Küsitlus

Kas nn eurokraavide kaevamine tee äärde tuleks ohtlikkuse tõttu lõpetada?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
11°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
11°
Tõrva
12°
Võru
11°
Põlva
11°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
11°

Vegan Kadri Karu: et kõigil oleks parem

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kadri Karu veganitoitudega Urvastes urbanipäeva laadal. Foto: Ülle Harju

Võrulanna Kadri Karu tunneb juba kaks aastat ennast paremini, sest valmistab kodus ja ostab ka poodidest vaid taimseid tooraineid ja toite ehk on vegan.

„Veganlus on maailmavaade, mitte dieet,” sõnas taimetoidu kokk Kadri Karu, kellel koos õe Triinu Guerriniga on osaühing Vana-Võromaa Vegan. Nad valmistavad soovijatele veganitoite ja teevad selleteemalisi koolitusi kokkadele ja teistele huvilistele.
Kadrist sai vegan kaks aastat tagasi kolmel põhjusel: ta soovis oma tervise eest rohkem hoolitseda, keskkonda ja ka loomi-linde kannatustest säästa.
Pisut üle kahe aasta tagasi paastus ta enne lihavõttepühi 40 päeva, mille ajal ei söönud liha- ega piimatooteid. „Otsisin ka inimest, kes veganlusest enam teab, ja kohtusin Markusega, kes oli vegan enne mind,” märkis ta ja lisas, et sai elukaaslaselt Markuselt tõuke veganlusse süvenemiseks.
Kaks aastat veganitoitude söömise tulemusena tunneb Kadri ennast paremini: tal ei ole probleeme seedimisega, näonahk on ilus ja energiat on rohkem.
„Varem maitses mulle väga kohupiimakook ning hapupiima ja munaga tehtud karask, sest mu kadunud vanaema tegi neid toite. Kui neist loobusin, oli tükk aega tunne nagu oleksin vanaema reetnud, kuid mõne aja möödudes mõistsin, et igatsen rohkem vanaema kui tema tehtud kooki ja karaskit,” mõtiskles Kadri, kes veganina eelistab mõistagi taimset toitu loomsele.

Miks veganid kõike ei söö

„Piimatooted, eriti juustud, on väga rasvarikkad, mis jätavad organismi happelise jäägi. Happelisuse tasakaalustamiseks võtab organism mineraale luudest, mis omakorda toob kaasa luude hõrenemist,” selgitas usutletav, kes kasutab toitude valmistamiseks taimepiima, nagu kookospiim.
Veganid peavad lehmapiima vasikatoiduks ja nende seisukoha järgi võiks iga loom, samuti inimene, oma liigi piima juua ehk vasikas lehma ja inimene inimese piima.
Liha ja lihatooteid ei söö nad ka sellepärast, et ei pea õigeks loomadele kannatuste põhjustamist. „Minimaalse kannatuse tekitamine elusolenditele võiks olla kõigi meie eesmärk, sest kõik loomad, väiksest putukast elevandini, soovivad võimalikult pikka ja valuvaba elu elada,” sõnas Kadri, kes arvab, et loomade humaanset tapmist ei ole olemas.
Loomade ülalpidamine inimeste toidu eesmärgil neelab palju ressurssi ja tekitab jääke, mille tõttu suureneb keskkonna saastatus.
Kala ei kuulu samuti nende toidulaule, sest kala on elusolend, kellel on õigus elada, ning nende elukeskkond ehk veekogud on saastunud. Omega-3 rasvhapet saab usutletava sõnul kätte linaseemnetest. „Supilusikatäis linaseemnejahu korvab päevase omega-3 rasvhappe vajaduse,” sõnas Kadri.
Üle kahe aasta tagasi sõi Kadri kaks kanamuna päevas, kuid nüüd ei tunne ta munast puudust. „Kui lisan kartulisalatisse veidi Himaalaja musta soola, tunnen salatit süües, et selles on kanamuna,” tõi ta näite. Ta peab kanade kitsas puuris pidamist väga ebaeetiliseks, kuid ei söö ka vabapidamisel kanade mune, kuna ei usu nende tervislikkusse.
Mett ei leia veganite toidulaualt samuti, sest nende põhimõtte kohaselt pole eetiline võtta ära mesilaste talvetoit ja see suhkruga asendada. „Veganluse eesmärk pole olla teistest parem, vaid et kõigil oleks parem,“ lausus ta.

Mida veganid söövad

Meie esivanemate põhitoit oli tera- ja kaunvili, täpsemalt erinevad täisteratooted, mis on kiudainerikkad, nagu täisterajahu, mannad, helbed ja tangud.
Kadri üks hommikumenüü koosneb kaerajogurtist, millele ta lisab Urvaste kama ja veidi vahtrasiirupit, lisaks mõned marjad ja banaanilõigud.
Kohvi ostab ta Karlova röstikojast Tartust, kus mahekohviube röstitakse iga nädal.
Teisalt sööb ta ka banaani, eelistatult ökobanaani, ja harva ka Poolast toodud pritsitud õuna.
Kui on valida, kas sissetoodud värsked juurviljad või külmutatud juurviljad, tasub viimaseid eelistada, sest need on külmutatud parimas küpsusastmes.
Kadri ja Markus teevad ise rukkileiba ning päevalilleseemnetest ja kaunviljadest mitmesuguseid määrdeid.
„Olen suur kartulisõber, neid saan maal elavatelt vanematelt ja talunikelt. Kartulit söön mitut moodi, näiteks keedetud kartulit koos taimsete kotlettide ja salatiga,” rääkis Kadri. Ta lisas, et kartulist, sibulast, kikerhernest ja tšillist saab maitsva ahjuroa.
Ta soovitab toiduvalmistamiseks kasutada veel odrakruupi, toortatart ja eelistatult pruuni riisi, sest valges riisis ei ole enam eriti palju minaraalaineid.
Üks näide veganite aedviljasuppide menüüst: pannil olevast sibulast, porgandist ja sellerist valmib puljongipõhi, mis kallatakse kastrulisse, lisatakse vesi, kartul, roheline hernes või kikerhernes, seened, maitseroheline. Aasia-pärastesse suppidesse sobivad ka ingver, tšilli, nuudlid, kookospiim, värske koriander.
„Kes soovib tervislikumalt toituda ja valget suhkrut oma menüüs vähendada, võib magusaisu korral klaasi vett või ka küpseid banaane, mustikaid või arbuusi süüa, mis on puuviljadest-marjadest ühed magusamad,” soovitab usutletav.
Kadri Karu hinnangul võib Eestis olla veganeid juba tuhandeid. „Facebooki grupis „Jah, see on vegan” on üle 20 000 liikme. Nad kõik ei ole muidugi veganid, aga kindlasti veganluse huvilised,“ arvas Kadri. Kagunurgas võib veganeid sadakond olla.
 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 15/08/2019 09:22:26

Lisa kommentaar