Korstnapühkija. Foto: Ülle Harju

Kui tahm või pigi lõõrides süttib, võivad küttekolde kuumenevad osad terve maja süüdata, sellepärast on oluline need vähemalt kütteperioodi alguses puhastada.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik ütles, et kütteperioodi algusest kutsutakse sagedamini päästjaid hooldamata kütteseadmetes tekkinud tahmapõlenguid kustutama.
„Kui tahm või pigi lõõrides süttib, võivad kütteseadme kuumenevad osad terve maja süüdata,” hoiatas Kiik. Tema sõnul lõhuvad põlengud küttekollet, mille lõõridesse tekkivatest pragudest leviv kuumus või säde võib tulekahju põhjustada. Oluline on ka teada, et tahma täis lõõridega küttekoldes ei salvestu soojus kividesse kuigi hästi ja seetõttu tuleb rohkem kütta ehk siis puid läheb rohkem.
„Nende murede ennetamiseks tulebki küttekolded aegsasti puhastada ja ka kollete korrasolekut lasta kontrollida,” rõhutas Kiik. Ta täpsustas, et kortermajas peab neid töid tegema igal aastal ainult kutseline korstnapühkija, eramusse tuleb viimane igal viiendal aastal kutsuda. Muul ajal võib ka ise lõõre puhastada.
Kiik märkis, et umbes lõõridest tingitud halva tõmbe tõttu ohustab inimesi veel ka neist ruumidesse imbuv nähtamatu, kuid mürgine vingugaas. Viimase tõttu hukkub igal aastal Eestis kuni viis inimest.
Vingugaasist annab ruumis märku vastav andur, mida on soovitatav paigaldada toas hingamiskõrgusele.
Tulekahjud tekivad ka hooletust kütmisest. Küdeva ahju või pliidi ette jäetakse küttematerjali või prügi, kuhu võib koldest säde lennata, ning nii võibki tulekahju alguse saada.
Tänavu jaanuaris süttisid Antslas Veski tänava kahekorruselise puumaja ühe korteri pliidi ees plastkastis puud, siis põrand. Tuli sai alguse koldest kasti lennanud sädemest või söetükist. Korteris puudus ka suitsuandur ning tulekahju avastas alumise korruse elanik, kuna tema toa lagi hakkas süttima. „Koldesuu ees peab põrandal olema mittesüttiv materjal ja seal ei tohi pabereid, puid ega teisi süttivaid materjale hoida,” märkis Kiik.
Tänavu on päästjad juba nii Võru- kui ka Valgamaal kustutanud 13 tulekahju eluhoonetes, mullu samal perioodil olid need arvud vastavalt 16 ja 15. Põlvamaal on tänavu eluruumides kustutatud seitse, mullu samal ajal kustutati tuli üheksas eluhoones.

Päästjad saab tasuta koju nõustama kutsuda

„Põlengud eluhoonetes näitavad langustrendi ja me loodame, et selles on oma osa ka päästeameti töötajate laialdasel tuleohutusalasel ennetustööl, samuti päästjate pakutaval kodunõustamisel,” edastas Marek Kiik. Kodunõustamist saab tellida infotelefonil 1524, see on tasuta ning vajaduse korral aitavad nõustajad ka suitsuanduri paigaldada.
Päästjad tegelevad palju ennetustööga, seda mitte ainult kodudes ja ühistutes, vaid ka kohapeal. Noored käivad komandodes, kus nad saavad ohutusõpet.
Kiik ütles, et inspektorid käivad eluruume pisteliselt kontrollimas ja võivad ka tuleohutusnõuete eiramise eest karistada. Käikude ajal ühistutesse kontrollivad inspektorid kütteseadmete hooldamise nõuetest kinnipidamist. „Kodudes käivad rohkem päästjad, kuid nad lepivad samuti enne kontrollkäigu aja kokku,” sõnas ta.
Päästjate külastuse eesmärk on eelkõige ikkagi nõustamine. Koos elanikega vaatavad nad ruumid üle ja kui vaja, jagavad soovitusi tuleohutuse parandamiseks. Mõistagi puudutavad soovitused küttekoldeid, nende hooldust ja parandamist ning õiget kütmist.
Kiik märkis, et kuigi nende töös on ülekaalus tulekahjude kustutamine, reageerivad päästjad kõigile õnnestustele, kus inimeste elu ja tervis, aga ka keskkond, on ohus. Päästjate tööks on ka liiklus-, vee- ja loodusõnnetuste, samuti kemikaalidest põhjustatud õnnetuste tagajärgede likvideerimine ning vajaduse korral aitavad päästjad kiirabi ja politseid.
Kiige sõnul on kolmes maakonnas kokku kümme riiklikku päästekomandot, lisaks vabatahtlikud komandod. Praegu on enamik töökohti täidetud, kuid mujale siirduja järel on maapiirkonna lähiümbruses uut inimest leida keeruline, sest soovija peab olema keskharidusega, olema heas füüsilises vormis, oskama ujuda ja tal ei tohi olla kehtivat kriminaalkaristust. Kui kandidaat sobib, peab ta kutse omandamiseks aasta Väike-Maarja päästekoolis õppima, pool õppeajast on ta tulevases töökohas praktikal.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 19/09/2019 09:19:36