Küsitlus

Mis paneks su tuttavad töötud tööle?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
10°
Räpina
Tõrva
10°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Vald kulutab 20 000 eurot rahva soovidele

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Võru vald otsustas kaasata kodanikud valla raha jagamisse – volikogu otsustas eilsel istungil luua kaasava eelarve, mille maht on 20 000 eurot.

„Kaasava eelarve idee tuli juba valdade ühinemise ajal,” rääkis Võru vallavanem Kalmer Puusepp. „On mõistlik osa vallaraha kulutamine anda inimeste otsustada. Mitmed teised vallad on juba kaasava eelarve loonud. Meil oli tegelikult selleks juba tänavusse eelarvesse planeeritud 10 000 eurot, aga ei jõudnud varem õigusakte vormistada.”
Volikogu kehtestas kaasava eelarve menetlemise korra, mille järgi on kohaliku kogukonna liikmetel võimalus valla eelarve koostamisel teatud summa kohta teha ettepanekuid valla elu edendamiseks ja osaleda hääletusel parimate ettepanekute väljaselgitamisel.
Kaasava eelarve objektiks on Võru vallaga seotud investeeringuobjekt. See peab pakkuma hüve ja olema avalikus kasutuses ning objektist ei tohi tekkida järgnevate aastate eelarvele ebamõistlikke kulusid. Ettepaneku tegija peab olema vähemalt 16aastane ametlik Võru valla elanik.
Võru vallavalitsuse arendusspetsialist Kertu Künnapuu selgitas, et kodanikud võivad teha ettepanekuid nii valla kui eraomanduses olevate objektide rahastamiseks. „Kui objekt asub eramaal või ruumides, siis on tingimuseks kirjaliku kokkuleppe sõlmimine omanikuga, et objekt jääb avalikku kasutusse,” selgitas Künnapuu. „Samuti ei luba me valla raha eest rajatu kasutamise eest tasu võtta.” Ettepanekus välja toodud objekti rajamise maksumus ei tohi ületada 20 000 eurot.
Tingimustele vastavad ettepanekud lähevad rahvahääletusele ja esimesena rahastatakse enim hääli saanud ettepanek.

Põlvas tekitas kaasav eelarve paksu verd
Kagu-Eestis jagas viimati kaasava eelarve raha, 50 000 eurot, Põlva vald. Kui vallavalitsus mai lõpus avalikustas, millised kogukonna ettepanekud rahvahääletusele pannakse ja millised välja praagitakse, tekitas see omajagu paksu verd. Kolme välja jäänud ettepaneku esitajad saatsid valda protestikirja.
Põlva valla kaasava eelarve menetlemise korras on samuti kirjas, et see peab pakkuma hüve ja olema avalikus kasutuses ning objektist ei tohi tekkida järgnevate aastate eelarvele ebamõistlikke kulusid. Lisatingimus on, et objektiks ei ole valla hallatavate asutuste, valla enamusosalusega äriühingute ja valla asutatud sihtasutustega seotud ettepanekud.
Rahvahääletusele ei läinud aga näiteks Mooste mõisa teraviljakuivati ostmine (18 000 eurot) ateljee-näitustemaja rajamiseks. Ettepaneku teinud Mooste mõisa arendusselts sai äraütlemise põhjenduse, et investeeringu tulemusel peaks valmima terviklik objekt, mis oleks valla omandis. Vastavat tingimust aga kaasava eelarve menetluse korras polnud.
Põlva Maarja kirik tegi ettepaneku kulutada valla rahast 23 640 eurot kiriku akende ja külguste restaureerimiseks. Äraütlevas vastuses seisis, et „eraomandis oleva kinnisvara parendamine kaasava eelarve vahenditest ei ole abikõlblik”.
Rahvaalgatus Põlva Sünnitusosakonna Kaitseks tegi ettepaneku soetada 30 000 euro eest Põlva haigla sünnitusosakonnale sünnitusvoodi ning loote ja ema jälgimisseade. Vald ütles ära: tegu on vara soetamisega kolmandale isikule (Põlva haigla), puudub juriidilise isiku kooskõlastus ja hinnang investeeringu vajalikkusele.
Põlva vallavanem Georg Pelisaar kinnitas, et kui vald järgmisel korral kaasava eelarve jaoks ettepanekuid ootab, siis enam sellist segadust ei teki. „Kaasava eelarve menetluse korda saab kirja, et investeeringu tulemusel peaks valmima terviklik objekt, mis oleks valla omandis,” märkis ta.
Esimesena rakendas kaasavat eelarvet 2013. aastal Tartu linn, 2018. aastal viisid kaasavat eelarvet ellu juba 20 ehk veerand kõikidest omavalitsustest.

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/09/2019 09:57:33

Lisa kommentaar