Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kaheksale päästeautole tööd andnud kahjutuli puhkes laste silme all

Põleng Väimelas heinaküünis. Foto: Tiiu Ritari

Võru vallas Väimelas nn kanalakinnistul puhkes esmaspäeva pärastlõunal tulekahju, mida sõitis kustutama kaheksa päästeautot, kustutustööd kestsid mitu tunde ja päästjatel tuli tagasi tulla veel järgmisel päevalgi.

Väimela alevikus Pärna tee 7, nn kanalakinnistul on lahtiste uste ja akendega ohtlikud karjalaudad ja heinaküün suvi läbi olnud Väimela, Parksepa ja Võru linna laste ja noorte kogunemiskoht ning mängupaik.
Nagu tavaks saanud, suundus mitu lasteseltskonda ka esmaspäeva ennelõunal lautadesse aega veetma.
Kell 14.20 sai häirekeskus Pärna tee 7 kinnistult tulekahjuteate, 20 x 50 meetri suuruses heinaküünis põlesid põhurullid. Tulekahjupaik jääb sadakonna meetri kaugusele koolist ja Rauameistrist ning autoremonditöökodadest. Kolmanda astme väljakutsele reageerisid Võru, Põlva, Vastseliina ja Mõniste päästjad, kokku oli kohal kaheksa päästeautot, lisaks kiirabi eelkõige päästjaid turvamas.
Kustutustöid jälginud kohalikud poisid seletasid õhinal, mis kell keegi neist tuli ja mis kell lahkus ja kes oli siis kohal, kui põleng just algas. „Üks linnapoiss ütles mulle, et tema ise nägi, kui klaasikillust põlema läks, et nemad ei teinud midagi,” seletas üks kohalik poiss, kes oli kahjutule puhkemise aegu teel rattaga koju, kuid väntas tulekahjust kuuldes kiiresti lauda juurde tagasi.
Päästjad said lahtised leegid kiiresti kontrolli alla, kuid põleng vindus ja õhtul kella kuue paiku tuli kohale buldooser, mis hakkas põhku laiali lükkama, et põlengukolded kätte saada. Kustutustööd lõpetati 19.32, kuid teisipäeva hommikul hakkas põlengukoht uuesti suitsema ja päästjad tulid taas kohale.

Hoone ei saanud ise süttida
Tulekahju puhkemise põhjus on päästeameti teatel selgitamisel. „Niipalju on selge, et elektrit hoones sees ei olnud ja ise see süttida ei saanud,” lausus päästeameti kommunikatsioonijuht Maris Moorits.
Kohalik kalamees Enno (perenimi teada) rääkis, kuidas ta käis möödunud suvel seal lautade juures häid priskeid vihmausse otsimas ja leidis juba siis nii värskeid alkoholipudeleid, pudelikilde kui ka hunnikus tühje suitsupakke. Sel suvel voorisid lapsed lautade juurde juba varahommikuti, rääkisid ümberkaudsed tööinimesed.
Mida lapsed lautades ja heinaküünis tegid? „Meie tulega ei mänginud. Mina harjutasin tagurpidisaltot, põhupallide peal on hea pehme harjutada,” seletas üks poiss. Teine lisas, et niisama oli hea käia. „Ikka palju rahvast käis, linnast ja Parksepast, kakskümmend või kolmkümmend oli vahepeal,” seletas kolmas.

Kes vastutab?
„Et lapsed seal mängimas käisid, seda kuulsin ma nüüd esimest korda,” ütles abivallavanem Juris Juhansoo. „Tuleohutusnõuded ütlevad, et tühjalt seisvatel hoonetel peavad uksed-aknad olema kinni löödud, see on omaniku kohustus.”
Kinnistu kuulub OÜle Jäneselaane, kellele vald andis loa ehitada sinna kanala koos 106 meetri pikkuse lahtise sõnnikuhoidlaga.
„Eks me kindlasti reageerime ja räägime nendega, kas heaga või kurjaga,” lubas Juris Juhansoo. „Kui see asi nüüd lehte jõuab ja vanematele teatavaks saab, siis ehk hakkavad vanemad ka rohkem mõtlema ja huvi tundma, millega nende lapsed tegelevad. Omanik omanikuks, aga kui oleks lastega midagi juhtunud – seda enam tagasi ei saa.” Juhansoo nentis, et tema seal lautades küll ringi jalutada ei julgeks – iga hetk võib miski pähe kukkuda.
„Reedel Rauameistri sarikapeol me alles kõnelesime kanalast ja nüüd seal kinnistul niisugune asi, imelik mõelda,” mõtiskles Juris Juhansoo. „Mõelda võib ju nii või naa, kuid omanikule korralagedus kokkuvõtvalt seaduse silmis head ei tee.”
Kas tulekahju põhjusi hakkab lisaks päästeametile uurima ka politsei, oleneb kinnistu omanikust: kas ta teeb selleks avalduse või ei tee.

 

Autor: Tiiu Ritari
Viimati muudetud: 29/08/2019 09:13:18

Lisa kommentaar