Küsitlus

Kas nn eurokraavide kaevamine tee äärde tuleks ohtlikkuse tõttu lõpetada?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
11°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
11°
Tõrva
12°
Võru
11°
Põlva
11°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
11°

Mida teha, kui naaber rõdul suitsetab ja suitsuhais matab hinge?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Põlva kortermajad. Foto on illustratiivne.

Sotsiaalmeedias kurtis üks kortermajas elav inimene muret, et naaber all suitsetab ja midagi teha ei anna. See pealtnäha väike asi tõi kaasa kommentaaride tulva ja selgus, et probleemi lahendamine on tõesti paras pähkel.

Põlvas kortermajas elav naine kurtis: „Kas see on normaalne, kui alumine naaber kogu aeg rõdul suitsetamas käib ja mul lihtsalt kõik toad seda suitsuhaisu täis on? Elan nimelt korrus üleval ja enda lastele ta mainib, et ei tule rõdule suitsuhaisu sisse, aga sellest ei hooli, et minu toad kõik seda tossu täis on ja minu pere seda sisse hingama peab. Enamasti tehakse aken lahti, et värsket õhku saada, aga mul puudub selline asi täielikult ja kogu aeg kinni-lahti ei taha ka kõikides tubades aknaid panna.
Ssuvel tahaks ikka rõdul istuda ja perega päikest nautida, aga lihtsalt ei ole soovi seda sisse hingata. Öösel kella 2-3 ajal naerdakse, et olen haige inimene, et aknad kinni panen, kui nad suitsetavad, ja see pakub ju niipalju nalja. Mida teha?”
Selle peale soovitati vaadata juhiseid käitumiseks tubakainfo.ee veebist ja naabritega rääkida. Hädas naine kirjutas selle peale, et on naabritega rääkinud, nemad ainult itsitavad nagu teismelised, ise juba vanemad, 30ndates eluaastates inimesed, ja soovitavad ära kolida, kui ei meeldi. Selle peale soovitati mitte asja pooleli jätta ja võtta teema üles korteriühistus.
Kui ühistust abi pole, soovitati kas paigaldada sundventilatsioon suunaga rõdu poole välja või siis osta oma maja.
Hädas naine märkis selle peale, et on mehega nii palju juba oma korterisse panustanud, et lihtsalt ei tahaks ära minna, aga see probleem teeb närvi nii mustaks. Tal endal hakkab pea valutama, kuna on värske karge õhuga harjunud, aga nüüd selline mürk. Oleks siis, et teeks kaks korda päevas suitsu, kannataks ära, aga naabritel läheb pere peale kolm pakki suitsu päevas.
Üks kommentaator soovitab võtta rõdule pulberkustuti. „Kui rääkimine ei aita, siis tõmba törts talle sinna rõdule. Ja kui kaebab kuhugi, siis arvasid, et põleb,” märkis ta.
Kommentaarides on viidatud ka sotsiaalministeeriumi selgitusele, et korteriomandiseaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud talle kuuluva korteriomandi kasutamisel hoiduma tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Rõdul pidev suitsetamine, grillimine, alkoholi tarbimine, valju muusika kuulamine jne on just sellised teisi inimesi häirivad tegevused. Tubakaseaduse alusel kortermajade rõdudel ja akendel suitsetamise keelu kehtestamise analüüsil jõuti sotsiaalministeeriumi selgituse kohaselt järeldusele, et parim lahendus on probleemile läheneda korteriühistu kaudu, lisades vastavad nõuded ühistu heakorraeeskirja või kodukorda.
Kommentaatorid on märkinud, et ühistu rõdul suitsetamist otseselt keelata siiski ei saa. Lisaks on märgitud, et kui majas on suitsetajaid ja see häirib naabreid, peab ühistu taotlema riigilt vastava paberi kortermajas rõdudel ja akendel suitsetamise keelamise kohta. Samuti peab välja ehitama vastavad suitsetajate kohad ja kuni majaühistu seda teinud pole, niikaua õigust rõdul suitsetamist piirata pole.
Üks kommentaator võtab kokku, et need on kortermaja ühised rõõmud ja mured: „Elan esimesel korrusel ja saan osa kõigest, mis ümberringi toimub! Juba varahommikul ärkan naabrimehe venekeelsete uudiste ja muusika peale. Nende aastatega on minu vene keele oskus märgatavalt paranenud! Oma rõdu pean ikka väga sageli koristama, sest ülemistelt rõdudelt klopitav tolm, padjasuled, vaibanarmad, sibulakoored jne kanduvad ju ikka allapoole. Suitsuhaisu pärast pole ühe toa akent juba aastaid avada saanud... Trepikodasid koristavad ka ainult vanakesed, sest noortel pole aega! Saan osa ka sellest, kui kellegi ema oma lapse või naine mehe peale röögib. Kord karjus üks ema oma lapsele nii hirmsa häälega „Pane pidžaama selga!”, et läksin minagi hirmuga pidžaamat otsima ... Aga kui pea kohal keskööl voodijalad jenkat tantsivad, siis tunnen rõõmu, et noorte päralt on tulevik! Juhhei, elame veel!”


Mida teha, kui naaber rõdul suitsetab? Tubakainfo.ee märgib järgmist.

Ükskõik, kas oled suitsetaja või mittesuitsetaja, tähendab kortermajas elamine seda, et tuleb arvestada naabritega. Põhiline tubakatarvitamisega seotud probleem kortermajas on passiivne suitsetamine. Kui üks elanik suitsetab oma aknal samal ajal, kui tema naabril on aken lahti või rõdul magamas väikelaps, ongi neist juba tehtud passiivsed suitsetajad. Avatud akna või tõmbekapi all suitsetamine ei aita mürgist tubakasuitsu toast eemaldada, küll aga võib selle viia naabriteni. Ka kinnises toas suitsetades levib suits varem või hiljem naabriteni. Eriti ohtlik on passiivne suitsetamine lastele ja rasedatele, aga ka südamehaigetele, hingamisprobleemidega inimestele ning isegi lemmikloomadele.
Vastavalt tubakaseaduse § 29 lg 1 p 19 on suitsetamine korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis keelatud.
Akendel ja rõdudel suitsetamine ei ole seadusega eraldi reguleeritud, kuid olulised on näiteks järgmised seadused.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 alusel on igaühel õigus tervise kaitsele.
Rahvatervise seaduse § 4 kohaselt ei tohi inimene ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega ega elukeskkonna halvendamise kaudu.
Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 5 ütleb, et isik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju.
Seega tuleks vältida suitsetamist lisaks kortermaja koridorile, trepikojale ja muule üldkasutatavale ruumile ka rõdul, akendel ning välisukse vahetus läheduses. Inimese kodu on küll tema omand, kuid selle omandi kasutamisel kehtib piirang, st arvestada tuleb ka teiste elanike huvidega.
Elades kortermajas, on suitsetamiseks soovitatav minna õue ning mitte jääda trepikoja ukse või naabrite akna ette, vaid eemaldudes akendest ja ustest allatuult piisavale kaugusele.

Kaheksa nõuannet, kuidas käituda probleemse suitsetava naabriga
1. Räägi probleemist otse ja omavahel. Poolvõõrale inimesele ausalt oma muredest rääkimine on hirmutav, kuid tihti ei ole probleem tekkinud mitte pahatahtlikkusest või hoolimatusest, vaid siirast teadmatusest, et suits levib kaugele.
2. Kui omavaheline suhtlus tulemusteni ei vii, räägi oma murest ühistu esimehega.
3. Kaasa naabreid, kelleni suits levib või kes mõistavad sinu muret.
4. Jaga oma majas teavet passiivse suitsetamise kohta.
5. Paku välja argumente, mis võiksid mõjuda kaaskodanikele, alates tuleohust ja lõpetades tervisemõjudega.
6. Pakkuge suitsetajatele muid võimalusi maja lähedal: suitsetamise koht tuhatoosi ja pingiga paar sammu eemal, katusealune, lubage suitsetamine majaküljel, kus teisi aknaid ega rõdusid ei ole.
7. Võtke vastu korteriühistu otsus, mis sisekorraga keelaks rõdudel ja akendel suitsetamise.
8. Kandke vastavasisuline märge kinnistusraamatusse.
Allikas: tubakainfo.ee

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 08/08/2019 10:03:12

Lisa kommentaar