Küsitlus

Kas mõni su lemmiktoode on hiljuti müügilt kadunud?

Ilm täna
Võru
11°
Põlva
10°
Otepää
10°
Tartu
11°
Antsla
10°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
10°
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
Tartu
10°
Antsla
10°
Valga
11°
Räpina
10°
Tõrva
11°
Võru
14°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
13°
Valga
14°
Räpina
13°
Tõrva
14°

Jämesoolevähi sõeluuringus osalemisega võid päästa oma elu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Eestis haigestub igal aastal ligi tuhat inimest salakavalasse haigusesse, mis endast alguses märku ei anna ning mille kulg on reeglina aeglane ja hiiliv. See tähelepanu vajav raske haigus on jämesoolevähk. Kõige enam esineb seda 60–69-aastastel meestel ja naistel. Jämesoolevähki on aga võimalik enne kaebuste tekkimist lihtsasti avastada ning ravida.

Nüüdisajal suudetakse juba pisut enam kui pooled vähki haigestunutest täiesti terveks ravida. Ravi edukuse võti peitub haiguse varajases avastamises.

Vähi varajaseks avastamiseks kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud meetodina sõeluuringut. Uuring on mõeldud ühiskonnasegmendi sõelumiseks, kes on mõne sageli esineva ja raskeid tagajärgi põhjustava haiguse riskigrupis. Sõeluuringud võimaldavad vähki avastada varajases staadiumis. Eestis korraldatakse naistele suunatud rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringuid ning mõlemale sugupoolele suunatud jämesoolevähi sõeluuringut.

Haigestumise riskitegurid

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhi Külli Friedemanni sõnul ei ole vähi täpne tekkemehhanism endiselt päris selge. „Aina rohkem jõutakse seisukohale, et pärilikkus mängib vähi tekkes väikest rolli ning suurem roll on just elustiilil,“ räägib ta.

Jämesoolevähi teke on astmeline ja mitme teguri koosmõjust sõltuv suhteliselt pikk protsess. Arvatakse, et vähieelsete muutuste tekkest kuni vähi väljakujunemiseni kulub vähemalt 10–15 aastat. Enamik jämesoolevähkidest tekib algselt limaskesta healoomulistest kasvajatest ehk polüüpidest. Aja jooksul võib toimuda aga polüüpide suurenemine ja muutused. Kõik polüübid aga ei arene soolevähiks. Võimalik on ka polüüpide taandareng, kuid umbes iga kahekümnes polüüp areneb edasi ja temast võib tekkida vähk.

Kuna jämesoolevähk on aeglase ja astmelise tekkega, siis vanuse kasvades suureneb ka risk haigestuda vähki. Oluliselt suureneb risk alates 50. eluaastast. Kõige rohkem avastatakse jämesoolevähki esimest korda üle 70-aastastel inimestel. Mida kõrgem on keskmine eluiga ja mida rohkem on elanikkonnas vanemaid inimesi, seda suurem on jämesoolevähi esinemismäär.

Lisaks vanusele on jämesoolevähi olulised riskitegurid toitumisharjumused, ülekaalulisus, suitsetamine, eelnevalt esinenud healoomulised jämesoolekasvajad ehk polüübid ning jämesoolevähi esinemine lähisugulastel. Üks jämesoolevähi või olulise polüübi juhtum lähisugulasel kahekordistab vähki haigestumise riski.

Mitmed neist riskiteguritest on maandatavad – igaüks saab ise oma tervise heaks palju ära teha. Näiteks saab parandada oma üleüldist elustiili ja tervislikku seisundit liikudes rohkem jalgsi ning vähendades punase liha osakaalu toidus. Teine oluline tegevus, mida teha, on osaleda sõeluuringus.

Mida sõeluuringus osalemine endast kujutab?

Midagi rasket sõeluuringus osalemises ei ole. Vastupidi, see on üks lihtsamaid, ent suure kaaluga asju, mida saab oma tervise heaks teha.

Sõeluuringul osalemiseks kutse saanud on oodatud oma perearsti või -õe vastuvõtule. Seal antakse neile peitvere testi tegemiseks vajalik komplekt. Komplektis on test, infomaterjal, ankeet ja makstud vastusega ümbrik, kuhu on peale trükitud labori aadress. Testi saab teha endale kõige turvalisemas kohas – kodus. Sõeluuringus osalemine on ravikindlustatud inimesele tasuta, sest kogu uuringuprotsessi rahastab haigekassa

Kui testi tulemused on korras ja labor proovist peitverd ei leia, teavitatakse sellest patsienti ja uus kutse kontrolluuringule saadetakse kahe aasta pärast. Kui aga tuvastati peitverd, tuleb täiendavate uuringute korraldamiseks võtta ühendust perearstikeskusega. Enamasti on täiendavaks uuringuks jämesooleuuring ehk koloskoopia. See annab kõige kindlama vastuse võimaliku haiguse esinemise kohta. Kui soolestikust avastatakse polüübid, eemaldatakse need koheselt sama protseduuri käigus.

Sõeluuring tagab turvatunde

Möödunud 2018. aastal oodati sõeluuringule 48 493 inimest, kellest osales uuringus 51%. Neist 2% vajas edasist koloskoopiat. Friedemann sõnab, et eesmärk on saada sõeluuringule vähemalt 75% sihtrühmast. Ta lisab, et haiguse varajases staadiumis avastamise kõrval on üks suuremaid sõeluuringu eesmärke anda inimestele turvatunnet. 

Sõeluuringu käivitamisega on Eestis kümne aasta jooksul võimalik ära hoida 33–74 jämesoolevähi surmajuhtu ja võita 60–69-aastaste inimeste peale kokku 71–136 kvaliteetselt elatud aastat. Aegsasti ravi alustades on täielik tervenemine ja senise elukvaliteedi säilitamine väga tõenäoline.

2019. aastal kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule mehi ja naisi, kes on sündinud aastal 1953, 1955, 1957 ja 1959. 

Nüüdsest saabuvad vähi sõeluuringute kutsed e-postiga. E-kutse saavad kõik sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kellel on isikukood@eesti.ee e-post suunatud oma isiklikule meiliaadressile või märgitud rahvastikuregistrisse. Kui vähiregister infot e-posti kohta ei saa, saadetakse välja paberkutse rahvastikuregistris märgitud aadressile. Seepärast kontrolli kindlasti, kas Sinu eesti.ee e-post on suunatud igapäevaselt kasutusel olevale meiliaadressile. 

Sõeluuringus osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui Sinu sünniaasta on sõeluuringu sihtrühmas, võid sõeluuringus osalemiseks pöörduda ise oma perearsti või -õe poole. Kindlasti peaks pöörduma perearsti poole, kui väljaheites on nähtavat verd või esineb raskusi keha kergendamisega. Vähi sõeluuring on eelkõige hea võimalus kontrollida oma tervist ja veenduda, et oled terve.

Jämesoolevähi sõeluuringu kohta leiab rohkem infot kampaanialehelt www.soeluuring.ee

Autor: Kadri Eisenschmidt
Viimati muudetud: 09/09/2019 13:59:59

Lisa kommentaar