lahti elu, oma jutte, saladusi ja Võrumaad.

Lavastuses „Mis Sa tont vahid!” kohtuvad Juhan Jaik ja Tont Jutsivurr. Jaik mõtiskleb antud lavastuses elust, usust, uskumisest ning arutleb Inimese üle, kes loob enda ümber olevat reaalsust. Tont Jutsivurr sümboliseerib lavastuses aga kõike seda, millest Juhan ei soovi veel lahkuda. 

„Lugedes tema raamatuid ja elulugu, jäid mind painama tema mõtted: „...minust sai parandamatu unistaja oma teiste eest varjat siseilmaga” ja „Kui paradoksaalne – selleks, et võida jääda ausaks oma maa ees, pead ta selle suurimal hädahetkel jätma maha.” Need esiletoodud read iseloomustavad Juhan Jaiki minu jaoks kõige tabavamalt. Neis on teadmine elu mitmeplaanilisusest ja hoomamatusest, ja mis kõige tähtsam tema puhul - vankumatut usk,“ ütleb autor ja lavastaja Vootele Ruusmaa.

Urmas Lennuki kirjutatud ja lavastatud „Jutuvestja lahkumine“ räägib loo ajast, mil Juhan Jaik on koos perega põgenenud Eestist. Ta peatub pärast eksirännakuid lõpuks Rootsis - Berga Säteri mõisas. Mees vajaks hädasti ajuoperatsiooni Stockholmis, kuid Jaikide perel puudub selleks raha. 

„Mis Juhani puhul kõige rohkem üllatas oli tema suuremeelsus ja kompromissitus. Juba kooliajal sattus ta valitseva võimuga pahuksisse, sest tema arvates polnud see võim õiglane. Sellest piisas, et kirjanik mitmeks aastaks asumisele saadeti. Hiljem kodumaale naastes, loobus ta oma osast päritud talus õdede ja vendade kasuks, sest ta ei tundunud endale talupidajana ja asus hoopis kirjanikuteele. Sellised suuremeelsed loobumised pole just eestlaste hulgas sagedased. Võiks ju arvata, et täiskasvanu ja isana tekib inimesele juurde alalhoidlikku meelt ja ta suudab kergemini leppida ka mitte kõige õiglasemate nähtustega. Siiski jäi Juhan iseendaks ja riskis ka edaspidi enda ja pere heaoluga ainult selleks, et õiglus võidule pääseks. Nõnda sündiski lühinäidend „Jutuvestja lahkumine”, mille abil me trupiga seda õiglust ja mängurõõmu armastavat meest lunastada püüame.” räägib Lennuk oma mõtetest Jaigist.

Kogu lavastuse trupi moodustavad Lõuna-Eesti taustaga teatritegijad. Lavastajateks on Urmas Lennuk (Rakvere Teater), Vootele Ruusmaa ja Tarmo Tagamets (Rakvere Teater) ning kunstnikuks Tuuli Tubin McGinley. Lavastustes mängivad Toomas Suuman (Rakvere Teater), Imre Õunapuu (Rakvere Teater), Andres Lepik, Liisa Aibel (Rakvere Teater), Kadi Leen Lennuk ja Artur Alev.  

Lühilavastuste etendusi mängitakse vaid neljal augustikuu õhtul.

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 24/07/2019 08:40:34

Lisa kommentaar