Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Edgar Savisaar: kohtasin Lõuna-Eestis inimesi, keda kunagi ei unusta

Edgar Savisaar Lõuna-Eesti ringreisil külas riigikogu liikme Marika Tuus-Laulu Otepää suvilas. Pildil vasakult Jelena Valme, Heimar Lenk, Helle Virt-Lenk, Marika Tuus-Laul, Uuno Laul, Maie Niit ja Edgar Savisaar.

Enne augustikuiseid tähtpäevi Lõuna-Eestis kodukandis käinud ja vanu sõpru külastanud poliitiline legend Edgar Savisaar andis Heimar Lengi vahendusel eksklusiivse intervjuu LõunaLehele ja raadiojaamale Marta FM.

Kuidas on Lõuna-Eesti ringreis läinud?

Ma olin tõesti Lõuna-Eestis õige mitu päeva. Mul on vanemad siia maetud, Võnnu kalmistule. Õde, vend ja vanavanemad. Mul on palju tuttavaid ja sõpru siinkandis. Oli heameel kokku saada Põlvas sinuga, Heimar, ja Põlva linnapea Georg Pelisaarega, või nüüd on ta vist vallavanemaks nimetatud, ilmaasjata minu meelest, Põlval peaks olema ikka oma linnapea. Olime Marika Tuus-Lauli juures, olime Tiit Vähi juures. Paljude heade sõprade juures. Ma arvan, et see oli päris asjakohane reis, sest paljusid tuttavaid inimesi pole viimastel aastatel näinud, pärast seda, kui ma jala kaotasin ja mul avastati mitu rasket haigust. Tore oli siin ringi käia, ma olen ju pärit Lõuna-Eestist.

Augustikuu on sinu elus väga tähtis kuu, kui ajalukku tagasi vaadata. Tuleb 20. august, taasiseseisvumise tähtpäev, kahekümnes juubel on ajalehel Kesknädal, 23. augustil tuleb Balti keti 30. aastapäev. Millised tunded sel kuul on?

Tundeid ei ole suurt midagi, sest kõik need sündmused toimusid meist sõltumatult ja meile üldjuhul ootamatult. Ega me ei teadnud, et see putš tuleb, ega meie ei teadnud, et 20. augusti päeval Eesti iseseisvub. Need asjad olid paljuski meist sõltumatult ja on hea meel, et nad lõppesid meile hästi ning õnnelikult.
Kõigi meie inimeste roll on suur selles, et see võitlus lõppes meie jaoks õnnelikult ja ühtegi inimest me ei kaotanud. Hilisem Eesti elu on palju hullem olnud, aga meil läks hästi.

Kas sa tahad öelda, et see pole see Eesti, millest sina unistasid? Kui sa tegid nelja mehe isemajandava Eesti projekti, valmistusid Eesti iseseisvumiseks ja Nõukogude Liitu lagundama.

Ütleme niimoodi, et minu põhieesmärk oli ikkagi demokraatia. Eestis ja kogu selles Nõukogude Liidus. Ma annan aru, et ilma selle demokraatiata ei ole ka sellist Eestit, mida me ootasime. Mis mõttes me oleme saavutanud tulemuse? Jah, meil on olemas Eesti Vabariik ja selles mõttes me võime õnnelikud olla. Iseasi on, kuivõrd see Eesti Vabariik vastab sellele, millest me unistasime.
Meil oli kaks põhimist eesmärki.
Et Eesti ei jääks rikaste ja vaeste võitluse tallermaaks. Et kõik inimesed oleksid oma eluga rahul. Praegu mingi osa on oma eluga rahul ja on suur osa inimesi, kellel on suuri probleeme ja põhjusega.
Aga mina unistasin sellest, et Eesti oleks samasugune iseseisev riik, nagu ta oli enne teist maailmasõda. Võib-olla natuke illusoorne, võib-olla natuke ilustatud, aga minu ettekujutuses oli see sõltumatu iseseisev riik. Samal ajal oli ka neid inimesi, kelle unistus oli, et Eesti lahkuks Nõukogude Liidust, aga samas kohe saaks Lääne samasuguse impeeriumi osaliseks, ja eks ta nii läkski. Ma ei arva, et see oli kõige parem lahendus meie jaoks. Me oleks pidanud ikka iseseisvaks jääma.

Kas sa arvad, et saja aasta pärast sind ja sinu Keskerakonda armastatakse?

Ma arvan, et saja aasta pärast armastatakse kindlasti. Aga, muide, olgem ausad, praegu meid armastatakse ka. Ja meie armastame inimesi, see on veel tähtsam. Mina arvangi, et tähtis pole see, kes sind armastab, vaid see, keda sa ise armastad ja hoiad. Kui palju ma siin Lõuna-Eesti reisil inimesi näinud, keda kunagi ei saa unustada. Ei praegu ega saja aasta pärast mitte.

Sa oled välja õpetanud suure hulga poliitikuid, kes on väga kõrgetel kohtadel. Kas sinu õpilased suudavad säilitada seda erakonda, mille sina asutasid, või on nende kurss kõrvale kaldunud?

Ei, siin on teine kurss lihtsalt. See, mida Keskerakond praegu teeb, on tüüpiline parempoolne partei, nii nagu Reformierakond ja Isamaaliit. Lihtsalt see Keskerakonna kurss on teine, mis ta oli meie ajal.

Hiljutises intervjuus ajalehele Virumaa Teataja ütlesid, et ei tunne enam huvi poliitika vastu, kuna poliitikat, mida tasuks jälgida, Eestis enam pole?

Selles poliitikas pole mingeid üllatusi, pole midagi uut, ja ma arvan tõesti, et see polegi poliitika. See on Brüsselist tulevate korralduste täht-täheline täitmine, ainsa eesmärgiga kiiremini sinna endale portfell saada.

Kas ma saan õigesti aru, et praeguse Keskerakonna juhtpoliitikute eesmärk on säilitada oma ametikohad ja Jüri Ratase eesmärk on püsida peaministri ametis?

Seda peab tema käest küsima, mis tema eesmärk on. Aga ma arvan, et selles, mida sa räägid, on oma tõetera.

Mis saab Keskerakonnast, sinu lapsest?

Laps on suureks kasvanud ja peab ise oma eluga hakkama saama. Kui ei saa, käib elu ühtmoodi, ja kui saab, siis teistmoodi.

 

Autor: Heimar Lenk
Viimati muudetud: 15/08/2019 09:32:54

Lisa kommentaar