Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Vabaduse Tammepärja aumärke jagus ka kagunurka

Taivo Möller Pilistveres. Foto: erakogu

Läinud reedel autasustas justiitsminister Raivo Aeg Vabaduse Tammepärja aumärgiga 36 inimest, kes on oma tegevusega aidanud lähiajaloo mälestust hoida ja edasi anda ning olnud tegevad militaarstruktuuride taastamisel. Kagunurgast pälvis aumärgi viis inimest.

Võrulanna Linda Kõiv on 16 aastat olnud Võrumaa sõjameeste ühenduse juhatuse liige, vahepeal ka esinaine.
„Astusin ühendusse abikaasa Vambola Kõivu surma järel, kes kuulus aastatel 1948–1949 Võrus salajasse kuperjanovlaste organisatsiooni, arreteeriti Võru tööstustehnikumi teiselt kursuselt ja saadeti Žezkazgani vasekaevandusse Kasahstanis,” rääkis Kõiv.
Kui aastaid tagasi oli ühenduses üle 80 liikme, siis nüüd on neid vaid seitse. „Toetajaliikmeid on meil 20, seega kokku 27 liiget,” täpsustas ta.
Kuna ühenduse liikmed on eakad ja osa neist hooldekodus, peab Kõiv nendega sidet ning aitab ühekordse toetuse saamiseks vajalikke dokumente täita ja saadab need Eesti vabadusvõitlejate liitu. Kõiv peab ühendust ka osa eakate liikmete järeltulijatega.
„Muidugi tuli aumärk üllatusena,” tunnistas Linda Kõiv.

Elmo Nelk on kaitseliidu Võrumaa maleva üks taasasutajatest ja selle liige 1991. aastast. Samuti on ta Võrumaa sõjameeste ühenduse juhatuse liige.
Nelk ise ei soovinud oma tegemistest rääkida. „Ta on väga napisõnaline, kuid väga kohusetundlik, mis tähendab, et kui temalt midagi paluda, saab see töö alati tehtud,” iseloomustas Nelki Toomas Kaun, maleva tagala juhataja.
„Taasasutatud maleva algaastatel juhendas ja ehitas Elmo maleva ruumides väikesemahulisi pottsepa- ja puusepatöid,” meenutas Kaun. Elmo Nelk on malevas ka noori juhendanud ning eest vedanud noorte maleringi.
„Ta on alati osa võtnud suurtest õppustest,” tunnustas Kaun ja lisas, et hoolimata tagasihoidlikkusest suhtub Elmo ellu positiivselt.
„Nii Linda Kõivu kui ka Elmo Nelgi esitas aumärgi saamiseks Võrumaa sõjameeste ühendus,” ütles selle juhatuse esimees Toomas Kaun.

Põlvalane Taivo Möller sai 1989. aastal ettepaneku hakata tegelema Põlvamaal kulgeva Eesti-Vene piiri rajamise ja sinna viie piiripunkti moodustamisega. Piiripunktid tuli teha kohta, kust tee viis Eesti poolelt ida poole, nendeks olid Võmmorski, Koidula, Piusa, Ulitina ja Saatse. „Kaks aastat olin Põlvamaa piirilõigu ülem,” märkis Möller.
Ta on lõpetanud ka ohvitseride kursuse ning aidanud kaitseliidu Põlva malevat taastada, olnud selle esimene pealik. Möller lõi kaasa Kuperjanovi jalaväepataljoni moodustamisel ning oli ka riigikaitseosakonna ülem Põlvas.
Pensionipõlve pidav mees on ligi kümme aastat Põlvamaa vabadusvõitlejate ühenduse juhatuse esimees. Tema sõnul on ühenduses 32 inimest, kellest osal on juba raske liikuda. Ühenduse liikmed on käinud Sinimägedes, Paju lahingu mälestusmärgi juures, Julius Kuperjanovi haual, Pilistveres ja kommunismiohvrite memoriaali juures Tallinnas ning osalenud mälestusüritustel Põlvas.
Möller on ka Eesti vabadusvõitlejate liidu juhatuse liige.

Rein Puudersell peab pensionipõlve Lüllemäel Valga vallas. Aastatel 1988–1989, olles kodanike komitee Karula kihelkonna aseesimees, aitas ta Eesti kodanikke registreerida.
„1989. aastal tuldi minu juurde mõttega Lüllemäel Vabadussõja ausammas taastada, sest olin siis tegev Karula muinsuskaitse seltsis,” meenutas Puudersell. Ta täpsustas, et oli seltsi asutaja ja ka esimene esimees. Taastatud sammas avati 23. juunil 1992. aastal.
Ka kirjatööga on Puudersell tegelenud. Karula muinsuskaitse selts on välja andnud kaks brošüüri ja ühe raamatu, neis kõigis on ka Puuderselli kirjutisi.
„Esimene brošüür kannab pealkirja „Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine Valgas, Karulas ja Kaagjärvel 1919–1932”, teisel on sama pealkiri, ainult aastad on teised, 1933–1991, nii et hõlmab ka nõukogude perioodi,” rääkis Puudersell.
Raamat „Karula Vabadussõja ja mälestussamba lugu” on mõistagi brošüüridest paksem.
Puudersell oli üks kaitseliidu Valgamaa maleva asutajaliikmetest ja on 2015. aastast maleva auliige.
Tammepärja aumärk tuli Puudersellile üllatusena. „Mind esitas Valgamaa malev,” märkis ta.

Eino Elmend on Memento Valgamaa ühenduse juhatuse aseesimees ja maakondliku ühenduse üks asutajaliikmetest. „Olen aidanud mementolaste ettevõtmisi, nagu iga-aastased mitmepäevased ekskursioonid, sõit 23. augustil Pilistverre ja ka teatrikülastused, organiseerida,” loetles ta. Tema olulisemateks töödeks on inimeste teavitamine eesootavast sõidust, vajaduse korral ka transpordi organiseerimine.
Kujunenud tava kohaselt saadab Valgamaa ühenduse juhatus õnnitluskaardi koju neile, kelle sünnipäev lõpeb nulliga. Juubilaridele kaartide saatmine on samuti Elmendi tööks.
„Meelespidamise üle on mõistagi hea meel,” lisas Elmend, kelle esitas märgi saajaks Memento Valgamaa ühendus.
Vabaduse Tammepärja aumärgiga tunnustati lähiajaloo tegemistes ja jäädvustamisel silma paistnuid esimest korda mullu.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 05/09/2019 09:11:00

Lisa kommentaar