Küsitlus selgitas välja vallaelu kitsaskohad

Küsitluse korraldanud Karl Mõtsa pärjati mullu Valgamaa teenetemärgiga. Foto: Monika Otrokova

Otepää vallavolikogu maaelukomisjon korraldas elanike seas nende eluolu puudutava küsitluse, et inimeste murekohad saaks kirja valla arengukavasse. Küsitlusest koorus välja arvamine, et vallaelu on liigselt Otepääle koondumas, ja hirm maakoolide kadumise pärast.

Otepää vallavolikogu maaelukomisjoni esimees Karl Mõts ütles, et komisjon otsustas küsitluse korralda, saamaks teada, mida maapiirkondade elanikud arvavad elust oma kodukohtades ja teenustest.
„Tahtsime teada, kuidas inimesed neis elavad, millega nad on rahul ja mis vajab nende arvates parandamist,” täpsustas Mõts. Ta lisas, et 110 inimese kirjapandu ühe või teise valdkonna kohta saab valla arengukavva viimase täpsustamisel lisada.
Mõtsa sõnul eelnes küsitluslehe täitmisele arutelu, kus muu hulgas koorus välja, et bussiühendus Otepäält Tartusse on hea, kuid vallasisesed liinid ei ole sobivad. Neil sõidab bussis vahel üks-kaks inimest.
„Kõnelesime keskustest kaugel elavate sõidukita inimeste sõitude toetamise võimalustest,” ütles Mõts ja täpsustas, et kõne all on olnud nii auto kui ka takso tellimise võimalus.
82 vastanu arvates on külavaheteede olukord paranenud ning selgus, et inimesed eelistavad siiski mustkattega teed ja seda ka siis, kui sellel teel on tihe liiklus.
80 vastanu meelest on internetipõhine asjaajamine teinud nende elu lihtsamaks, 60 inimese meelest on nende majanduslik olukord paranenud, 62 vastajat leidis, et prügivedu on paranenud.
Halvenenud on panga- ja postiteenuste kättesaadavus ning eriarsti juurde pääsemine.
Jutuajamised ja sellele järgnenud küsitluslehe täitmine toimus kolmes kohas: Pringi külas Sangastes ja Pilkusel Otepääl augusti teisel poolel ning Pukas oktoobri alguses.
Maaelukomisjoni esimehe sõnul on maainimeste suurim mure pikk järjekord eriarstide juurde.
Otepääl elavale Mõtsale jäi mulje, et kolme kogunenud piirkonna elanikud on rahulikud ja enamasti ka rõõmsad: „Enamikul maainimestest on oma aiamaa, metsatukk, mõnel ka mesilased ja sellepärast ei ole nad ka töökohast tõmmata-tõugata.” 77 vastanut märkis, et näeb oma tulevikku rõõmsana.
Kõige enam huvilisi tuli kokku Otepää lähedale Pilkusele, 70, nii Sangastesse kui ka Pukka kogunes 25 inimest.
Küsimusele, millistest vastustest on volikogu maaelukomisjoni küsitlusest valla arengukava täiendamisel enam kasu, vastas Otepää vallavanem Kaido Tamberg, et „vallal on kasu kõikidest mõtestatud vastustest, millel on praktiline ja reaalne mõõde olemas”. Tema sõnul võiks selletaolisi küsitlusi kindlasti teha paari aasta tagant.
Vallavanem täpsustas, et tuginedes küsitluste vastustele, on vallale oluline lahendada kõik taristu, eelkõige maapiirkondade ja teede probleemid ning samuti lastega peresid puudutavad küsimused.
„Peame tähtsaks ka inimeste väärtustamist, tunnustamist ning nende kaasamõtlemist valla elu korraldamisel,” lisas Tamberg.

Pukalased muretsevad kooli pärast

Otepää vallavolikogu liige, maaelukomisjoni aseesimees Heikki Kadaja juhtis enne valdade liitmist 20 aastat endist Puka valda. Tema sõnul on igasugune tagasiside alati positiivne, seda enam, et volikogu tegutseb elanike heaks.
„Oluline on, et inimeste soovidega arvestatakse, sest Otepää vald ei koosne ainult Otepääst ja selle ümbrusest,” lausus Kadaja. Tema sõnul oli haldusterritoriaalse reformi järel veidike tunda, et vallavalitsus kisub pisut Otepää poole.
Kadaja märkis, et arengukavva tehakse igal aastal parandusi, ning ta loodab, et maapiirkondadega arvestatakse, seda enam, et vald peab mõtlema ka sellele, et elu maapiirkondades jääks alles.
Pukalastele teeb peavalu kooli tulevik. „Inimesi peab kuulama, nendega rääkima ning mitte otsustama üle elanike peade,” sõnas Kadaja. Ta lisas, et kool on piirkonnale väga oluline.
„Kui kooli tulevik satub löögi alla ja kool peab uksed sulgema, tähendab see, et ka elu piirkonnas kaob,” on Kadaja selles küsimuses pessimistlik. Tema sõnul on kooli saatuse kohta mitu versiooni liikunud, kuid paraku puudub pukalastel selles asjas selgus, mida süvendab seegi, et olemasolevat korpust tahetakse lammutada.
Puka keskkool muudeti tänavu augustist Puka kooliks ja selles käib 80 õpilast.
„Arengukavas on rõhutatud, et nelja kooli on Otepää vallale palju,” sõnas Kadaja. Lisaks Puka koolile on Otepää vallas veel Pühajärve ja Keeni põhikool ning Otepää gümnaasium.
Vallavanem märkis, et vallavalitsusel ei ole üheski kehtivas arengukavas näha Puka kooli sulgemise kava. „Sellist plaani ei ole vallal ei lähi- ega ka kaugemas tulevikus,” rõhutas Tamberg ja lisas, et praegu toimub hange uue koolihoone projekteerimiseks. „Loodetavasti valmib uus koolihoone hiljemalt 2021. aastaks,” ütles ta.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 31/10/2019 09:17:00