Küsitlus

Kas nn eurokraavide kaevamine tee äärde tuleks ohtlikkuse tõttu lõpetada?

Ilm täna
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
Tartu
10°
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
11°
Tõrva
11°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
13°
Tõrva
13°
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
11°
Antsla
12°
Valga
10°
Räpina
12°
Tõrva
12°

Suursaadik Clyde Kull: diplomaadile on suhtevõrgustik oluline

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Clyde Kull - suursaadik, kes Võrus sündinud. Foto: Urmas Paidre

Võrumaa keskraamatukogu külastas läinud nädalal lugejatega kohtumiste sarja „Sündinud Võrus” raames diplomaat Clyde Kull, kes määrati hiljuti Prantsusmaale Eesti suursaadikuks. Kull pajatas pisut oma õpinguteajast Moskvas ja tegemistest väljaspool Eestit.

Võrus 1959. aastal sündinud Clyde Kull oli 12aastane, kui ta koos emaga Harjumaale kolis, kuna ema sai seal sobiva töö. Kull märkis, et Võru linn on aastakümnetega palju arenenud ja muutunud.
„Maja asemel, kus praegu on keskraamatukogu, oli minu lapsepõlves leivatehas, kust käisin sooja leiba ostmas,” meenutas Kull. Ta lisas, et elas üsna lähedal tollasele leivatehasele.
Tema nooruse- ja õpinguaastad langesid nõukogude perioodi. Tõuke hakata tulevikus diplomaadiks, sai ta ühest filmist, kus näidati diplomaaditööd.
Nõukogude ajal sai diplomaadiks õppida peamiselt rahvusvaheliste suhete instituudis Moskvas, kus suurelt osalt õppisid nõukogude diplomaatide lapsed. „Õpingute lõpetamine ei tähendanud Balti riikidest pärit õppuritele, et meid välisriikidesse oleks suunatud,” ütles Kull. Instituudi lõpetamise järel jätkas ta tööd ametiühingute liinis Moskvas.
Kuigi instituudis olid oma ala põhjalikult tundvad õppejõud, ei tähendanud see, et nad oleksid kõigisse õppuritesse võrdselt suhtunud. Õpiti kuueliikmelistes gruppides. Kull õppis ingliskeelses rühmas, seal õppis ka praegune Aserbaidžaani president Ilham Alijev, kellesse õppejõud kuigi hästi ei suhtunud. „Kui tema isa, hilisem riigi president Geidar Alijev sai ametikõrgendust, hakkasid õppejõud Ilhami kättpidi tervitama,” tõi ta näite.
Tõsiasi, et Kull ei saanud instituudi lõpetamise järel tööle Nõukogude Liidu välisministeeriumi, tuli talle Eesti taasiseseisvumisel kasuks. ENSV välisministeeriumil ei olnud nõukogude ajal mingit otsustusõigust ja seal oli ametis vaid kümmekond inimest. Taasiseseisvumisest peale hakati ministeeriumi uusi töötajaid otsima, senistel paluti lahkuda. Clyde Kull naasis Moskvast Eestisse otse välisministeeriumi ja peagi sealt Brüsselisse.
1992. aastal nimetati Kull Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Belgias, Hollandis ja Luksemburgis asukohaga Brüsselis.
„Tööruumiks oli alguses meie pere kolmetoalise korteri suurim tuba, kus käis külas ka tollane välisminister Lennart Meri,” meenutas Kull.
Võrumaa keskraamatukogu direktor Inga Kuljus ütles, et temale jäi suursaadiku hilisematest ettevõtmistest meelde see, et Clyde Kulli töö tulemusena Genfis sai Tadžikistanist Maailma Kaubandusorganisatsiooni ehk WTO liige.
„Tundus, et suursaadikul oli väga hea meel, et Tadžikistan tunnustas teda selle eest oma riigi kõrge ordeniga, seda enam, et Tadžikistani WTO liikmeks saamisega seonduvad läbirääkimised kestsid pikalt,” märkis Kuljus.
Tadžikistaniga seoses tõi Kull välja, et Hiina kaubad on selle riigi turu suures osas vallutanud ning tadžikid kauplevad vaid puu- ja juurviljaga, mille üle viimased mõistagi ei rõõmusta.

Diplomaaditöös on suhtevõrgustik oluline

2007. aastal toimus Tallinnas nn pronksiöö. Sel ajal oli Saksamaa Euroopa Liidu eesistuja ja Eesti suursaadik Saksamaal oli Clyde Kull. Ta meenutas, et kantsler Angela Merkeli kantseleist helistati talle öösel sooviga teada saada, mis Eestis toimub.
Suursaadik märkis, et sel ajal oli Saksamaa kui Euroopa Liidu eesistuja seisukoht Eestile ülimalt oluline ja sellepärast tuli kiiresti ja rohkesti nädalavahetusel selgitada. Tänu paljudele vajalikele kontaktidele, sealhulgas ka ajakirjanike hulgas, oli Saksamaa toetus Eestile esmaspäevaks olemas.
„See näitas, kui oluline on suursaadikule suhtevõrgustiku omamine,” lisas Kuljus.
Saksamaale määramisega seonduvalt märkis suursaadik, et tundis alguses veidi kõhedust, kuna tema saksa keele oskus oli siis võrreldes inglise, prantsuse, rootsi ja teistega keelte valdamisega veel tagasihoidlikum.
Ta sõnas, et hirm, et ei saa saksa keelega hakkama, kannustas teda keelt õppima ning sakslastega kokkusaamistele läks suursaadik tõlgita, et saaks rohkem saksa keeles rääkida.
Juttu tuli ka meie välisesindustest. Kuigi praegu töötab väliministeeriumis 800 inimese ringis, pooled neist välisriikides, napib Eestil kui väikeriigil ressursse igasse riiki saatkonna moodustamiseks.
Kus eestlaste kogukond on suur, sinna on ka saatkond loodud. Tükk aega tagasi viibis meie konsulaarametnik aastas mõned nädalad Austraalias, kuid sealse arvuka eestlaste kogukonna tõttu töötab nüüd Eesti Vabariigi suursaatkond Canberras.
Küsimusele, kas Inglismaa lahkub 31. oktoobril Euroopa Liidust, nagu on lubanud peaminister Boris Johnson, vastas suursaadik, et tema ei riski ennustada, seda enam, et saareriik on selles küsimuses lõhki.
Inga Kuljus sõnas, et keskraamatukogus on viimastel aastatel sarjas „Võrus sündinud” lugejatega kohtunud kultuuriinimesed Erki Pehk, Ain Mäeots, Andres Varustin ja Eve Leimann.
„Kavatseme neid kokkusaamisi jätkata, kuna soovime, et huvilised kuuleksid Võrule ja Eestile tuntust ja tunnustust toonud inimeste tegemistest,” ütles Inga Kuljus.

Foto: Urmas Paidre

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 22/08/2019 17:53:00

Lisa kommentaar