Esialgne visand Valgjärve koolimajast tulevasest väljanägemisest.

Kanepi vallalt Valgjärve koolimaja osta sooviv ettevõtja tutvustas volikogule plaani ehitada koolist autokaravanide vastuvõtmisele keskenduv turismikompleks, volikogu otsustab lähiajal, kuidas lahendada koolimaja müügi ümber puhkenud tüli.

„Korralikku, lisateenustega autokaravaniparki pole ei Eestis ega Lätis, ainult rendikohad ja parklad,” rääkis koolimajast üle tee elav ettevõtja Erko Viljat (38), kes on ka ise Valgjärvel koolis käinud. Kui ta kevadel koolimaja küljes uut müügisilti nägi, tekkis tal idee hakata seal turismikompleksi arendama. Lisaks ei soovinud mees, et kohe kodu külje alla tehtaks vanadekodu või tehas, millised plaanid on ka kohapeal jutuks olnud.
„Autokaravanipark tuleb kahetasandiline, vaatega järvele, juurde saunad ja muud mugavused,” seletas Erko Viljat. Snitti plaanib ta võtta Norrast ja Rootsist, kus autokaravanidega liikuvad turistid saavad peatuspaikades hulgaliselt mugavusteenuseid kasutada. Näiteks plaanib ettevõtja kooli keskosa renoveerida, ehitada autoinventari ja riiete pesula.
Võimla kavatseb Erko Viljat ümber ehitada autokaravanide hooldus-, rendi- ja müügikohaks. Koolisööklast tuleks söögisaal, kus saaksid ka kohalikud näiteks sünnipäevi pidada. Söögikoha pidaja on ka leitud. „Mul on kokkulepe inimesega, kes praegu Valgjärvel Atsi baari rendib,” kinnitas ettevõtja.
„Klassiruumidest teeksin majutuskohad, kuhu saaks iga külastaja ise väljastpoolt kaardiga sisse, et majutus oleks iseteeninduslik,” seletas Erko Viljat, kelle nägemuse kohaselt peaks ettevõte toime tulema võimalikult väikse tööjõuga. „Volikogus küsiti, mitu töökohta ma loon? Küsisin, et kellele ma loon – olemasolevatelegi töökohtadele pole inimesi võtta!” nentis ta.
Erko Viljat rehkendas, et turismikompleksi valmisehitamine on kulukas projekt. Praegu metsaäriga tegelev mees on asunud vaikselt raha koguma ja loodab lisa taotleda ka ettevõtluse arendamiseks mõeldud fondidest. „Metsaäril niikuinii enam pikka perspektiivi pole,” hindas ta. „Mets hakkab otsa saama.”
Turismiärisse saaks aga haarata juurde veel mitmeid kõrvaltegevusi, näiteks on kooli kinnistul Eesti parimaks hinnatud kettagolfirada ja motospordi võistlusrada, mõlemat saaks Erko Viljati hinnangul veel laiendada.

Volikogule plaan meeldib, aga kohapeal tekkis tõrge

„Plaan on ilus ja elavdab kohalikku elu, ettevõtlust ei tohi pidurdada,” hindas Kanepi vallavolikogu esimees Kaido Kõiv. „Kui ettevõtja teeb ka maja ümbruse ilusaks, siis miks mitte.”
Vald on koolimaja üritanud viimased viis aastat müüa, seni edutult. Kevadise 60 000eurose pakkumise peale oli nõus selle summa välja käima kaks ettevõtjat. LõunaLehe artiklis „Külarahvas takistab koolimaja müüki” (LL 8.8.2019) pahandas teine kohalik ettevõtja Meelis Paur, et vald ei võtnud arutlusele tema ostusoovi ja koolimajast vanadekodu ehitamise plaani ning eelistas Erko Viljati ettevõtet OÜ Ecotimberg (ettevõte kuulub siiski vaid Viljatile üksinda, mitte kahasse Gunnar Paalmaniga, nagu oli ekslikult kirjas eelmises LõunaLehe artiklis – ÜH).
Volikogu tegi juulis ära otsuse müüa Valgjärve koolimaja Ecotimbergile, aga tõrge tekkis müügitehingu vormistamisel: volikogu oli otsustanud seada servituudi MTÜ Valgjärve Vabatahtlik Päästeselts rajatud jõulinnaku jätmiseks kogukonna kasutusse, selleks oli vaja seltsi esindaja allkirja. Esindaja aga notari juurde ei ilmunud.
Põhjus oli selles, et kohalikel tekkis hirm ilma jääda kooskäimise ja sportimise kohast, milleks on endise koolimaja võimla. Samuti tekkisid kahtlused, kas ettevõtja ikka lubab koolimaja ümber vabalt liikuda, et saada näiteks kõrvalkinnistul asuvale laululavaga külaplatsile.
Lisaks hakkasid liikuma kõikvõimalikud külajutud Ecotimbergi plaanidest, üks ekslikest juttudest oli näiteks eelmises LõunaLehe artiklis mainitud traktorite remondihall.

Vald üritab kohalikke lepitada
Pärast nurjunud notariskäiku otsustas Kanepi vallavalitsus kohalikega arutada koolimaja müügiteemat ja uue rahvamaja ehitamise plaani. Augusti algul toimunud koosolekul läks aga mölluks, ärritunud kohalikud asusid hoopis koolimaja müügi vastu allkirju korjama, neid saadi kokku 57.
„Teadsime muidugi, et koolimaja on müügis, aga olime veendunud, et seda müüakse ilma võimlata. Külarahvaga ei arutatud üldse, mis saab meie senisest kokkukäimiskohast,” põhjendas toona allkirjade kogumise aktsiooni eestvedaja Sigrid Mark.
Koolimaja müüb aga vald, miks kohalikud oma küla mehe vastu nii vaenulikud on? „Kahtlustatakse, et vald on koolimaja kuidagi minu kätte „mänginud” ja et ma ei luba kohalikel seal enam midagi teha,” seletas Erko Viljat. „Mu poolest võib aga kohalik rahvas kasutada jõulinnakut ja kettagolfirada niikaua, kui soovib, see ei sega mind üldse. Ja niikaua saaksid nad koolimajas kõiki ruume edasi kasutada, kuni külamaja valmib. Aga nagu nimetas kurioosumiks ka 14. oktoobri „Aktuaalne kaamera”: vald tahab ehitada 170 elanikuga külale 400 000 eurot maksva rahvamaja, ent külaelanikud ei taha seda.”
Kuna kirgede möll on üha paisunud – Viljatit kahtlustati koguni soovis visata kooli mälestuskivi järve –, korraldas vald rahva rahustamiseks möödunud nädala esmaspäeval uue koosoleku.
Vallavalitsus tutvustas seal uue rahvamaja plaani ja tellitud eksperdihinnangut 2011. aastal koolimajana suletud hoone remondivajaduse ja ülalpidamise kohta. Hinnangu järgi vajab Valgjärve endine koolimaja kapitaalremonti, mis võib maksma minna vähemalt 650 000, aga tõenäoliselt kuni 800 000 eurot. «Hoone püsikulud jääksid ka pärast remonti väga suureks,” nentis vallavolikogu esimees Kaido Kõiv. „Hoone pind on üle 3500 ruutmeetri, uue hoone pind on 345 ruutmeetrit.”
Uude rahvamajja tuleks ka avalik saun, mida praegu Valgjärvel pole, kuid mitte spordisaali. Viimane asjaolu paneb kohalikke kõige rohkem nördima.
Viimasel koosolekul osalenud ligi 70 inimesest oli enamik endiselt koolimaja müügi vastu, lootes, et vald hakkab seda ikkagi ka edaspidi ülal pidama. Valla eelarvestrateegiasse uue rahvamaja ehituseks plaanitud raha sooviksid kohalikud kulutada koolimaja renoveerimiseks.
„Kui võimla ära müüakse, pole ei korvpalli- ega võrkpallimeeskonnal võimalik kohapeal mängida,” selgitas Sigrid Mark. „Korvpallimeeskond on meil väga tubli: just tänavu võitis maakondlikud karikavõistlused, sai Põlva maakonna meistriks ning võitis ka Põlva-Võru maakonna ühisliiga. Selliste saavutuste peale tahab vald teha treenimise keeruliseks! Ja treener hakkas just looma ka korvpallinaiskonda!”
Valla pakkumine treenida 19 kilomeetri kaugusel Krootusel pole kohalikele vastuvõetav, sest isegi Otepääle on vähem maad (10 km). Savernasse on viis kilomeetrit, kuid sealne koolivõimla pole täismõõtmetes ega sobi ka muudel põhjustel.
Lisaks häirib kohalikke uue rahvamaja jaoks pakutav asukoht – küla keskele nad seda lärmi kartuses ei soovi.
„Proovime leida kõigile sobiva lahenduse,” kinnitas Kaido Kõiv. „Uue rahvamaja asukoha suhtes saab läbi rääkida.”
Varem ise Valgjärve vallavanema ametit pidanud Kaido Kõiv möönis, et vald on koolimaja müügi korraldamisel ka ise vigu teinud. „Oleks võinud kohalike inimestega enne suhelda, praegu on tekkinud selline trotsi moodi asi,” nentis ta. „Austame kohalike inimeste mõtteid ja valikuid, aga lõppotsus saab tugineda ikkagi arvudele, mitte emotsioonidele. Ja ei saa unustada, et Kanepi vald koosneb paljudest kantidest ning ligi 400 000 eurot ühe kandi jaoks on ikkagi väga suur raha.”
Järgmisel nädalal tuleval vallavolikogu komisjonide ühiskoosolekul loodab volikogu esimees Valgjärvel tekkinud probleemile lahenduse leida.
Kohalikud aga ei kavatse koolimaja müügiga niisama leppida. „Kas tõesti valla volikogu läheb rahva tahte vastu ühe ärimehe kasuks, kelle plaanid ei ole reaalsed?” küsis Sigrid Mark. „Kindlasti me ei lepi uue külamaja ehitusega, sest külarahvast tahetakse alatult üle sõita, meie soove ei arvestata ning meile on esitatud valeandmeid. Viimasel rahvakoosolekul oli kohal 62 inimest, nendest viis-kuus oleksid ehk soovinud uut külamaja, ülejäänud mitte. Vallavanem, valla volikogu esimees, meie esindaja volikogus – kõik nägid seda, et see nii on, aga sellest vaadatakse mööda, meile öeldakse, et arutame asja, aga ikka tehakse nii, nagu nemad on otsustanud.”
Sigrid Mark lisas, et kahtlustab valda koolimaja müügi korraldamisel seadusega vastuollu minemises ning otsib tõendeid müügiotsuse õigustühisuses.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 24/10/2019 08:46:42