Küsitlus
Ilm täna
Võru
10°
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
12°
Põlva
11°
Otepää
11°
Tartu
11°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
11°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Vallad üritasid Tsentrile ebaseaduslikult raha anda

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tsenter. Foto: Ülle Harju

Võrumaa kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter soovib saada kohalikelt omavalitsustelt nelja aasta jooksul toetust 140 000 eurot, kaks valda rikkusid aga suures toetamishoos seadust.

Kui kohalik omavalitsus võtab rahalisi kohustusi pikemaks ajaks kui üks aasta, siis nõuab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus volikogult otsust koosseisu häälteenamusega. „Antsla vallavolikogu istungil oli aga otsuse vastuvõtmise poolt neli volikogu liiget 17st!” pahandas Antsla vallavolikogu liige Raivo Vallner, kes koos veel seitsme volikogu liikmega nõuavad ebaseadusliku otsuse tühistamist.
Vastava eelnõu esitanud volikogulased selgitasid, et Tsentrile üle 17 500eurose toetuse eraldamine aastatel 2020–2023 tekitas vastakaid arvamusi juba eelarve- ja majanduskomisjoni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni ühisistungil. Komisjonide liikmed tegid ettepaneku arutada otsuse eelnõu volikogu istungil. See toimus aga Võru vallas Väimelas, kus asub Tsenter. „Minimaalse etteteatamise tõttu ei olnud paljudel volikogu liikmetel võimalik viibida istungil, mis korraldati väljaspool valda,” märkisid volikogulased. Otsus võeti vastu kõigest nelja poolthäälega, kuigi kohal oli üheksa volikogu liiget.
Antsla vallavolikogu esimees Merike Prätz tunnistas, et kuigi neli poolthäält moodustas kõnealusel juhul enamuse, pidanuks poolthääli olema üheksa, sama kord kehtib ka näiteks volikogu esimehe valimisel.

Sama reha otsa astus ka teine vald
Seadusvastane on ka Rõuge valla otsus toetada Tsentrit nelja aasta jooksul kokku ligi 21 200 euroga. Volikogus olnuks vaja 14 poolthäält, oli vaid 11.
Rõuge vallavolikogu esimees Aigar Kalk ütles, et volikogu tegi õigustühise otsuse inimlikust eksitusest. „Seni arutasime Tsentri toetamist aasta kaupa, järgmise aasta eelarvega koos, nüüd oli aga uus olukord, sest Tsenter tahtis rahastamise osas kindlust neljaks aastaks,” selgitas ta. Uus hääletamine tuleb tema sõnul oktoobrikuu volikogu istungil. Küll andis apsakas opositsioonile ajendi lüüa teisipäevasel volikogu istungil lauale kümne allkirjaga avaldus volikogu esimehe umbusaldamiseks.
Võru linn otsustas Tsentrit toetada suurima summa, ligi 46 250 euroga. Linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett selgitas, et kuna Tsentri toetamine on kirjas eelarvestrateegias, siis oli linnavalitsusel õigus teha vastav otsus ilma volikogus hääletamata. Võru vallavolikogu otsustas toetada Tsentrit ligi 41 800 ja Setomaa vallavolikogu ligi 13 300 euroga.
Summad on erinevad seetõttu, et kokkuleppe kohaselt on Võru vald ja linn ning Antsla, Rõuge ja Setomaa vald toetanud Tsentrit nn pearahapõhiselt, tänavu 0,81 senti elaniku kohta. Järgmisel neljal aastal soovib Tsenter toetust 0,96 senti elaniku kohta.

Tsentri-vastased meeleolud tugevnevad
„Võib juhtuda, et uus otsus tuleb eitav,” nentis Antsla vallavolikogu esimees Merike Prätz. Tema sõnul on osa volikoguliikmetest hakanud kahtlema Tsentri toetamise mõttekuses. „Maakondlikult on vajalik sellise keskuse olemasolu, mis toetab teaduspõhiselt puiduettevõtteid, aga Antsla vallas pole eriti palju neid, kes sellest kasu saaks,” rääkis Prätz. „AS Antsla Inno on liiga suur, Tsentri nõustamised ja koolitused on mõeldud eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.”
Volikogu esimees lisas, et Tsenter pole päris selliselt tööle hakanud, nagu algselt loodeti. „Tsenter peaks ühelt poolt ise hakkama saama, aga
kui hakkab märkimisväärselt omatulu teenima, siis on ettevõtjatel jälle probleem, et ta võtab neilt töö ära, st hakkab konkurendiks,” märkis Merike Prätz.
Kas Rõuge vallas saab Tsenter vajalikud 14 toetajat kokku? „Ei tea, olukord on täbar,” tunnistas Aigar Kalk. „Ka Rõuge vallas on meeleolud sellised, et miks jagame raha laiali, kui oma asjade jaoks käime laenu võtmas.”
Kalk leidis, et Tsenter peaks ka ise rohkem näitama, millist kasu tema toetamisest tõuseb. „Tee ühelt poolt teisele poole on sama pikk,” tõi ta piltliku võrdluse. „Pahameelt tekitab ka see, et kui Tsenter käivitati, siis lubati, et see saab ise hakkama. Paraku see nii ei ole. Võru maakonnas on aga sellist kompetentsikeskust vaja. Kahju, et teisi niisuguseid keskusi rahastab riik haridus- ja teadusministeeriumi kaudu, Kagu-Eestis peavad aga kohalikud omavalitsused seda toetama. Kuna riigi käest tuleb aga suurem osa Tsentri eelarvest, siis isiklikult pean mõistlikuks siiski toetamist jätkata.”
Aga isegi volikogu koalitsioon pole selles küsimuses üksmeelne. „Hääletasin vastu,” märkis Rõuge vallavolikogu liige ettevõtja Margus Treial, kes ei toeta Tsentri rahastamist senisel viisil. „Pigem toetan seda, et vald loob oma ettevõtete toetamise fondi. Ettevõte telliks Tsentrist mingi teenuse või koolituse ja vald maksaks arve kinni. Tsenter on pigem maakondlik projekt ja pidi omadega ise välja tulema. Kui ei tule, siis on mõtlemiskoht, kas on ikka vaja kõiki 12 töötajat.”
Kohalike omavalitsuste toetus liigub Tsentrile Võrumaa arenduskeskuse kaudu. Kui Rõugest ja Antslast peaks korrektne otsus negatiivne tulema, mis siis saab? Arenduskeskuse juht Tiit Toots sõnas, et ootab kõigepealt otsused ära. „Tsenter on maakondlikult oluline keskus, kus on uuenduslik mõtteviis,” rõhutas ta Tsentri toetamise tähtsust. „Puidusektori, ka laiemalt ettevõtjad üldse saavad sealt koolitusi ning abi tootearenduse ja protsessijuhtimise alal.”

Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskuse Tsenter tegevus 2020–2023

Tulud eurodes
Taotletav toetus RTK piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest 5.4 845 000
Võrumaa omavalitsused 140 000
Põlvamaa omavalitsused 40 000
Omatulu 50 000
Kokku: 1 075 000

Kulud eurodes
Personalikulu 673 880
Kaudne kulu 101 080
Muu personalikulu (lähetused ettevõtete vm külastuseks) 15 000
Sisseostetavad teenused 153 200
Materjalikulu 60 800
Vara soetamine 71 040
Kokku: 1 075 000

Kompetentsikeskuse Tsenter peamine eesmärk on aidata puidutöötlemise ja mööblitootmise ettevõtetel saada konkurentsivõimelisemaks: rakendada innovatsiooni, arendada välja uusi tooteid, suurendada ekspordivõimet ja lahendada tootmise kitsaskohti.
Tsentris töötab 12 inimest: täiskohaga kaks arendustöötajat ja kolm masinasaali töötajat. Ülejäänud on hõivatud 0,5–0,8 koormusega.
Tsenter toetab noorte ettevõtlikkust: nõustab õpilasfirmasid ning valmistab tasuta prototüübi ja esimese partii. 2019. aastal on keskuses praktikal viis Võru maakonna inimest.
Tsenter toetab tööjõuturgu, populariseerides puidu- ja mööblivaldkonda: 2018. aastal külastas keskust üle 500 õpilase ja õpetaja.

Allikas: Tsentri pöördumine kaasfinantseerimiseks

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 19/09/2019 10:14:15

Lisa kommentaar