Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Moldova – tugevate peredega vaene riik

Vaade Bendera kindlusele, mis on peale 1992. aastal toimunud vabadus- ja iseseisvuslahinguid hästi taastatud. Foto: Jüri Varik

Moldova maastik sarnaneb suuresti Eesti maastikuga. Ainult metsa on mitu korda vähem kui Eestis ja kahjuks pidin ka ise tõdema, et Moldova on üks Euroopa vaeseimaid riike.

Vaesuse üks põhjusi on kindlasti maavarade ja seega ka rasketööstuse puudumine, aga kohalike elanike sõnul ka riigi valitsemises. Raha tuleb riigikassasse peamiselt veinist, Kreeka pähklitest, puuvilla ja lina toormena kasutavast kergetööstusest ning Rumeenias, Itaalias, aga ka Venemaal (töötab 450 000 ehitajat) ja mujal välismaal töötavatelt inimestelt. Hinnanguliselt saadavad välismaal töötavad inimesed aastas oma pereliikmetele kokku 1,5 miljardit eurot.
Keskmine kuupalk on Moldovas 180–250 euro piires. Eraarstide palk ulatub 400–450 euroni kuus. Õpetajate kuupalgad on vahemikus 230–250 eurot. Keskmine vanaduspension on 90–110 euro piires.
Aga odavad on ka teenused, nagu taksosõit, elekter, pensionäridel on tasuta transport jne. Samuti mõned toiduained, nagu kala, mis on kaks korda odavam kui liha. Odavad on veel veinid ja konjakid. Tasuta on riigile kuuluvad televisioon ja raadio.
Nõukaaega meenutasid paljud selle ajastu tegevused. Näiteks tehakse nii kauplustes, ettevõtetes kui ka mujal sageli igasuguseid kontrolle, kirjutatakse pikki protokolle ja tehakse ettekirjutusi. Paraku sellega asi ka piirdub, sest järelkontrolli enamasti ei tehta.

Sõbralikkus paistab silma
Kuigi töötus on ca 20% ja vaesuses elab ca 70% elanikest, on inimesed väga sõbralikud ja kuritegevus väga väike. Suheldes kohalike inimestega jäi kõlama nende suur soov ühineda Rumeeniaga. On ju Moldovas kasutusel rumeenia keel ja ka raha on sama mis Rumeenias. Aga on ka inimesi, kes ei soovi Rumeeniaga ühineda.
Teel Moldova pealinna läbisime mitmeid väikelinnu ja külasid. Kuigi Moldova on vaene, armastatakse seal puhtust ja ilu. Meelde on jäänud valgest kivist ja rahvusornamentidega kaunistatud majakesed, kaunilt kujundatud aiaväravad ja tänavatel liikuvad rahvariietes inimesed. Peomeeolu üks põhjusi on ka asjaolu, et 24. augustil tähistatakse kogu riigis väga suurejooneliselt Moldova vabastamist Saksa okupantidest. Teele jäi veel üks mustlastele kuuluv linnake. Nagu Rumeenias, nii jäid siingi silma mustlasparunite uhked villad, siiski mitte nii suured ja uhked kui Rumeenias.
Kui meil Eestis võib näha mõne maantee ääres kaski, pärni või vahtraid kasvamas, siis Moldovas on kõik suuremate maanteede ääred palistatud Kreeka pähkli puudega. Nende kasvatamist tee ääres on põhjustanud Moldovas esinevad maalihked. Kreeka pähkli puu juurestik on väga suur ja seega aitavad nad ära hoida teede lagunemisi maalihete korral. Aga maalihked on suuremate vihmade ajal kerged tulema, kuna pinnas on selline, mis soodustab nende teket. Ka on Moldova territoorium seismiliselt aktiivne ja maavärinaid esineb suhteliselt sageli. 2018. aastal toimus näiteks seitse kolme- kuni viiepallist maavärinat.
Moldova on maailmas suurim Kreeka pähkli tootja. Kreeka pähklid on väga tervislikud, eriti kõhuvaevuste puhul. Üllatav oli teada saada sedagi, et jaapanlased kasutavad pähklipuude lehti parasiitide tõrjeks.

Pealinn on miljonilinn
33 843 km² pindala ja ca 2,9 miljoni elanikuga Moldova Vabariigi pealinn on 1712. aastal linnaõigused saanud Chișinău, mis asub 123 km² maa-alal ja kus elab ca 680 000 elanikku. Chișinău on ilus roheline linn. Nelja kilomeetri pikkuse peatänava ääres asub uhke parlamendihoone, moodne presidendihoone, linnavalitsuse hoone, uhkes ajaloolises hoones siseministeerium, suur kirik, mille ees on rahvuslike koosviibimiste väljak, kuningas Stefan Veliki monument ja park paljude kirjanike, sealhulgas ka Puškini mälestussambaga, Vene saatkonna hoone ja palju muid huvitavaid hooneid.
Chișinău külastajal soovitan käia etnograafiamuuseumis, mis asub moodsa arhitektuuriga hoones, seal saab väga põhjaliku ülevaate Moldova loodusest, rahvuskultuurist, loomastikust, linnuriigist ja rahvakommetest.
Mistahes riigi külastamisel ei saa jätta käimata kohalikul turul. Chișinău keskturg annab põhjaliku ülevaate moldovlaste elust ja tegevusest. Turg erineb varem nähtutest sellegi poolest, et siin on hinnad vähemalt 10% odavamad kui kauplustes. Lisaks keskturule on igas linnaosas ka oma turg.

Elamus veinikeldris
Suurima elamuse valmistas Moldovas Chișinău äärelinnas asuva ning alles paarikümne aasta eest rajatud, suuruselt viiendal kohal oleva Chateau Cojusna Midgal-P veini ja konjakitööstuse ja -keldri uudistamine. Olen külastanud kuulsaid veinikeldreid Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Horvaatias, Kreekas ja mujal, kuid Midgal-P veinikelder üllatas üliuhke arhitektuurilise lahenduse ja tõelist silmailu pakkuva sisekujundusega. Seda lihtsalt peab nägema.
Kui palju on meie hulgas inimesi, kes on teadlikud Moldovast eraldunud ca 469 000 elaniku ja 4163 km² suuruse ning iseseisva riigina vaid Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Mägi-Karabahhi, Horvaatia ja mitteametlikult ka Venemaa poolt tunnustatud Transnistria riigi eluoluga. Sellel riigil on oma president, peaminister, pank ja kõik muud ametiasutused, mis on vajalikud iseseisva riigi eksisteerimiseks.
Kuigi Venemaa ei ole ametlikult tunnustanud Transnistriat iseseisva riigina, toetub selle väikese tunnustamata riigi majandus suuresti Venemaa õlgadele. Ka linnatänavatel on võimalik märgata Transnistria lipuvärve ja sümboleid kõrvuti suure venna ja parima sõbra Venemaa omadega ning riigi esindushoone ees seisab vankumatult hiigelsuur Lenini kuju.

Transnistrialased on oma riigi üle uhked
Transnistria (kohalikus keeles Pridnestria), ametliku nimega Dnestri-äärne Moldaavia Vabariik (Pridnestrovskaja Moldavskaja Respublika, PMR), sündis 2. septembril 1990. aastal. 19. juunil algas juba tõsine lahingutegevus. Moldova saatis tankid Transnistriasse, sealsed elanikud osutasid aga ootamatult ägedat vastupanu, oodates samal ajal Vene sõjaväe sekkumist. Möödusid päevad, Transnistria poolel kasvas hukkunute arv ligi 700ni. Viimaks ometi sekkus sõjaliselt ka Venemaa ja Moldova oli sunnitud taanduma. Võib öelda, et Transnistriale tähendas see sõda ühtlasi vabadusvõitlust ja iseseisvust, venelasi juhtinud kindral Lebedist sai kohalik kangelane.
Riigi piiril on karmid kuulivestide ja automaatidega piirivalvurid, keda turvavad relvastatud Moldova, Ukraina ja Venemaa sõdurid. Väikeses piiripunktis skannitakse ELi kodaniku pass ja selle esitajale antakse nn immigratsiooni kaart. Passikontrolli ametnik hoiatab, et selle kaardi kaotamise korral on keeruline Transnistriast lahkuda.
Transnistria elanikud on väga uhked oma riigi ja looduse üle: paikneb ju riik Dnestri jõe vasakkaldal, kus on puhas õhk ja rahulik meeleolu. Ka poliitiline olukord on rahulik ning riigis elada ja viibida turvaline. Kuna riigis on arenenud rasketööstus, elatakse siin paremini kui Moldovas ja isegi suures osas Ukrainas.
Pealinnas Tiraspolis on valminud väga suur ja uhke Sherifi nime kandev staadion. Sherifi nime kannavad kaubamaja ja mitmesuguseid teenuseid pakkuvad (isegi tanklad, kasiino jne) ettevõtted.
Transnistria ametlik rahaühik on Transnistria rubla, mille kurss on euro suhtes umbkaudu sama, mis oli Eesti kroonil. Transnistria rublad pole aga käibiva rahana aktsepteeritud mitte kusagil mujal kui riigis endas. 2014. aasta augustis otsustati lasta lisaks paberrahale ja müntidele välja ka plastžetoone meenutavad rublad. Eri kuju ja värvi plastrahasid on neli ja need näevad välja väga eriskummalised. Tahtsin ka endale suveniiriks koguda terve kollektsiooni, kuhu kuulusid 1-, 3-, 5- ja 10rublane. Nagu öeldi kauplustes ja rahavahetuspunktides, on plastrahad tänu turistidele muutunud väga haruldaseks ja nii õnnestus saada paar 10rublast ja üks 5rublane plastraha.
Lisaks plastrahale on Transnistrias märkimist väärt ka konjak Kvint, mille tehas asub Tiraspoli kesklinnas. Nimelt olevat tegemist parima konjakiga terves endises Nõukogude Liidus. Lääneriikides seda tänapäeval naljalt müügil ei leia, kuid Transnistrias kohapeal on see uskumatult odav.
Et iseseisvus on selle väikese riigi elanikele ülioluline, näitab ka vabadusvõitluses hukkunutele pühendatud suurejooneline memoriaal kesklinnas.
Transnistria külastamisel soovitan kindlasti leida rohkesti aega 97,3 km² asuva ja 93 000 elanikuga Benderi (ka Tighina) linna serval asuva Benderi kindluse vaatamiseks. Seal asub omalaadne piinamismuuseum ja teises osas Bendery kindluse ajalugu käsitlev muuseum. Ka on kindluse territooriumil paljude kuulsate väejuhtide monumendid, Pylyp Orlyki põhiseaduse monument ja väga legendaarne kannupall, millel kuulus Saxoni parun Münchhausen lendas.
Kindluse lähedal Dnestri jõge ületaval sillal toimunud raskete lahingute käigus purustatud kindlus on nüüdseks suures osas taastatud. Ka on avatud kohalike käsitööliste valmistatud keraamika ja suveniiride müügikohad ning kindluse välimise müüri juures ülimalt moodne, nelja uhke ja erinevate rahvuste mööbliga sisustatud restoran. Kindluse kõrval asuvad ka Transnistria sõjaväelaste kasarmud ja Jeesuse ülestõusmise kirik.

Vallutusterohke ajalugu
Moldova ajalugu alustan 16. sajandist, kui see maa-ala kuulus Türgile. Alates 1812. aastast, pärast järjekordset Vene-Türgi sõda kuulusid Moldova alad Venemaale. 1918. aastal kuulutas Bessaraabia (maa-ala Pruti ja Dnestri jõe vahel; Bessaraabia nimetus on pärit Vallahia piirkonna valitsejadünastia Basarab I nimest) välja Moldova Vabariigi ning katkestas kõik sidemed Nõukogude Venemaaga ja paari kuu pärast liituti Rumeeniaga.
NSVL asutas 1924. aastal Dnestri idakaldale väikese Moldaavia ANSV Ukraina koosseisus. 26. juunil 1940 esitas NSV Liit Rumeeniale ultimaatumi ja 28. juunil leppis Rumeenia Kuningriik ultimaatumi tingimustega ning loovutas Moldova Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina alad NSV Liidule. 2. juulil 1940 loodi nendel aladel marionetlik Moldaavia NSV.
Aastatel 1941–1944 hõivasid Bessaraabia Saksa ja Rumeenia väed ja Moldova läks tagasi Rumeeniale. Aastal 1944 vallutas Nõukogude Liit Moldova tagasi. 1989. aastal tuli võimule Moldova rahvarinne, 1990. aastal võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja 27. augustil 1991 kuulutati välja iseseisev Moldova Vabariik.

 

Autor: Jüri Varik
Viimati muudetud: 17/10/2019 08:30:32

Lisa kommentaar