Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Eurorotimürgid ei mõju, kuidas närilistest lahti saada?

Vene rotimürk. Foto: internet

Kliima soojenemine on suurendanud Eestis näriliste hulka, aga inimesed on hädas, sest alates eelmisest aastast tohib müüa vaid lahjendatud rotimürke. Need senistele kogemusele tuginedes ei tapa, vaid täidavad ainult näriliste kõhtu. Terviseamet soovitab mürgi asemel kasutada lõksu või kassi, aga hädalistel tekkis uus idee, kust toimivat mürki saada.

Üks Kagu-Eestis elav inimene pani sotsiaalmeediasse üles küsimuse, kas keegi toob Venemaalt kangemat rotimürki. Kohe tekkis ka teisi huvilisi, kes palusid ka endale mürgitooja kontakti, kui selline tekib.
LõunaLeht uuris piiri lähedal elavate setode käest, kas rotimürgiäri juba käib. Ükski küsitletu polnud sellest kuulnud ja polnud ka ise rotimürki (veel) Venemaalt toonud. Aga idee vastu tekkis huvi.
Terviseamet aga illegaalset mürgiäri ei poolda. „Kõrgema sisaldusega antikoagulantsete ehk vere hüübimist pärssivate hiire- ja rotimürkide müügile piirangu seadmise põhjuseks oli oht inimese tervisele ja elukeskkonnale. Toode võib pikaajalisel või korduval kokkupuutel muu hulgas kahjustada inimeste elundeid ja loodet,” selgitas LõunaLehele terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar. „Seetõttu võivad kõrgema, 0,005-protsendilise toimeainesisaldusega näriliste mürke kasutada ainult kutselised kasutajad ja neid tohib müüa ainult hulgikaubanduses.”
Saar lisas, et Eestis müüdav rotimürk on läbinud katsed ja on tulemuste kohaselt näriliste tõrjeks piisavalt tõhus. Tema sõnul tasuks mõelda ka muude võimaluste peale ja mürgile eelistada kas lõksu või näiteks kassi. „Mürk on äärmuslik abinõu, mida tuleks kaaluda vaid juhul, kui muud näriliste tõrjeks mõeldud meetodid ei aita,” märkis Saar.
Näriliste tõrjega tegeleva ettevõtte OÜ Rentokil Lõuna-Eesti müügijuht Anneli Haavandi tunnistas, et tõsi on see, et kauplustes müüdav roti- ja hiiremürk on sellest aastast poole lahjem, nii et närilistel tuleb seda ka veidi rohkem süüa. „Meie, kes pakume teenustööd, saame kasutada kangemat mürki,” märkis ta.
Haavandi lisas, et inimese teevad mürgi kasutamisel tihti vigu, nii et närilised ei sure. Nimelt pannakse sihitult mürgid laiali ja kuna hetkel on neil palju muud süüa, siis veavad nad mürgi pessa ootele. Kui enam muud süüa pole, siis hakkavad alles mürki sööma. Haavandi on soovitanud kasutada rattakesi või kuubikuid ja need kinnitada traadi, naela või kruviga. Sel juhul peavad närilised seda sööma, et kätte saada, ja siis nad ikka surevad ka. Samuti tuleb mürki lisada alles siis, kui varem pandu on söödud.
Haavandi väitel on kuulda olnud, et inimesed toovad Venemaalt mürki ja kui seda õieti kasutada, pidi tulemus olema hea. Tõrjet peab Haavandi väitel tegema juba suve lõpust kuni lumeni välja. Öökülmadega otsivad närilised sooja ja kuna nüüd ehitatakse maju, kus servad ja ääred lahti, siis on närilistele vaba sissepääs. Väga vähestes majades on kasutatud näriliste sissetuleku tõkestamiseks võrku, samuti on laudised alt lahti, nii et sissepääs on vaba.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 17/10/2019 08:36:52

Lisa kommentaar