Rauameistri juhataja Harri Rantala sõidab tõstukiga sarikapärga alla võtma. Foto: Tiiu Ritari

AS Rauameister ehitab Väimelasse kevadeks uue suure tootmishoone, kus saab tööd 30 inimest. Rauameistri juhataja Harri Rantala ütles reedesel sarikapeol: „Väimela areneb ka ilma kanalata.”

„Meie mõte omavalitsuse esindaja kutsumisel oligi näidata vallale ja kohalikele inimestele, et siin piirkonnas toimub areng,” ütles Harri Rantala. „Väimela ei pea leppima madalat lisaväärtust pakkuva loomakasvatusega, mis võib kaasa tuua palju tõsiseid keskkonnakahjusid. Väimela ei pea leppima mujalt tulnud kahtlase taustaga ärimeestega, kes tekitavad ainult probleeme – Väimela areneb ka ilma kanalata.”
Rauameistri uue tootmishoone pindala on ligi 4500 m² ja kõrgus 13 m ning seda hakkab teenindama 10 sildkraanat. Uus hoone annab võimaluse toota üle 50 tonni kaaluvaid rauast detaile. Investeeringu suurus koos sisseseadega on 4–5 miljonit eurot. Uut hoonet ehitab Tallinna firma Combicon, kelle kohta jagus Rauameistril sarikapeol ainult kiidusõnu.
Praegu 10 miljoni eurose aastakäibega Rauameistri põhitoodang on metallist hakkpuidu-, turba-, lubja- jm transportöörid, mida kasutavad energiakeskused ja puidutöötlemisettevõtted. Põhiline osa toodangust läheb Põhjamaadesse.
Rauameister maksab head palka. „Tootmistööliste keskmine palk on meil 1700 ja kaadri voolavus nullilähedane. Juba praegu inimesed helistavad meile ja uurivad uute loodavate töökohtade kohta,” lausus Rauameistri juhataja asetäitja Siret Rantala.

Rauameister on kindlalt kanala vastu
Kui mullu suvel sai avalikuks, et Väimelasse Rauameistri külje alla plaanitakse ehitada hiidkanala, ei aktsepteerinud Rauameister sellega seotud ebakorrektset asjaajamist.
„Meid hämmastab, kuidas Eestis on seadusega paika panemata põllumajandusettevõtete ja kohalike elanike eluolu reguleerivad suhted,” rääkis Siret Rantala. „Meie partnerid on Lääne-Soomest ja seal just kavandatakse umbes samas suurusjärgus kanalat. Ainult et Soomes on kanala asukoht keset metsa, esimene asustatud punkt on kolme kilomeetri kaugusel ja see asustatud punkt on prügimägi. Sealt edasi tuleb veel tükk tühja maad esimese inimasustuseni. Meil siin aga tahetakse kanala ja enam kui sajameetrine lahtine sõnnikuhoidla ehitada keset küla otse koolimaja vastu ning vald andis ehitusloa ilma igasuguse keskkonnamõju hindamiseta. Omavalitsus üritaks koos kanalameestega kalendrit justkui tagasi keerata ja meid Nõukogude aega viia. Praegune elukeskkond tahetakse ära lõhkuda.”
Siret Rantala uuris sarikapeole tulnud abivallavanema Juris Juhansoo käest, miks vald ei ole oma ja kohaliku rahva poolel. Miks vald andis kiiresti ja naabreid teavitamata kanalale ehitusloa? „Ehk tahtis vald ettevõtjale vastu tulla, taheti lihtsalt asja kiiresti ajada, sest ettevõtjal oli PRIA toetusega kiire,” oletas Juhansoo, kes ei töötanud siis veel Võru vallas vaid juhtis Lasva valda. Ka avaldas abivallavanem arvamust, et vald kardab kanalameeste võimalikku kompensatsiooninõuet, ja et seda ei taheta maksta. Seepärast las kohus otsustab, mis kanalateemast saab.
Praegu on kohtuveskite jahvatada koguni kaks kanalaprojekti: Lõuna-Eesti Talumuna OÜ 360 000 linnuga kanala projekt, mille volikogu sügisel peatas, ja PRIAlt toetusotsuse saanud Jäneselaane OÜ projekt, mille juurde andis Võru vald välja kanala ja lahtise sõnnikuhoidla ehitamise loa.

 

Autor: Tiiu Ritari
Viimati muudetud: 29/08/2019 09:11:04