Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Spordilegend jättis endast maha värvikad mälestused

Harri Neeme 100. sünniaastapäeva konverentsil räägivad Margus Konnula (Contra) ja Andrus Värnik. Foto: Võrumaa Spordiliit

Kõik Harri Neeme 100. sünniaastapäeva konverentsil 23. juulil Urvaste seltsimajas üles astunud kõnelejad on omal ajal kõvasti sporti teinud mehed. Just mehed, aga selle avastasin alles praegu kokkuvõtteid tegema hakates. Päeva päästis sookvoodi mõttes Urvaste seltsimaja perenaine Virve Üprus, kes ootamatus paariminutilises meenutuses rääkis, kuidas Harri Neem oli tema Võrus tänava peal kinni püüdnud ja võimlema viinud. No ikka nii, et poom ja rööbaspuud ja muu …
Seda, et Harri suur naistemees olnud, mainiti konverentsil pisut, aga naisevõtuni ta igatahes ei jõudnudki. Sellega seoses üks kuulsaimaid lugusid selle kohta, kuidas Harri, kes väga kehva kuulmisega olnud, aga püüdnud ikka välja näidata, et suudab huultelt kõik välja lugeda. Vaadanud kord Harri mööblikaupluses ühte sängi, tuldud ta juurde ja küsitud, et kas hakkad naist võtma. Harri patsutanud voodi peale ja öelnud: „Jaa, kõva on küll!”
Siiski tekkinud mitmetel Harri suhtes kahtlus, et tema kuulmine on valikuline. Kui talle teema ei meeldinud, öelnud ta lihtsalt „Jaa-jaa-jaa-jaa-jaa” ja pööranud kõrvale, aga olulistel teemadel saanud temaga suhelda päris edukalt. Kui inimesel mingi puudus on, siis on ta milleski muus selle võrra parem ja Harri võimet inimestes spordivaimustust tekitada mainiti mitmelt poolt.
Üks kuulsaim Harri hoolealune Raul Olle, kes küll napilt ei jõudnud konverentsi ajaks reisilt tagasi, kirjutas Harri kohta meilivestluses:
„Kuigi Harri omas tugevat kuulmispuuet, siis oskas ta imekspandavalt hästi ikkagi lastega kontakti luua ja vähemalt mina proovisingi just sellepärast ehk rohkem, et nägin, kuidas Harri ise tahtis omal moel enda teadmisi ja oskusi spordist ja üldse elust teisteni viia.
Meelde on jäänud ka see, et peale treenimise tähtsustas Harri ka tööarmastust.
Sel ajal oli maal lastel kogu aeg vaja olla oma vanematel abiks igasugustel põllu- ja muudel maatöödel ja Harri sai alati aru selle tähtsusest ning ei pahandanud kunagi, kui kartulivõtu, heinateo või puude tegemise pärast keegi tema lastest jättis treeningule tulemata. Eks see oli samuti ju tegelikult treeningu üks osa, mis kasvatas tema õpilastes just seda sitkust ja maamehe vastupidavust, mis aitas olla mitte ainult spordis, vaid ka edaspidises elus tublim ja parem INIMENE.“
Konverentsil sai kinnitust, et Harri Neem ise oli eriti mitmekülgne, ja oleks kindlasti spordis palju edukam olnud, kui oleks ühe ala peale spetsialiseerunud. Suusatamisest oli kõige rohkem juttu, aga ta proovis ka võrkpalli, tõstmist, kõnelemata suusahüpetest ja kahevõistlusest.
Kõige paremini läks tal sellisel kummalisel alal nagu käimises, kus ta jõudis isegi maailma hooaja edetabeli esikümnesse ja novembris 1955 Tbilisis 50 kilomeetris välja käidud 4:27.38,8 oli suurepärane Eesti rekord ja siiani Eesti kõigi aegade edetabelis 10. tulemus. Uurides Läti käimist, millest konverentsil ka ettekande pidasin, sain tõdeda, et Harri Neeme 50 kilomeetri käimise rekord oli pool tundi kiirem kui Jānis Daliņši 1932. aastal iseseisvale Lätile esimese olümpiamedali toonud resultaat. Veel väärib märkimist, et Harri napsas 1951. aastal Kadrioru staadioni 20 000 meetri käimise rekordi Bruno Jungi käest, kes võitis hiljem kaks olümpiapronksi.
Suusatamise puhul meenutati korduvalt, et Harri pandi kompromissitu võitlejana teatesõidus esimest vahetust sõitma ja nii on ta tulnud ka kahekordseks maaspordiühingute NSV Liidu meistriks. Tema võitlejahing tõi küll kaasa ka suuri ärakukkumisi võistluse teisel poolel, aga aeg-ajalt tasus risk ära.

Spordiajaloolane Tiit Lääne tsiteeris omaaegset Sovetski Sporti, kus kirjutati, et eriti hästi sõidab Harri Neem. Tema vahelduvsammu toodi teistele eeskujuks. Tema oli seda jällegi õppinud Eesti esimese murdmaasuusatamise olümpiamehe Vello Kaaristo käest, kes tuli 1944 Võrumaa spordikomitee esimeheks.
Ettekannete põhjal tundub, et Harrile kõige iseloomulikum fraas oli sellisel raiuval toonil, sõnu ükshaaval rõhutades öeldud „Kuidas teie elate, kuidas teil läheb?“.
Enn Tupe räägitud ja teiste poolt täiendatud anekdoot Harrist oli selline. 1954. oli suusatajatel valimiste puhul tähesõit läbi Eesti. Lindid üle õla „Kõik valimistele!“. Paides toimus miiting, keegi suusatajatest pidi pidama kõne. Keegi muidugi ei soovinud seda teha. Harri lõpuks soostus, rääkis kõigest nii, nagu peab. Suures saalis rääkis ta arusaadavalt maksimaalselt kõva häälega, aga lava taha minnes unustas hääle „maha keerata“ ja ütles sama valjusti: „Poisid, paneme siit leikama, muidu saame veel peksa ka, arvavad, et meie oleme need kõige kõvemad parteilased ja kommunistid.“ Millele järgnenud veel eriti tormiline aplaus saalist.
Üks viimaseid Harri nalju oli see, kui ta veel jaksas saunas käia: oli kurtnud, et kaalu on vanemas eas juurde tulnud. „25-aastaselt kaalusin 63 kilo, nüüd juba 64,3 kilo.“
Harri Neeme konverentsil astusid üles Tiit Lääne, Raivo Jeenas, Enn Tupp, Harry Joonas, Osvald Mõttus, Relvo Värton, Väino Hussar, Lembit Pettai, Margus Konnula, oma sportlasteest rääkis maailmameister Andrus Värnik. Ligi neljatunnist loengukava saab kuulata Urvaste raadiost, mis asub urvasteseltsimaja.ee peal.
Konverentsi lõpuks lepiti kokku ka selles, et Harri Neem ei saanudki sellel päeval 100-aastaseks, vaid paar päeva hiljem juba 102-aastaseks, nii nagu kirjas tema hauakivil. Harri olevat omal ajal olnud sunnitud oma vanust võltsima, et pääseda sõjaväest. Ja see vale kuupäev on kõikidesse andmebaasidesse alles jäänud, tähistada võib ikkagi.
Lisaks arutati küsimust – kas Harry või Harri. Tiit Lääne sõnul oli Harry ise talle öelnud, et kirjutatakse igrekiga. Tundub, et nõukaaeg tegi Harryst Harri, aga Neem oli küllalt kõva mees, et mõlemad nimed auga ära kanda.

 

 

Autor: Margus Konnula
Viimati muudetud: 08/08/2019 09:56:24

Lisa kommentaar