Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Riik sokutab valla kraesse maatükki koos üle kuue miljoni eurose kohustusega

Plaki järv 2005. aasta talvel. Foto: AS Kobras

Põlva vald saatis maa-ametile protestikirja, sest riik kavatseb ameti vahendusel valla kraesse sokutada hiidreostusega maatüki, mille puhastamine maksab üle kuue miljoni euro.

„Me ei taha seda maad, sest sellega kaasneb kohustus likvideerida reostuspärand, mis maksaks neljandiku vallaeelarvest,” põhjendas Põlva abivallavanem Martti Rõigas, taunides riigipoolset survestamist. „Kui riik paneb meile selle kohustuse, siis meil lihtsalt ei ole raha selle korrastamiseks.”
Kemplus käib üle 26,5hektarise reformimata riigimaa üle Põlva paisjärve ja raudtee vahel, kus asub peaaegu kinnikasvanud Plaki järv. Järv on kohutavalt reostunud: nõukogude ajal suunas Põlva piimakombinaat sinna kogu oma solgi ja linn kogu oma reovee, reoveepuhasti ehitati alles 1982. aastal. Lisaks voolasid sinna põllumajandusega tegelenud EPT naftajäägid ja vana õli, liimpuidutehasest fenoolid ning linavabrikust tonnide kaupa masuuti.
Plaki järvest on kirjutanud ajakiri Loodusesõber (4/2007) artikli „Kadunud järv”. Selles kirjutatakse, et 1963. aastal oli Plaki järv kena väike järveke pindalaga 0,9 ha. Artikli kirjutamise ajal leidus veel kohalikke, kes mäletasid, kuidas järve ääres ujumas ja kala püüdmas käidi.
Praegu on aga järvest kuival ajal järel vaid pisike veesilm. Põlva vald tellis üle 15 aasta tagasi Plaki järve keskkonnauuringu, sest reostushais häiris kohalikke ja reostuse levimine tegi muret. Uuringu teinud AS Kobras hindas, et järves ja sellesse linna reoveepuhastist viivas kraavis on kokku üle 58 000 m³ reostust, sh piimakombinaadi torustike puhastamiseks kasutatud seebikivi ning lämmastik- ja soolhappejääke. Kuigi linna reovett oli üritatud ümber juhtida, nurjasid selle koprad oma tammidega. Lisaks oli märgitud, et reostus ohustab Orajõge, kus elavad kaitsealused kalad hink ja võldas. Orajõgi on kantud reostustundlike veekogude nimekirja.

Käib maareformi jõuline lõpetamine

Maa-amet alustas aga tänavu jõulist maareformi lõpetamist, mille eesmärk on igale maatükile omanik leida, ning loodab kinnistud katastrikaardile kanda. 13. augustil saatis maa-amet Põlva vallale kirja sooviga, et vald võtaks enda omandisse kaks maatükki. Lisaks Plaki järve hõlmavale maatükile veel ühe 385ruutmeetrise pindalaga maatükikese Lao tänava piirkonnas.
Vald sai ultimatiivses toonis teate, et maareformiseaduse (MaaRS) kohaselt otsustab maa munitsipaalomandisse andmise maa-ameti peadirektor. „Märgitud reformimata maaüksused ei ole vajalikud riigile tema ülesannete täitmiseks ja on otstarbekas anda kohaliku omavalitsuse omandisse kohaliku elu korraldamiseks,” kirjutas Raul Ermus, maareformi osakonna juhataja asetäitja juhataja ülesannetes. Lisatud oli kahe maatüki piiriettepanek, palve teatada nendega seotud võimalikest erastamis- ja tagastamistoimingutest ning määrata maaüksustele koha-aadress ja sihtotstarve. Plaki järvega kinnistu kohta oli lisatud, et selle puhul on veel vaja otsustada maareformi elluviimise viis.

Kuidas reostunud mülkas kohalikku elu korraldada?!
Põlva vallavalitsus saatis maa-ametile 4. oktoobril rohkete vastuväidetega protestikirja, kinnitades, et Plaki järvega kinnistu ei ole vajalik Põlva vallale kohaliku elu korraldamiseks. „Vallaelanikud ei kasuta seda vaba aja veetmiseks, sest läheduses asub Mammaste spordikeskus väljaarendatud suusa- ja jalutusradadega, mänguväljakuga jms. Maa-alale jäävad kõrgepingeliinid, mille kitsendusala on ca 3,4 ha, ja maakaabelliinid, mis viivad kasutusest välja ca 1 ha maad,” seisis kirjas põhjendus, miks vald liigitas selle sihtotstarbeta maaks.
„Maaüksusel asuva kinnikasvanud Plaki järve suurus on ca 1,6 hektarit ja moodustab kogu maa-alast 5%. Kui vallale tuleb kohustus Plaki järv puhastada reostusest, siis 2005. aastal tehtud keskkonnauuringute alusel Plaki järve reostuse likvideerimine maksab üle 6 miljoni euro. Kui Plaki järve muda ei puhastata, aga tehakse vajalikud toimingud reostuse mittesattumiseks Orajõkke, on tööde hinnanguline maksumus 2005. aastal tehtud arvestuse alusel ca 120 000 eurot,” on valla kirjas esile tõstetud. Viimane tähendab biotiigi rajamist Plaki järve ja Orajõe vahele.
Kuna tegu on ligi 15 aastat vana kalkulatsiooniga, siis küsis LõunaLeht hinnangul uuringu teinud ASi Kobras juhilt Urmas Urilt, kui palju võiksid samad tööd maksta nüüd. „Väga raske hinnata, selliste tööde hinnad on oluliselt tõusnud,” kommenteeris Uri.
Abivallavanem Martti Rõigas kinnitas, et Põlva valla arengukavas ja eelarvestrateegias pole Plaki järve reostuse likvideerimiseks raha planeeritud.

Maa-amet otsib lahendust
Maa-ameti maareformi osakonna juhataja Maire Salu pehmendas vallale esialgu saadetud sõnumit ja kinnitas LõunaLehele, et kuna tegemist on reformimata maaga, siis on maa-ameti soov olnud koostöös kohaliku omavalitsusega leida lahendus maareformi teostamiseks. „Praegu olukorda hinnates saame öelda, et antud juhul kavatseme kaasata maareformi küsimuste lahendamisse keskkonnaministeeriumi ja/või keskkonnaameti, kel tuleb tegelda ka jääkreostuse likvideerimise teemaga.”
Maire Salu lisas, et vabariigi valitsuse määruse kohaselt tuleb valla esitatud vastuväited läbi vaadata. Nendega arvestamise korral muudab maa-amet munitsipaalomandisse antava maa piiri või lõpetab menetluse ja teatab sellest vallavalitsusele. Kui vastuväidetega ei arvestata ja maa-amet leiab, et maa on vajalik või otstarbekas anda munitsipaalomandisse, valmistatakse ette vastav otsus. „Maa ei ole vajalik riigile tema ülesannete täitmiseks ja see maa on otstarbekas anda KOVile,” kordas ta ameti seisukohta. „Seda toetab ka Põlva valla üldplaneering, mille kohaselt enamik maast asub kompensatsioonialal (keskkonna iseregulatsiooni toetamine maastiku struktuuri mitmekesisuse kaudu, kaitse puhver inimtegevuse mõjude leevendamiseks) ja väike osa segahoonestusega alal.”
„Põlva valla üldplaneeringus on kenasti kirjas, et Põlva paisjärve ja Plaki järve osas tuleks Põlva valla edasisel arendusel leida vahendid koostatud tervenduskavade elluviimiseks,” toetas maa-ameti seisukohta ka keskkonnaamet avalike suhete nõuniku Sille Aderi vahendusel. „Seega on kohalik omavalitsus teadlik, et Plaki järves on jääkreostus, millega tuleb tegeleda. Jääkreostusobjektide likvideerimiseks saab toetust taotleda SA KIK keskkonnaprogrammist.”
Sille Ader märkis ka, et Plaki järv on viimane suur jääkreostuse objekt Põlva maakonnas, ülejäänud on juba keskkonnaameti eelkäija Põlvamaa keskkonnateenistuste, omavalitsuste ja ettevõtete koostöös ohutuks tehtud.
„Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole plaanis lähitulevikus Plaki järve reostust likvideerida ega selle likvideerimist maaomanikult nõuda,” kinnitas Sille Ader. „Plaki puhul oht reostuse edasikandumiseks puudub, kuna eelnevalt on Põlva reoveepuhasti heitvee väljavool järvest eemale suunatud.”
„Lähitulevikus...?” väljendas abivallavanem Martti Rõigas umbusku keskkonnameti lubaduste suhtes ning jäi kindlaks, et vald reostunud maatükki endale ei taha. „Meil pole ka näiteks kolme aasta pärast sellist raha. Oletame, et saame näiteks KIKist kolm miljonit eurot toetust, sel juhul tuleks teine kolm miljonit ikkagi vallaeelarvest leida, teiste põhitegevuste arvelt. Jah, me võime kõik riigilt üle võtta, maad ja teed, kui riik annab kaasa piisava raha nende haldamisega kaasnevate kohustuste täitmiseks. Mitte, et Põlva vallal oleks midagi reostuse likvideerimise vastu, vaid sellise otsuse tegemisel tuleks vallaga läbi rääkida kõik asjaolud, kaasa arvatud rahastus ja leida koos probleemile lahendus.”
Maa-amet ei ole Maire Salu kinnitusel seni vastu võtnud ühtegi kohaliku omavalitsuse tahte vastast maa munitsipaalomandisse andmise otsust. „Eriarvamuste korral oleme enne otsuse tegemist seni jõudnud ühisele seisukohale,” ütles ta.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 10/10/2019 09:38:41

Lisa kommentaar