Kompetentsikeskuse juhi Britt Vahteri sõnul on Tsenter võtnud südameasjaks ka uute ettevõtjate kasvatamise, mistõttu teeb keskus tihedat koostööd õpilasfirmadega, aidates neil turule tuua uusi tooteid. Foto: Sander Silm

Tasutud teave

Kui su naaber teeb mööblit, siis elad suure tõenäosusega Valga-, Võru- või Põlvamaal. Sellise pealkirjaga uudise pani tänavu oma kodulehele üles Võrumaa kutsehariduskeskuse juures asuv puiduvaldkonna kompetentsikeskus Tsenter. Ja tõsi see on – ainuüksi Võrumaal töötab puidusektoris iga viies maakonna töötaja, Valgamaal toob puidusektor leiva lauale 26 protsendile maakonna töötajatest ning Põlvamaal on vastav näitaja 13 protsenti. Pole vähimatki kahtlust, et puidusektor on Kagu-Eestile ülioluline tööstusharu.

Seetõttu on ka loogiline, et just Väimelas avati 2015. aasta sügisel EASi ja Võrumaa kohalike omavalitsuste toel Võrumaa kutsehariduskeskuse tiiva alla puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsente, mis aitab ettevõtetel turule tuua puiduga seotud tooteid, kuid on praktikabaasiks nii kutsehariduskeskuse kui ka Lõuna-Eestist pärit kõrgkoolide õppuritele.
„1. jaanuarist 2016 kuni tänavu juuni lõpuni on Tsentrist mitterahalist abi saanud 316 ettevõtet ning meie teenuseid on kasutanud 255 firmat. Kuna just Lõuna-Eestis on palju puidutööstuse ettevõtteid, siis ongi meiega koostööd teinud peaasjalikult Võru-, Põlva-, Valga- ja Tartumaa ettevõtted,“ rääkis Tsentri turundusjuht Hille Lillemägi.
Turundusjuht lisas, et praktika on ka näidanud, et ettevõte, kes on Tsentrist kas omandanud teadmisi või ostnud sisse mingit teenust, hakkab koostöös nägema uusi võimalusi ja tuleb enamasti tagasi.
„Kuna meil on unikaalne tehnikapark, siis on meil võimalus anda puidule lisandväärtust, aidates kas tooteid välja töötada või valmistada väikepartiisid,“ ütles ta.
Nii näiteks valmistati ühele Rootsi disainerile vineerist lambi prototüüp. Tsentri poolt tehti joonestustööd, pakuti materjalid, valmistati erinevad tootenäidised ning proovipartii. Lahendus osutus sedavõrd menukaks, et Rootsis nimetati Väimelas väljatöötatud vineerist lamp selle aasta disainileiuks.

Ettevõtjale, noorele, naabrimehele

Tsenter on oma tegevuse kokku võtnud tunnuslausega „Ettevõtjale, noorele, naabrimehele”, mis näitab ühtlasi, kellele teenused on suunatud.
Praegu on töös ühtekokku seitse suuremat projekti. Kaks neist tegeleb koostöös ettevõtjatega uudsete metoodikatega puidu ja mööbli valdkonnas, kahes projektis toimub õppekavade arendus, kaks projekti tegelevad seenioride elukeskkonna- ja mööblilahendustega ning kõige kandvamaks on kompetentsikeskuste meetmest toetatud projekt, mis võimaldab üldse niisugust keskust ja meeskonda üleval pidada. Projektidele lisandub tellijatele mõeldud erinevate prototüüpide valmistamine.
Lisaks sellele korraldab Tsenter ka puidusektorile suunatud koolitusi, millest valdav osa on lühiajalised. Samuti käivitus tänavu sügisest aasta aega kestev Tsentri arenguprogramm puidusektori praegustele ja tulevastele esmatasandi juhtidele, milles käsitletakse puiduettevõtte toimimise majanduslikke, juriidilisi ja tehnoloogilisi aspekte.

Tähelepanu noortele

Tsentris peetakse oluliseks ka tulevaste puiduettevõtjate järelkasvu kasvatamist ning Tsenter on õla alla pannud mitmetele õpilasfirmade tegemistele, aidates neil esimese prototüübi luua tasuta.
Seda teenust on Tsenter pakkunud vähem kui aasta, kuid õpilasfirmade huvi on suur. Seni on seda võimalust kasutanud õpilasfirmad Prein, Awaja, Pomp, PatSee ja Tillansia Võru gümnaasiumist ning Greeny Bag Tallinna Lilleküla gümnaasiumist.
„Nagu öeldud, teeme esmase prototüübi ja esimese partii noortele ettevõtjatele tasuta ja seejärel ostavad nad meilt teenuseid juba hinnakirja alusel. Kuid meile pole oluline mitte raha teenida, vaid me anname tulevastele ettevõtjatele kogemuse, kuidas teha koostööd tööstusega, eelkõige just puidutööstusega. Seega võib öelda, et meie jaoks on tegemist missiooniprojektiga,“ sõnas kompetentsikeskuse juhataja Britt Vahter.
Eriti hea meel on keskusel selle üle, et kompetentsikeskusse on leidnud tee välismaised kliendid Rootsist ja Soomest, kes toovad keskusele nii lisaraha kui põnevaid projekte, mis arendavad ka keskuse töötajaid.

Inimsilma jälgimisest kuni seenioride mööblini

Kompetentsikeskuses Tsenter on praegu pooleli mitu projekti, mis käsitlevad nii puidu paremat väärindamist kui ka turundamist.
Nii on keskuses käsil projekt, mille raames töötatakse välja lahendusi madalakvaliteedilise puidu väärindamiseks ristpuitpindadeks. Kui siiamaani läheb madalakvaliteediline lepp, haab või paju peaasjalikult kütteks, siis tulevikus võib sellele puidule leida hoopis väärikama kasutuse näiteks eksklusiivsete põranda- või seinapaneelidena.
Tegemist on unikaalse disainiga, mis on inspiratsiooni saanud Iirimaa rannikul asuvast loodusliku basaltkivimi parketist. Lihtsustatult näeb tehnoloogia välja nii: puidunott saetakse seibideks, need kuivatatakse, lõigatakse vormi ja laotakse pinnale. Käsitsitööna tehtuna on see ülimalt kallis ja praegu tegeldakse tehnoloogiliste lahenduste otsimisega, mis võimaldaks hakata selliseid ristpuitpindu tööstuslikult tootma.
Koostöös Tartu ülikooli majandusteaduskonna neuroturunduse labori teadlastega uuritakse Tsentris aga, kas tarbijate hinnangud uutele toodetele erinevad, kui nad vaatavad ainult arvutipilti või saavad katsuda ka päris asja ennast.
Miks see vajalik on? Klassikalise tootearenduse puhul saavad tootjad tarbijalt tagasisidet alles siis, kui toode on poes. Fotorealistlikud pildid 3D-joonistest võiksid aga anda inimesele hea ettekujutuse uuest mööbliesemest juba siis, kui see on alles paberil. Tegija saaks seega prototüüpe loomata teada, kas uudistootel oleks klientide seas menu või mitte. Selle tehnoloogia kasutamine võimaldaks ettevõttel hoida tootearenduses kokku märkimisväärseid summasid, kuna praegu müüakse juba 15 protsenti mööblist internetis.
Maailmas elab 2050. aastal juba üle kahe miljardi üle 60aastaseid inimesi, seega on neile suunatud turg järjest suurenev. On igati mõistetav, et hõbemajanduse turukasvust tahavad osa saada ka Eesti mööblitootjad ja nii osalebki Tsenter BaltSe@nioR2.0 nime kandvas ühisprojektis, mis ühendab Balti mere riikide oskused spetsiaalsete sisustuslahenduste loomiseks ja näidiste valmistamiseks.
Eestist osaleb projektis lisaks keskusele ka Saue vald ning Tsentris valmivad projekti raames avalikku ruumi mõeldud abistavate mööbli- ja sisustuselementide prototüübid ning Saue vald proovib neid igapäevakasutuses.

Kuidas rahastatakse kompetentsikeskust?

Eestis tegutseb praegu viis kompetentsikeskust, neli neist kuuluvad kõrgkoolide juurde, mis on omakorda avaõiguslikud organisatsioonid ja kus kõrgkoolid kaasrahastavad keskuste projekte.
Võrumaa kutsehariduskeskuse õiguslik staatus erineb aga kõrgkoolide omast. Erinevalt kõrgkoolidest on kutsehariduskeskus riigi hallatav asutus, mis allub haridus- ja teadusministeeriumile, ning igal aastal eraldab ministeerium koolile eelarve, kus on ette nähtud kulud tasemeõppe läbiviimiseks ja hoonete ülalpidamiskulude katmiseks. Ministeerium eraldi kompetentsikeskust ei toeta.
„Seega peab Tsenter ise leidma võimalused kaasfinantseerimiseks ja siinkohal ongi suureks abiks kohalikud omavalitused, mis on leidnud võimaluse keskust toetada,“ ütles Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus.
Direktori sõnul on igas regioonis küsimus, kas toetada olemasolevat tugevat sektorit või mõnda uut eluala. Kuna Kagu-Eesti üheks arengumootoriks on puidusektor, siis Võrumaal on mindud esimest teed ning panustada eelkõige puidusektori arendamisse.
„Kompetentsikeskusi keskuse eesmärk on väärindada puitu – ärme müü välja odavat ümarpalki, vaid arendame seda võimalikult kaugele. Paraku pole aga väikefirmadel alati võimalusi tegeleda igapäevase arendustööga ja just siin panebki Tsenter oma koolituste ja oskusteabega õla alla,“ rääkis Tanel Linnus.
Kutsehariduskeskuse direktor lisas, et haridusasutus on iga kogukonna süda, mistõttu Võrumaa kutsehariduskeskus kui ka Tsenter koondavad enda ümber siinseid ettevõtjaid, aidates neil leida lisavõimalusi ka ühiste koostegemiste abil.

„Kompetentsikeskus TSENTER“ projekt on toetatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt. 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 21/11/2019 15:40:27