Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kohtus ei leidnud tõendust protestijana tuntud Arne Otteri häälteost

Eelmise kolmapäeva kuumal pärastlõunal astus Tartu maakohtust rahuloleval ilmel välja 2007. a riigikogu valimistel keskerakondlase Alar Palloni kasuks häälteostu süüdistusega Arne Otter (34), kelle häälteost kohtus kinnitust ei leidnud.

Silmapaistvalt suurekasvuline Arne Otter, lipsustatult ja mustas ülikonnas, oli kogu protsessi kestel kasutanud vaikimistaktikat ega vastanud ka varasematele ajakirjanike küsimustele. Ainus sõna, mida ta kaameraga meediaesindajale kostis viimase pärimise peale, kas ta on tulemusega rahul, oli Otteril, seistes teda kohtus kaitsnud vandeadvokaat Aadu Lubergi kõrval, üksik “jah”.

Asotsiaali moodi hääletajad

Mullu veebruaris riigikogu eelvalimiste ajal läksid signaalid Postimehesse ja Tartu linnasekretärile, valimiskomisjoni esimehele Jüri Mölderile, et esmakordselt uues Tartu Kaubamajas asunud valimisjaoskonna lähedal tiirleb väidetavalt asotsiaalse välimusega inimestega koos varem Euroopa Liidu vastast propagandat teinud ja “bussisõjas” silma torganud suurekasvuline Arne Otter.

Tartu prokuratuur kogus Keskerakonna kandidaadi nr 307, Alar Palloni kasuks väidetava häälteostu kohta tõendeid ja esitas Arne Otterile ja tema kaasatud kahele inimesele Georgy Ossetinskyle ja Viktor Galkinile süüdistuse häälteostus.

Arne Otter kasutas eeluurimisel talle seaduskohaselt antud õigust keelduda asja kohta ütluse andmisest. Ossetinsky ja Galkini kriminaalasi eraldati ja neile määrati kohtus karistus häälteostus kokkuleppemenetlusel 25. septembril 2007. Nimetatute süüdistused eraldati, sest Galkin oli osaline ka teises kriminaalasjas ja seotud vahi all olnud isikuga. Nii karistati häälteostus süüdistatud Ossetinskyt, kellele Otter andis häälteostuks kokku 5000 krooni, 80 päevapalga suuruse rahatrahviga ja Galkinile mõisteti 6-kuuline tingimisi karistus häälteostu eest, teise teo eest mõisteti kolmeaastane tingimisi karistus kaheaastase katseajaga,“ rääkis prokurör Ene Timmi LõunaLehele.

Nii jäid Otteri süüasjas juba karistuse saanud Ossetinsky ja Galkin tunnistajate rolli.

Kohtupidamine häälteostusüüdistuses, kus süüpingis oli vaid Arne Otter, algas tunnistajate ülekuulamisega 9. aprillil. Süüdistuse kohaselt hakkas Otter 2007. a riigikogu valimiste ajal otsima isikuid, kes oleksid nõus andma oma hääle kandidaat nr 307 poolt. Süüdistuse kohaselt soovitas Otter Ossetinskyl, kellele ta andis raha kahel korral 3000 ja 2000 krooni , maksta hääletajale 50100 krooni. Ossetinsky omakorda värbas häälteostuks abiliseks Viktor Galkini. Kokku mõjutati Keskerakonna kandidaadi nr 307 poolt häält andma 25 isikut.

Esimesena andis tunnistusi linnasekretär Jüri Mölder. Ta rääkis, et talle helistas mullu riigikogu eelvalimiste ajal Tartu Postimehe ajakirjanik Martin Pau, kes väitis, et kaks isikut on andnud 50 krooni eest hääle kandidaat nr 307-le. “Viibisin mitmel päeval ise kaubamajas asunud jaoskonnas. Mitmete hääletamas käinud inimeste käitumine ja välimus äratas tähelepanu. Üks küsis, kas siit saab hääletamise eest raha,“ rääkis Mölder, kes nägi Arne Otterit 4-5 korral koos mitme inimesega liftiga kolmandale korrusele tulnuna, kuid kellegi poolt raha andmist ja saamist ta ei näinud.

Otter oli nii eeluurimise kui ka protsessi ajal valinud vaikimistaktika. Erandi tegi ta vaid tunnistaja Mölderile küsimuste esitamisega, kas viimane on seotud tema perele kuulunud vara munitsipaliseerimisega ja kas Mölder on lehe vahendusel häälteostuskandaalis 6. märtsil 2007 öelnud, et ta ei võtaks teda (Otterit) tõsiselt, ja küsimus on ainult selles, et tema tegevus ära nullida. Mölder kostis, et linnasekretärina on ta linna esindanud mitmel protsessil, kuid Otteriga seonduvas pole olnud. Küsimuse teise poole kohta sõnas tunnistaja, et ei mäleta, mida on öelnud.

Tuttav kohvikust

Väidetavalt Otteri poolt häälteostu kaasatud Georgy Ossetinsky kinnitas, et tegi lihtsalt Otteriga, kellega tutvus kohvikus, koostööd sümpaatiast Keskerakonna vastu. ”Mul oli palju tuttavaid, kellele võisin soovitada. Raha oli vaja kulude jaoks, sõitsin palju ringi. Otter andis mulle raha mitu korda. Mõnele maksin 100 krooni, mõnele rohkem keskmiselt 70,” rääkis ta. Ossetinsky sattus segadusse, kui prokurör viitas eeluurimisel ja kohtus antud ütluste erinevustele. Eeluurimisel oli ta öelnud, et raha sai ta Otterilt häälteostuks.

Üks väidetav rahasaaja Erki Plaado, kes kirjeldas, kuidas ta kaubamaja kõrval olnud autoaknast pärast hääletust raha sai, ja kelle kaaslane rahasaajatest ajakirjanikega rääkis, toodi vanglast kohale politsei saatel.

Tunnistajate küsitlus katkes, kui üks neist kohtusse tulemata jättis ja telefonitsi vastas, et teda on pärastlõunal raske kainena näha. Päev hiljem niheles sinises dressipluusis supilinlane Ervin Kallejärv närveldades tunnistajapingis. Esmalt hõiskas: issake, ma kardan, mind kutsuti Herne poe ette sõitnud autost, et tulgu hääletama konkreetse kandidaadi eest.

Vitalik oli värbaja, pakkus mulle raha. Läksin huvi pärast linna kaasa, kolm-neli orja oli veel kaubamaja juurde. Tegin tünga, valisin hoopis Laine Jänese. Oh ei Otterit (vaatas süüdistatava suunas – toim) ma küll ei tunne, pole näinud. Pargi nurgas autos oli keegi lipsuga mees,” vadistas kojamehe ametis olev tunnistaja Kallejärv, üks kandidaat nr 307 eest hääletama värvatuist.

Otter istus kohtus näost punetavana vaikides ega esitanud prokurörile, tunnistajatele ega kohtunikule küsimusi. Ta vahetas vaid mõne sõna vaiksel toonil oma kaitsjaga.

Tunnistajad, kes kinnitasid, et said enne hääletust pihku lipiku kandidaadi nr-ga või kirjutati nimi peole ja pärast seda raha 25 kroonist 100 kroonini, ei saanud raha hääletostuks süüditatavalt Arne Otterilt.

Kohtupidamise kolmandal päeval, 5. juunil, kulus prokurör Timmil Otterile süüdistuse ettelugemiseks 35 minutit. Prokurör taotles häälteostus süüdistavale Otterile, kes kallutas oma tegevusega andma hääli kandidaat nr 307 eest, 300 päevapalga ulatuses ehk 42 000 krooni suurust rahatrahvi, arvestades Otteri varasemat kriminaalkorras karistamatust.

Otter valis tummfilmi taktika

Otter kuulas süüdistust vaikides. Ta oli valinud kohtupraktikas harva esineva tummfilmi taktika, sest ei andnud ainsatki ütlust ei eeluurimisel ega kohtus. Otterit kaitsnud vandeadvokaat Luberg palus oma kaitsealuse 46 minutit kestnud kaitsekõnes õigeks mõista.

Kohtulike vaidluste lõpus viimase sõna saanud maaülikooli doktorant, kahe lapse isa Arne Otter palus end õigeks mõista.

Kohtunik Heli Sillaots tegi 5. juuni pärastlõunal teatavaks otsuse mõista häälteostus süüdistatav Arne Otter süüdistuse tõendite puudumise tõttu õigeks. Motiveeritud kohtuotsus jõustub 20. juunil. “Kasutan apelatsiooniõigust ja kaeban otsuse edasi ringkonnakohtusse,“ kinnitas prokurör Ene Timmi.

Varem on protestijana tuntud Arne Otter antud kohtu alla kodanikule, bussifirma Sebe omanikule Uno Osulale tekitatud varalise kahju põhjustamisega. Selles protsessis saavutas Otter kaitsja Aadu Lubergi toel kõrgema astme kohtus õiguse.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:08

Lisa kommentaar