Küsitlus

Kas Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemine on õige otsus?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Mõisad ja kirikud saavad tasapisi korda

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Sillapää loss on hea näide sellest, et hoone on heas seisukorras, kui selle sees käib elu. Foto: Mari-Anne Leht

Mõisad ja kirikud on Võru, Põlva ja Valga maakonnas seinast seina seisukorras, väga nukras seisus kirikuid on Kagu-Eestis vähe, selgus Euroopa muinsuskaitsepäevade puhul tehtud muinsuskaitseameti ülevaatest.

Eelmise kuu keskel toimusid Eestis juba 25. korda Euroopa muinsuskaitsepäevad, mis päevade koordinaatori Madle Lippuse sõnul toimuvad üle Euroopa septembri teisel nädalavahetusel.
„Päevade eesmärk oli pärandi populariseerimine ja fookusse toomine sooviga panna nii inimesi igapäevaselt ümbritsevat pärandit enam märkama ja väärtustama,” märkis ta.
Tänavused üritused pakkusid välja kohapealsed muuseumid, raamatukogud, seltsid ja teised huvitatud organisatsioonid. „Meie pakkusime ürituste korraldajatele ühesugust raamistikku ning toetust turunduses ja kommunikatsioonis,” täpsustas Lippus.
Mullu tähistas kogu Euroopa kultuuripärandi aastat ning selle eel tehti kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides eurobaromeetri uuring, millega selgitati inimeste hoiakuid seoses kultuuripärandiga. Uuringust selgus, et 86% Eesti elanikest on uhked mõne oma piirkonna või riigi ajaloolise mälestise või koha, kunstiteose või pärimuse üle ning 63% vastanuist leidis, et elamine kultuuripärandiga seotud kohtade läheduses võib parandada inimeste elukvaliteeti.
Lippuse sõnul oli tänavuste päevade raames kagunurgas üritusi ainult Võrumaal. „Tuleval aastal alustame päevade ettevalmistuste ja info edastamisega varem, siis on ürituste korraldajatel enam aega tegevusi ja eelarvet planeerida,” lubas ta.

Põlvamaal on vähem kaitsealuseid kirikuid
Muinsuskaitseameti (MKA) pühakodade nõuniku Sille Sombri sõnul on Põlvamaal võrreldes teiste maakondadega kaitsealuseid kirikuid vähem, kuid see-eest on seitse tsässonat riikliku kaitse all.
EELK Põlva Maarja kogudus on viimastel aastatel ise aktiivselt kirikus mitmeid töid teinud, nagu osaline katuse restaureerimine, põranda remont, käärkambri juurdeehitise korrastamine, ning plaanis on jätkata Põlva kiriku katuse restaureerimist.
„EAÕK Kähri peaingel Miikaeli kogudus on kirikut heaperemehelikult ja järjepidevalt hooldanud, kuid avariiremonti ootab Maaritsas asuv õigeusu kirik, mille valdaja on kohalik omavalitsus,” ütles Sombri. Ta lisas, et MKA toel paigaldati Maaritsa kiriku tornidele mõni aasta tagasi ajutised avariikatused, mis vajavad juba korrastamist, kuid tõsisem kitsaskoht on varingud kiriku võlvides. „Lagede sisselangemise edasiseks ärahoidmiseks tuleks Maaritsas lähiajal avariitöid teha ning amet on Kanepi vallavalitsusele saatnud vajalike tööde tegevuskava,” märkis Sombri.
Ka EAÕK Räpina Sakariase ja Eliisabeti kirikute katused ootavad restaureerimist.
Valgamaal toetas MKA tänavu nii EELK Sangaste kiriku avariilise torni restaureerimistöid kui ka Helme kiriku varemete konserveerimist.
Sombri sõnul alustati ameti rahalisel toel veel EELK Laatre kiriku katuse ja tornikiivri konserveerimist. Karula kiriku varemed ootavad samuti konserveerimist, sest need tuleb muuta ohtuks.
„EELK Jaani kirikul Valgas on viimastel aastatel torni fassaadi ja selle kiivrit remonditud ning Hargla kirikus remonditi põrandat,” märkis Sombri.
Ameti toel restaureeriti äsja Võrumaa Urvaste kiriku katus.
„Maakirikutes ainulaadse basiilika katust restaureeriti kolmel aastal, alustati kesklöövi ja jätkati külglöövi katusega,” edastas Sombri. Urvaste kogudus korrastas samal ajal kiriku kesklöövi aknaid ja hoone fassaade.
Amet toetas tänavu ka Vastseliina kiriku katuse remonti. Restaureerimist ootab EAÕK Mõniste-Ritsiku Ristija Johannese puukirik, kus kogudus on hakanud aktiivselt tegutsema.
Kagu-Eesti häärberite seis: heast nukrani
Põlva maakonnas asuvate mõisate peahoonetest on ühed korras ja teised nukramas seisus. Mooste ja Pikajärvel mõisakompleksi hoonetes käib elu, samuti Sillapääl Räpinas, ning nende hoonete käekäigul hoiab kas omanik või kohalik omavalitsus kogu aeg silma peal.
„Paraku on mitmed häärberid jäänud tühjaks ja ka perspektiivis jätkusuutliku kasutusotstarbeta, nagu Tilsi, Põlgaste, Ahja, põhjuseks nii haldusreform kui ka maapiirkondade tühjenemine,” märkis Anu Lepp, MKA nõunik Põlvamaal.
Eravalduses ja ainult eluasemena kasutatavate häärberite puhul on põhimureks omanike majanduslikud võimalused, mis häärberite seisukorda ja suurust arvestades peaksid neile vastama. On ka olukordi, kus omanikul on ressurssi investeerida vaid hoone püstihoidmisse, nagu Toolamaa mõisa puhul.
Võrumaal on heas seisus pere elukohana kasutatav Linnamäe mõisa peahoone, samuti Sänna mõis, kus tegutseva MTÜ eestvedamisel on palju erinevaid tegevusi ja teenuseid.
„Kahjuks on Võrumaal ka avariilises seisus häärbereid, millest mitmes on alustatud töid, et olemasolev konserveerida: Väimela mõisa peahoones on pooleli põlengujärgsed konserveerimistööd, Vana-Antsla peahoone juures on tehtud esmaseid avariitöid, et tagada hoone säilimine, Nursi mõisa peahoonele koostatakse tegevuskava konserveerimiseks,” märkis Tiina Pettai, MKA nõunik Võrumaal.
Valgamaal asuvatest häärberitest on viimasel ajal kirjutatud Holdre mõisa peahoonest, kus plaanitakse ligi pooleteise aasta pärast avada külastuskeskus. MKA ehituspärandi nõuniku Merle Kinksi sõnul on heas seisus Sangaste loss, kus pakutakse majutust, ning äsja avati külastuskeskus ka karjakastellis.
Uuenduskuuri läbis äsja unikaalne Taagepera mõis, kus majutuse kõrval on nüüd avatud ka spaa. Rohkem omaniku hoolt vajaks Valgamaal kindlasti Kuigatsi mõis.
Lepa ja Pettai sõnul olid mõisad ehitusajal ennekõike majandusüksused ning häärberite uhkus näitas paljuski ka mõisa edukust. Nagu kõigi mälestiste nii ka mõisate puhul kehtib reegel, et kõige paremini säilivad kasutuses olevad hooned. Kui tänapäeval suurt ja uhket mõisahäärberit ainult elumajana kasutada, peab omanik olema väga jõukas, et lubada endale toredust, mida isegi mõisnikud üldjuhul ei saanud endale lubada.
Kuid teisalt, häärbereid ei pea tingimata eluhoonena kasutama, hoone ülalpidamiseks võib sinna ka teise funktsiooni leida. Funktsiooniga hoone on kasutuses, hooldatud ja korraga ei pea ka suurelt investeerima.
Lepp ja Pettai märkisid, et nende poole pöördutakse erinevate küsimustega, sõltuvalt mälestise liigist ja seisundist. Pöördumiste põhjuseks on enamasti soov kas ehitada või lammutada, metsa raiuda või kaevetöid teha.
„Septembriga lõppes muinsuskaitseametilt restaureerimistoetuste taotlemine ning seoses sellega on aktiivsemad ehitusmälestiste omanikud põhjalikult läbi mõelnud, milliseid hädavajalikke töid tuleb esmajärjekorras hoone juures teha ja kuidas neid oleks mõistlikum teha,” edastas Lippus.
Pühapaigad ja uus seadus

MKA looduslike pühapaikade nõuniku Pikne Kama sõnul on Võrumaal aastate jooksul riikliku kaitse alla võetud 32, Valgamaal 28 ja Põlvamaal 15 looduslikku pühapaika, nende seas on palju erinevaid ohvripaiku, nagu kivid, allikad, puud.
„Pühapaikade arvukuse ja seisukorra täpsustamiseks toimuvad praegu kultuuriministeeriumi koostatud looduslike ja ajalooliste pühapaikade arengukava alusel üle-eestilised inventuurid, kuid Võru-, Põlva- ja Valgamaal on pühapaiku osaliselt inventeeritud ja seetõttu on andmed nende maakondade looduslike pühapaikade kohta alles täiendamisel,” selgitas Kama.
Küsimusele, et MKA-le on vahel ette heidetud seda, et raha on neil vähe, kuid ikkagi ei luba nad ohtlikku mõisaaegset kõrvalhoonet vms kokku lükata, vastas MKA kommunikatsiooniosakonna juhataja Madle Lippus, et iga hoone ja selle olukord on erinev.
„Hoone muinsuskaitse all olemise eelduseks on riikliku kaitse eelduste täitmine, mis tähendab, et kaitse all olevad hooned on kogu Eesti kontekstis olulised ja esindavad meie ainelise kultuuri väärtuslikumat osa,” selgitas Lippus.
Ta lisas, et mõisahoonete puhul on sageli oluline väärtus just kompleksil, mis annab aimu kunagisest elukorraldusest ja mõisa toimimisest majandusüksusena. Vaid peahooneid säilitades ei ole teised kihistused enam loetavad, näiteks kus aeti viina, kus hoiti vilja jne.
Tänavu maist jõustunud uuest muinsuskaitseseadusest lähtuvalt on amet võtnud lähiaastate üheks strateegiliseks prioriteediks mälestiste nimekirjade korrastamise. Aegade jooksul on kaitse alla võtmise praktika olnud väga erinev ning seetõttu on ka nimekirjad kohati ebaühtlased, viimaseid asutaksegi6 korrastamisega parandama.
 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 10/10/2019 09:23:16

Lisa kommentaar